2-15-112629/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Peeter Männiksoo vastu võla

nõudes

Tsiviilasja number

2-15-112629

Tsiviilasja hind

492,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-

post jurist@julianus.ee)

Kostja Peeter Männiksoo (isikukood XXXX, elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Peeter Männiksoo vastu osaliselt.

2. Välja mõista Peeter Männiksoo’lt OÜ Aktiva Finants kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS

vahel 3.02.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr 30067462 alusel põhivõlgnevus 194,49

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 197,79 eurot, kokku 392,28 eurot.

3. Jätta hagi sissenõudmiskulu 51,56 euro ja sellelt arvestatud viivise 48,26 euro nõudes

rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kätte toimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda 79,72% ulatuses ja hageja kanda 20,28% ulatuses.

7. Välja mõista Peeter Männiksoo’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas

135,52 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega).

8. Välja mõista Peeter Männiksoo’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.01.2016. a. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

OÜ Aktiva Finants (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Peeter Männiksoo (kostja)

vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 246,05 eurot (mis

sisaldab sissenõudmiskulu 51,56 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 230,30 eurot ja

täiendava jooksva viivise, mille tasumist hageja nõuab kuni summani 15,75 eurot. Nõude

aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 3.02.2013. a sõlmitud liitumisleping nr 30067462.

Tele2 Eesti AS loovutas 3.10.2014. a nõude kostja vastu põhisummas 246,05 eurot hagejale

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Sissenõudmiskulude tasumise kohustus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise

üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on

seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises

osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude

suurus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on

võlgnevuse sissenõudmise tasu surus 22% + käibemaks, st 26,40%.

Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7

on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse

tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab,

et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused, millest tulenes kostja kohustus

hüvitada võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

arveldusteenuste hinnakirjale, on VÕS § 42 lg 1 alusel tühised. Nimetatud tingimused tõid

kaasa tarbija kohustuse hüvitada sissenõudmiskulu sõltumata kulu tekkimisest protsendina

võlgnevuse summast, mistõttu tuleb neid kohtu hinnangul pidada tarbijat ebamõistlikult

kahjustavateks tingimusteks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele

osaliselt, st 194,49 euro ulatuses (246,06 eurot – 51,56 eurot).

Kuivõrd kohus leidis, et hageja sissenõudmiskulu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole

õiguslikult põhjendatud ka hageja viivise nõue sissenõudmiskulu tasumisega viivitamise eest.

Hageja esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on kostja olnud sissenõudmiskulu 51,56 euro

tasumisega viivituses 624 päeva, mille eest hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas. Seega

on hageja sissenõudmiskulult arvestanud viivist 48,26 eurot, mille osas tuleb hageja

viivisenõue jätta rahuldamata. Kokku on hageja arvestanud viivist 230,30 eurot, millest nõue

kuulub rahuldamisele 182,04 euro ulatuses (230,30 eurot – 48,26 eurot).

Hageja on palunud välja mõista täiendava jooksva viivise, mille tasumist hageja nõuab kuni

summani 15,75 eurot. Viivis summas 15,75 eurot on lahendi tegemise ajaks muutunud

sissenõutavaks. Seega tuleb kokku kostjalt välja mõista viivis summas 197,79 eurot (182,04

eurot + 15,75 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 79,72% ulatuses ja hageja kanda 20,28% ulatuses.

TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt

hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 135,52 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

Hageja on palunud välja mõista riigilõivu 100 eurot ning õigusabikulu summas 191,73 eurot.

Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikulu summas 70 eurot (TsMS § 175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik