1-15-1194/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-1194

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Riita Serikova

Tõlk

Alla Lašmanova

Kriminaalasi

Nikolai Bondarenko süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Menetlustoiming

süüdimõistetu Nikolai Bondarenko tingimisi enne

tähtaja

lõppemist

vangistusest

vabastamise

otsustamine elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu

Nikolai Bondarenko

isikukood 38311240240; elukoht vabanemisel XXXX

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Bondarenko temale Harju Maakohtu 03.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr

1-15-1194 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata.

Määruse koopia saata kinnipeetavale ning Tartu vanglale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 03.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1194 tunnistati Nikolai

Bondarenko süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temale mõisteti

karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti Nikolai

Bondarenkole mõistetud kergem karistus (1 aasta ja 6 kuud) kaetuks Harju Maakohtu

28.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-472 mõistetud raskema karistusega (2 aastat ja 9

kuud) ning tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 9 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha Harju Maakohtu

28.01.2015 otsuse alusel ära kantud osa 15.10.2014-02.03.2015 ning Nikolai Bondarenko poolt

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 2 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust; karistuse

kandmise algusega 03.03.2015. Kohtuotsus jõustus 19.03.2015.

Nikolai Bondarenko karistusaeg algas seega 03.03.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel

lõppeks see 15.07.2017.

Nikolai Bondarenko esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi

enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla.

Tartu vangla toetab Nikolai Bondarenko taotlust.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles palub ennetähtaegse vabastamis taotlus jätta

rahuldamata.

Süüdimõistetu Nikolai Bondarenko seletas kohtus, et ta on oma eelnevast elust väga palju

järeldusi teinud. Ta on läbinud sõltlastele ettenähtud rehabilitatsiooniprogrammi. Vabaduses on

tal õde ja ema, kes on nõus teda ka majanduslikult toetama.

KOHTU SEISUKOHT

Nikolai Bondarenko kannab karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9

sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Nikolai Bondarenko temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte

vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve

kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta

elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab

olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2)

elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i

levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete

paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata

elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul,

kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Nikolai Bondarenko plaanib vabanemisjärgselt asuda

elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale O. B. kes

on andnud nõusoleku, et Nikolai Bondarenko kolib sinna. Järelikult on kinnipeetaval olemas

seaduslik alus kõnealuses eluruumis elamiseks. Nimetatud korteris elab kinnipeetava ema

üksinda. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab

kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud

ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Nikolai Bondarenkot on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vanglakaristust

kannab ta kaheksandat korda. Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud liigilt ja laadilt

sarnased. Nikolai Bondarenko pole vägivallakuritegusid toime pannud, kuid samas on tõusnud

tema tegude ühiskonnaohtlikkus, kuna ta kannab käesolevat vangistust narkootilise ja

psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Nikolai Bondarenko kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on olnud alkoholisõltuvus ja narkootikumide tarvitamine. Korduv

kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad impulsiivsusele,

empaatiavõime puudumisele ja suutmatusele lahendada oma probleeme seaduskuulekalt.

Lisaks ilmneb Nikolai Bondarenko ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et nimetatud isiku

puhul on tegu narkosõltlasega. Vabaduses tarbis Nikolai Bondarenko narkootikume

igapäevaselt, kulutades nende tarvitamisele ja hankimisele suurema osa enda ajast.

Positiivne on olnud see, et käesoleva vangistuse kandmise ajal pole Nikolai Bondarenkol

ametiisikutega suheldes probleeme esinenud. Samas on tal probleeme olnud vanglas distsipliini

järgimisega, mistõttu on tal ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Negatiivne on seegi, et Nikolai

Bondarenko ise oma sõltuvust pole alati tunnistanud ning pole selles probleemi näinud, väites,

et amfetamiin pole tugev narkootikum. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav läbinud

sõltuvusrehabilitatsioonile suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, temaga on toimunud

igakuised vestlused motivatsiooni ja võimaluste selgitamiseks läbida ettenähtud tegevusi.

Eelnev näitab, et Nikolai Bondarenko ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal

ennatlik. Kaheldav on, kas senisest tegevusest piisab, et kinnipeetav suudaks ka vabaduses oma

sõltuvusprobleemiga toime tulla ning narkootilisi aineid ja alkoholi mitte tarbida. Kui siinjuures

võtta arvesse ka Nikolai Bondarenko iseloomustuses kirja pandut, et nimetatud isiku hoiakutes

pole vanglas viibitud aja jooksul otsustavat muutust toimunud, ei ole kohus veendunud, et

kinnipidamisasutusest vabanedes igapäevaelus tõusetuvate probleemidega kokku puutudes ei

toimu Nikolai Bondarenko tarbimisharjumustes tagasilangust.

Seetõttu hindab kohus Nikolai Bondarenko poolt uute kuritegude toime panemise riski praegu

veel kõrgeks. Elektroonilise valve kohaldamine tema elukohas ei vähenda kuritegude

toimepanemise riski, kuna see ei välista narkootikumide tarbimist ning käitlemist. Oluline on,

et Nikolai Bondarenko jätkaks vanglas taasühiskonnastavates tegevustes osalemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik