4-15-11212/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-15-11212

Otsuse kuupäev 22. 16, Viru Maakohus märts 20

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Väärteoasi väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi M.U

Menetlusalune isik M.U (isikukood xxx), Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, xxxx töökoht

väärtegude toimepanemise eest 4. korral karistatud Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 22.03.2016

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik M.U ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada M.U ning

süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi karistuseks mõista arest 15 (viisteist

) päeva.

2. M.U aresti kandmise lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

alguseks

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu

4 punkti 1 otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsu

se põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 12.04.2016.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx T L koostas menetlusalusele isikule M.U-le 05.12.2015 3222665, mille väärteoprotokolli AB kohaselt menetlusalune isik juhtis 05.12.2015 kell 22.45 xxxx, xxxx - mootorsõidukit , Lääne

Viru maakonnas, Rakvere vallas, Rakvere- -Maarja . km. posti juures, Väike –Vägeva mnt 4 Väike Protokolli kohaselt juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria -Maarja suunas. mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku väärteo M.U

toimepanemise 05.12.2015 kell 22.45 tõendatuks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.U süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja

ldamise otsusega, kohtus kontrollitud tõenditega sõiduki juhtimiselt kõrva menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ütlustega. H K

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.U süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistaja H K T 05.12.2015 Ida prefektuuri ütlustega. unnistaja ütluste kohaselt oli tema tööl

xxxx koos teise xxxx T L. - -Maarja -l Levala suunas. Sõideti Rakvere Väike

– Vägeva mnt.

Otsustati kontrollida eessõitvat sõiduautot, kuna see tundus kahtlane. Juhiks osutus M.U

, kellel puudus juhtimisõigus.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.U süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks 29.10.2015 M.U puudus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et juhtimisõigus ning tal keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni LS § 91 lg 1 ja 4 mõttes.

6. Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi koostatud väärteoprotokoll.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.U ku süü tõendatuks veel menetlusaluse isi ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta 05.12.2015 kell 22.45 mootorsõidukit, et minna sõbra juurde autot parandama. Ta ei leidnud teist autojuhti. Kinnitas, et tal on eelmise karistusega määratud üldkasuliku töö tunnid tehtud. Tal on kehtetud load ja ta peab uuesti eksamile minema.

8. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused.

9. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 lg 1.

10. Kohus leiab, et M.U on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta on kõrvaldatud mootorsõiduki 29.10.2015 juhtimiselt LS § 91 lg 1 alusel ning juhtis teistkordselt mootorsõidukit omamata 05.12.2015 juhtimisõigust.

11. Karistusseadustik (KarS) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokoll on koostatud korrektselt. na karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus . KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteo leiab, et M.U pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik M.U , juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, seega on ta teo toime pannud otsese tahtlusega.

13. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

14. V

äärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.

15. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §

201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmises

määras.

16. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse enetlusalusel isikul on neli ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. M kehtivat väärteokaristust. Viru Maakohtu otsusega karistati isikut LS § 2 18.02.2014

01 lg 2

järgi päevase arestiga ning samalaadse väärteo eest ja Piirivalveameti Põh Politseija Prefektuuri poolt 10.09.2014 rahatrahviga 600 eurot. Lisaks on isikut karistatud samalaadse väärteo eest 09.11.2015 18 päevase arestiga, tunni üldkasuliku tööga. mis asendati 18

Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on neli ust, siis on kohtu kehtivat väärteokarist

hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada hoiduma süütegude M.U

toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmises ehk 15 määras päevase arestiga. Isik ei ole kohtu hinnangul teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Määratud karistusega on järgitud ka

õiguskorra kaitsmise huvid.

17. M.U suhtes kohaldati -15-9212 karistuseks aresti, mis asendati väärteo asjas nr 4

üldkasuliku tööga ei ole otstarbekas ega põhjendatud asendada . Kohtu hinnangul M.U-le karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga. Isik pani uue väärteo toime vähem kui kuu aega pärast Viru Maakohtu 09.11.2015 otsusega määratud karistust. Kohtu hinnangul ei avald u

M.U a aresti asendamine üldkasulik tööga isikule mingit mõju. väited, et ta võib kaotada töökoha ole aluseks aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. , ei

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Ervin lauri apellatsioon rahuldamata.

K . ohtuotsus jõustus 21. juunil 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent