3-15-2690/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2690

Haldusasi

A.T.i

kaebus

Tallinna

Vangla

kodukorra

p 7.1.17

tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama

kaebajale laost habeme hooldamiseks trimmer

Menetlusosalised

Kaebaja – A.T.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika

Martinsen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.T.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16.05.2016

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-2690

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.T. (kaebaja) taotles 30.07.2015 Tallinna Vanglalt (vastustaja) luba kasutada kambris

vangla poest 01.07.2015 ostetud pardlit habeme lõikamiseks ja hooldamiseks. Tavalised

elektripardlid habeme hooldamiseks ei sobi.

2. Vastustaja jättis 01.09.2015 otsusega nr 5-8/15/21956-2 kaebaja taotluse rahuldamata.

Kaebaja ostetud seade ei ole tavaline pardel, vaid etiketilt nähtuvalt trimmer, millega on

võimalik habet kujundada. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud

„Tallinna vangla kodukorra“ (Kodukord) p 7.1.17 järgi on kinnipeetavale keelatud mh

juukselõikusmasin jt sarnased seadmed, mida on lihtne ümber ehitada. Kaebaja ostetud trimmer

on oma tööpõhimõttelt sarnane juukselõikusmasinale – sellega on võimalik pikkuses piirata

habemekasvu kui ka piirata habemekasvu piirkonniti. Tegemist on seadmega, mida on võimalik

ümber ehitada tätoveerimisaparaadiks, mis on vanglas keelatud. Kinnipeetavatel on võimalus

lasta juuksuriteenuse kasutamise ajal juuksuril piirata habeme kasvu. Vangla andis kaebajale

loa pardli ostmiseks ekslikult ja vabandab kaebaja ees. Vangla poe vahendusel on võimalik

isiklikuks kasutamiseks soetada kahte erinevat elektripardlit.

3. Kaebaja esitas 07.09.2015 vastustajale vaide. Habeme hooldamiseks mõeldud trimmer

sarnaneb elektripardliga, kuid trimmeriga on lihtsam ja mugavam habet hooldada. Juuksuris ei

ole võimalik habet hooldada, sest kaebajat ei lubata tema kiilaspäisuse tõttu juuksurisse.

Juukselõikusmasinaga ei saa habet vajalikul määral hooldada. Kaebaja ei kasuta trimmerit

habeme kujundamiseks, vaid hooldamiseks. Kaebaja on valmis igapäevaselt demonstreerima

trimmeri terviklikkust ja asjaolu, et trimmerit ei ole ümber ehitatud tätoveerimismasinaks.

4. Vastustaja jättis 07.10.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/26057-2 vaide rahuldamata, leides,

et oluline ei ole trimmeri kasutamise mugavus, vaid vangla julgeolek tervikuna.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid pärast kaebuse

täiendamist tühistada Kodukorra p 7.1.17 ja kohustada vastustajat väljastama kaebajale laost

habeme hooldamiseks trimmer. Põhjendused:

5.1. Kaebajale ei võimaldata juuksuriteenust, sest tal pole juukseid. Juukselõikusmasin ega

elektripardel ei sobi habeme hooldamiseks. Elektripardliga ei saa habet piirata. Juuksuriteenust

võimaldatakse 1 kord kuus, kuid habet on vaja hooldada igapäevaselt. Juuksur soovitas

kaebajale trimmerit. Kaebajal ei ole kavatsust trimmerit ümber ehitada. Trimmerit ei saa pidada

vangla julgeolekut ohustavaks, vastasel juhul on seda ka elektripardel ja epilaator. Tegemist on

seadmega, millega tagatakse esmavajalik hügieen.

5.2. Kaebajal on Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) tulenev õigus kasvatada mõõdukas

pikkuses habet, mis on hooldatud. Sarnaselt juuste eest hoolitsemise õigusega on kinnipeetaval

õigus kasvatada ka mõõdukas pikkuses habet. Kui vanglateenistusel puuduvad ajalised

ressursid juuksuri juures habeme piiramise teenuse osutamiseks, ei välista see kinnipeetava

õigust kanda hooldatud habet. Kinnipeetav peab hoolitsema isikliku hügieeni eest

(vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 1 ja Kodukorra p 1.11.3). Seega on vanglal kohustus

võimaldada kinnipeetaval tagada oma habeme korrigeerimine juuksuri juures või oma

vahenditega.

5.3. EIK Rec (2006)2 p 19 kohta on seletuskirjas märgitud, et isiklik puhtus ja korrektsus

sisaldavad juuste ja habeme eest hooldamist, mis tähendab, et vangla juhtkond peab tagama

võimalused habemeajamiseks. Selleks, et habe näeks korralik välja, tuleb seda pügada 2-3 korda

nädalas spetsiaalse habemeajamistrimmeriga. Juukselõikust võimaldatakse parimal juhul kord

pooleteise kuu jooksul. Kusagil ei ole märgitud, et habemetrimmer on keelatud asi.

3-15-2690

3(5)

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Kaebajale on juuksuriteenust osutatud 11.04.2015, 03.05.2015, 24.05.2015, 07.08.2015,

20.09.2015 ja 30.11.2015.

6.2. Riigikohus on tunnustanud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ja neist

lähtuva ohu määratlemisel (lahendid asjades nr 3-3-1-24-10 ja nr 3-3-1-1-12). Keelatud esemete

loetelu kehtestades teostab vangla diskretsiooni. Esemed on ohtlikud nende soetamise ajast

sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine on välistatud, sest VangS § 15 lg-s 4 tehtud

reservatsioonist tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav võib vanglas

omada asju, mille omamine ei ole vastavalt VangS § 15 lg-le 2 keelatud. VangS § 15 lg 4 annab

vanglateenistusele õiguse täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud esemete

loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele.

6.3. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus

ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut tegema, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama. Kodukorra

p 7.1.17 alusel on vanglas keelatud elektrihambahari, patareidega raseerija, juukselõikusmasin

jm sarnased seadmed, mida on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või

pardel. Vangla on leidnud, et habemetrimmer on juukselõikusmasinaga sarnane ese, mis on

Kodukorra alusel keelatud.

6.4. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust Kodukorra p 7.1.17

vaidlustamiseks, mistõttu tuleb tühistamisnõue jätta läbi vaatamata.

6.5. Kodukorra p 7.1.17 on õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja soetanud vastustaja nõusolekul vangla

kauplusest habeme hooldamiseks trimmeri, kuid vastustaja keeldub kaebajale trimmerit

kambrisse lubamast, sest tegemist on esemega, mis on Kodukorra p 7.1.17 järgi kinnipeetavale

keelatud. Kodukorra p 7.1.17 kohaselt on kinnipeetavatele lisaks justiitsministri 30.11.2000

määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4

alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: elektrihambahari,

patareidega raseerija, juukselõikusmasin jm sarnased seadmed, mida on lihtne kohandada

tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel. Vastustaja 01.09.2015 otsusest nähtuvalt on

ostetud trimmer tööpõhimõttelt sarnane juukselõikusmasinale, mida on võimalik ümber ehitada

nt tätoveerimismasinaks, mis on vanglas keelatud.

8. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et habeme trimmeri näol on tegemist pardlile või

epilaatorile sarnase esemega, mis peaks olema vanglas sarnaselt neile lubatud. Trimmer erineb

oma ehituselt ja tööpõhimõttelt pardlist ja epilaatorist, sest sel on terad ja sellega on võimalik

pikkuses habemekasvu piirata. Seega sarnaneb trimmer juukselõikusmasinale. Kodukorra

p 7.1.17 järgi on kinnipeetavale keelatud mh juukselõikusmasin jt sarnased seadmed, mida on

lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Kuna trimmeril on terad, võib eeldada, et seda on

võimalik ümber ehitada tätoveerimismasinaks. Järelikult on tegemist kinnipeetavale keelatud

esemega. Vastustajal oli õigus ja kohustus Kodukorra p-le 7.1.17 tuginedes keelduda kaebajale

trimmerit kambrisse lubamast. Nimetatud Kodukorra punkti kehtimise tõttu puudub ka kohtul

võimalus kohustada vanglat kaebajale trimmerit väljastama (RVastS § 6 lg 1).

9. Kohtule ei ole esitatud kaebaja vaiet, seetõttu puudub võimalus kontrollida vaide täpset

sõnastust. Vaideotsuses toodud tsiteeringust nähtub, et kaebaja vaidlustas vaides vaid vastustaja

3-15-2690

4(5)

01.09.2015 otsust, mitte Kodukorda p 7.1.17. Seega võib järeldada, et kaebaja ei ole läbinud

Kodukorra p 7.1.17 vaidlustamiseks kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Reeglina ei ole

kinnipeetaval võimalik ilma kohtueelset menetlust läbimata esitada kohtule kaebust (VangS

§ 11 lg 5). Ilma kohtueelset menetlust läbimata on õigus esitada tuvastamiskaebus.

Tuvastamisnõude esitamine ei oleks aga kaebuse eesmärgi saavutamiseks efektiivne, sest

Kodukorra p 7.1.17 õigusvastasuse tuvastamisele vaatamata jääks norm endiselt kehtima ja

oleks täitmiseks kohustuslik, mistõttu puuduks selle kehtimise tõttu võimalus kohustamisnõuet

rahuldada. Eeltoodule vaatamata ei pea kohus mõistlikuks jätta antud juhul kaebaja

tühistamisnõuet läbi vaatamata. Uue samasisulise kohtueelse vaidemenetluse ja sellele järgneva

kohtumenetluse läbimine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga ja läheks osaliselt vastuollu

korduva kaebuse esitamise keeluga (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1).

Kaebaja õiguste efektiivsemaks kaitseks oleks otstarbekas kontrollida praeguses menetluses ka

Kodukorra p 7.1.17 õiguspärasust, sest sellest oleneb ka kohustamisnõude rahuldamise

võimalus.

10. VangS § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad

inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut

või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega;

5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2

kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 15 lg 4 järgi võib vanglateenistus keelata

täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi

lg-s 2 sätestatud tingimustele. VSKE § 641 p 1 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud mh

esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon,

erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed,

köied ja traadid.

11. Seletuskirjas on põhjendatud Kodukorra p 7.1.17 järgmiselt: „Kõnealuses punktis

nimetatud esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab

aga ohtu vangla julgeoleku ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Lisaks on tegemist

seadmetega, mille sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi

otsida. Samuti sisaldavad need reeglina traati, juhet jm osi, mida on võimalik kasutada

vigastuste tekitamiseks, vangla vara lõhkumiseks või esemete peitmiseks. Kõnealune säte ei

riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib alternatiividena kasutada

tavalist raseerijat või hambaharja.“

12. Eseme ohtlikkuse hindamisel on vanglal ulatuslik hindamisruum. Vanglal on oma

kogemusi, töö- ja vanglasisest korraldust arvestades kõige parem ülevaade, millised esemed ja

millist ohtu võivad endast kujutada. Kohtul kõrvaltseisjana puudub võimalust kõiki vanglas

tekkivaid ohte ette näha ja nende tõsidust tajuda. Seetõttu peab kohus hindama, kas vangla

toodud põhjendused on usutavad ja esemete keelamine võimalikku ohtu arvestades

proportsionaalne.

13. Kohtu hinnangul on Kodukorra seletuskirjas toodud põhjendus, et juukselõikusmasinat on

võimalik ümber ehitada tätoveerimisaparaadiks, usutav, sest see sisaldab terasid. Samasuguseid

terasid sisaldab ka habeme trimmer. Tätoveeringute tegemine seab ohtu vanglas viibivate

isikute elu ja tervise, sest naha vigastamise kaudu võivad hakata levima haigused. Terad on

ohtlikud ka ründerelvana, ohustades vangla julgeolekut ja korda. Seega vastab trimmer VangS

§ 15 lg 2 p-des 1 ja 3 ning VSKE § 641 p-s 1 toodud tunnustele. Samuti on usutav, et masinasse

on võimalik peita keelatud esemeid (nt narkootilisi aineid) ning nende läbiotsimine on keeruline

ja toob vanglaametnikele kaasa täiendava koormuse. Lisaks on usutav, et seade võib sisaldada

traati, juhet jm osi, mida on võimalik kasutada vigastuste tekitamiseks või vangla vara

3-15-2690

5(5)

lõhkumiseks. Esemest tulenevat ohtu ei välista see, et kaebaja ise ei kavatse seadet kuritarvitada

ega ümber ehitama hakata. Seda saavad vastu kaebaja tahtmist teha ka teised kinnipeetavad.

14. Habeme kasvatamine on PS § 19 lg-s 1 sätestatud eneseteostuse kaitsealas. VangS ega

muud vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela kinnipeetaval habet kanda ja kasvatada.

Vaieldamatult vajavad kinnipeetavad sel juhul lisaks habemeajamisvahenditele ka

habemehooldamisvahendeid. VangS § 50 lg 3 kohustab vanglat tagama kinnipeetavale juuste

eest hoolitsemiseks juuksuriteenuse. Samasuguse teenuse osutamist ei nähta aga ette habeme

eest hooldamiseks. Kaebaja selgitustest nähtub, et vastustaja on keeldunud kaebajale

juuksuriteenust osutamast, sest kaebajal ei ole juukseid ning juuksuriteenus ei ole ette nähtud

habeme hooldamiseks. Samuti selgitab kaebaja, et vajab habeme hooldamiseks teenust

tihedamini kui juuksehoolduseks tavaliselt vajalik. Ehkki Euroopa Nõukogu Ministrite komitee

soovitus Rec(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta on soovituslik, tuleks

võimalusel seda arvestada. Rec (2006)2 p 19.5 sätestab, et vangid on kohustatud hoolitsema

oma isikliku hügieeni eest ning oma riided ja magamiskohad puhtana ja korras hoidma.

Soovituse seletuskirjas on märgitud, et kuigi erinevalt varasemast ei käsitle reeglistik otse

habeme kandmise küsimust, tähendab puhtus ja kord ka juustehooldust, sh habemeajamist või

habeme piiramist; selle nõude peab kehtestama vangla juhtkond. Eeltoodust järeldub, et kui

vangla keeldub julgeoleku kaalutlustel kaebajale habeme hooldamiseks trimmerit kambrisse

lubamast, tuleb vanglal endal tagada kinnipeetavatele vastavalt vajadusele habeme hooldamise

teenused. Sellise teenuse tagamisel ei saa Kodukorra p-s 7.1.17 toodud piirangut pidada

ebaproportsionaalseks ega õigusvastaseks.

15. Kohus leiab, et vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebajale habemetrimmeri kambrisse

lubamisest. Vastustaja tunnistas oma eksimust kaebajale sellise seadme ostmiseks loa andmisel.

Seadme ostmine vangla nõusolekul ei muuda seadet automaatselt ohutuks ja kinnipeetavale

vanglas kasutamiseks lubatavaks. Vanglal on julgeoleku kaalutlustel võimalik anda eseme

ohutusele uus hinnang, sh eseme tegeliku ehituse või kasutusvõimalustega tutvudes. Soetatud

seade paigutatakse lattu teiste kaebaja isiklike asjade hulka (VSKE § 63 lg 1 p 4) ja tagastatakse

kaebajale vanglast vabanemisel (VSKE § 64 lg 1) või saadetakse kaebaja soovil tema

lähedastele või muudele isikutele väljapoole vanglat (VSKE § 62 lg 2).

16. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.

17. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid

dokumente, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik