2-15-112165/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-112165

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Martin Tee vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

725 eurot 03 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015 otsus (tagaseljaotsus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Aktiva Finants (registrikood:

10746479); esindaja Kadri Timuska

Vastustaja (kostja): Martin Tee (isikukood: XXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015

tagaseljaotsus ja saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks

maakohtule.

2. OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud määrab kindlaks maakohus asja uuel

arutamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 29. mail 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Martin

Tee (kostja) vastu. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses asjaoluga, et

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tsiviilasi jätkus

hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 3. jaanuaril 2012, 4. aprillil 2012 ja

26. oktoobril 2012 liitumislepingud, telefoni juurdeostulepingu ning järelmaksulepingu nr

30024580, millega Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust

ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti AS on oma

kohustusi täitnud, kostja aga mitte.

Kostjal on arvete alusel tasumata 750 eurot 40 senti. Tele2 Eesti AS loovutas nõude hagejale.

Vastavalt Tele2 Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise

üldtingimustele on kostja kohustatud järelmaksusummade ja arvete tähtaegselt tasumata

jätmisega tasuma viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Tele2 Eesti AS arvestas viivist pärast

lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 866 eurot 71 senti, kuid hageja vähendas viivisenõuet kuni põhinõude, s.o 750

eurot 40 senti, suuruseni.

Kostja võlgnevus sisaldab 1. märtsi 2013 arvel nr 37771507 (tl 46) märgitud leppetrahve

summas 80 eurot ja 125 eurot, kokku 205 eurot. Kostja kasutas teenuspakette Hinnaliider 3,

Hinnaliider Extra ja Nutipakett 1, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus.

Hinnaliider Extra ja Nutipakett 1 teenuspaketi tingimuste (tl 95–98) kohaselt kohustus klient

tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt

lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles

ühepoolselt 28. veebruaril 2013 võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist.

Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks kostjale antud seadme maksumust, mille eest on

kostja jätnud tasumata. Lepingu lõpetamisel 7-24 kuud enne tähtaja lõppu oli kostja kohustatud

tasuma leppetrahvi tulenevalt Hinnaliider Extra tingimustest 80 eurot ja Nutipakett 1

tingimustest 125 eurot, kokku 205 eurot.

Kostja võlgneb ka võlgnevuse sissenõudmise kulu 157 eurot 54 senti, mis on märgitud 1. aprilli

2013 arvel nr 38120678 ning mille tasumise kohustus tuleneb lepingute lahutamatuks osaks

olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 4.8. (tl 62), mille kohaselt on

klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti AS kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse

sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana

tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti

AS arveldusteenuste hinnakirjast (tl 99), mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu

suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi 14. detsembri 2015 tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja AS-iga Tele2 Eesti sõlmitud liitumislepingute, seadme

juurdeostulepingu ja järelmaksulepingu (lepingute nr 30024580) alusel põhivõlgnevuse 387

eurot 86 senti ja samas summas viivise, s.o kokku 775 eurot 72 senti ning jättis välja mõistmata

leppetrahvi 205 eurot, sissenõudekulu 157 eurot 54 senti ja viivise osas, mis ületab

kohtuotsusega väljamõistetud põhivõla suurust. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Maakohus jättis hageja menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja enda kanda, kostja

menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 148

eurot 20 senti, millelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-ga 3, tegi maakohus otsuse

kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendas vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Leppetrahvi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.

Leppetrahvi maksmise kohustus tuleneb lepingu üldtingimustest, st tegemist on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimusega. Maakohus leidis, et

leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44

järgi ning seetõttu tühine.

Kostja oli kohustatud tasuma leppetrahvi tulenevalt Hinnaliider Extra tingimustest 80 eurot ja

Nutipakett 1 tingimustest 125 eurot, kokku 205 eurot. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust

korrektselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue ebamõistlikult kõrge

ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi nõude summaga,

ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust

korrektselt täitma.

3. jaanuari 2012 liitumislepingust ja seadme ostulepingust (tl 26, 27) nähtub, et kostja sai

telefoni väärtuses 155 eurot hinnaga 0 eurot, millega kostjale kaasnes 24-kuuline teenuste

kasutamise kohustus. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles ühepoolselt

28. veebruaril 2013, s.o ca 10 kuud enne tähtaja lõppu. Arvestades lepingus märgitud seadme

väärtust ja asjaolu, et kostja kasutas nimetatud lepingu järgi teenuseid ca 14 kuud, on maakohtu

hinnangul leppetrahvi summa 125 eurot ebamõistlikult suur.

26. oktoobri 2012 liitumislepingu (tl 33) järgi kasutas kostja sideteenust kuutasuga 5 eurot 55

senti ja sai endale mobiiltelefoni. 26. oktoobri 2012 arvest (t 34) nähtuvalt kuulus telefoni eest

tasumisele 15 eurot. Hageja ei ole välja toonud, kui suur on tema tegelik kahju kostja

lepingurikkumise tõttu. Hageja kahju hõlmab eelkõige telefoni väärtust, kuid hageja ei ole selle

suurust välja toonud. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostjalt nõutav

leppetrahv 80 eurot on ebamõistlikult suur.

Maakohus leidis, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.

Tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.

Hageja palub mõista kostjalt välja ka võlgnevuse sissenõudmiskulud 157 eurot 54 senti.

Maakohus leidis, et võla sissenõudmise kulutused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ega

saa olla tingitud hageja ühepoolselt kehtestatavast hinnakirjast. Hageja poolt hinnakirjas

kindlaksmääratud võlgnevuse sissenõudmise tasu on ebamõistlikult suur arvestades

võimalikku kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus hagi rahuldamata jäetud osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvid 205 eurot, võla sissenõudmiskulud 157 eurot 54 senti ja viivised osas,

mida on maakohus jätnud rahuldamata. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kosta kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole leppetrahvid kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Leppetrahvi 125 eurot tasumise

kohustus tuleneb 3. jaanuaril 2012 sõlmitud liitumislepingu ja seadme juurdeostu lepingu

teenuspaketi "Nutipakett 1" tingimustest. Teenuspakett sisaldas kõne- ja internetiteenust ning

mobiiltelefoni Huawei U8650 Sonic väärtusega 155 eurot. Kostjaga sõlmitud lepingud öeldi

üles 11 kuud enne tähtajalise kohustuse lõppemist, s.t kostja oli olnud klient 13 kuu jooksul.

Leppetrahvi summas 80 eurot tasumise kohustus tuleneb 26. oktoobril 2012 sõlmitud

liitumislepingu teenuspaketist "Hinnaliider Extra 15" tingimustest. Hinnaliider Extra 15

pakkumine sisaldas sideteenuseid ja mobiiltelefoni Sony Xperia Tipo ST21i väärtusega 155

eurot. Vastustajaga sõlmitud leping öeldi üles 20 kuud enne tähtajalise kohustuse lõppemist, s.t

kostja oli olnud klient 4 kuu jooksul. Leppetrahvid on seotud tähtajaliste kohususte rikkumisega

ja mõeldud kompenseerimaks tasuta (Huawei U8650 Sonic väärtusega 155 eurot) ja

soodushinnaga 15 eurot (Sony Xperia Tipo ST21i väärtusega 155 eurot) saadud seadmete

väärtust. Teenuspakettide kuumaksed ei ole mõeldud järelmaksuna saadud seadmete eest, vaid

kindla kuumaksena kasutatud sideteenuste eest;

2) ei ole võla sissenõudmistasu ebamõistlikult suur. Sissenõudmiskulude nõue tekib juhul, kui

võlgnik ei ole kohustust tähtaegselt täitnud ja võlausaldaja peab tegema lisatoiminguid, et saada

kohustus täidetud. Võlgnevuse sissenõudmise teenust osutab Tele2 Eesti AS ise lühiajalise võla

tekkimise perioodil 4 kuud, peale mida ostab sissenõudmise teenuse sisse inkassoettevõttelt.

Tele2 Eesti AS teostab võla sissenõudmise perioodil toiminguid, mille hüvitamine on

ettenähtud teenuste kasutamise tingimuste p-st 8.3. tulenevalt ning mille vajadus tekib vaid

lepingu rikkumisel. Võla sissenõudmiskulud sisaldavad endas teavituste edastamist arve

mittetasumise kohta teenusnumbrile, sideteenuse piiramist, meeldetuletuskirja edastamist

lepingus viidatud kontaktkanalil, viivise ja tähtajaliste kohustuste arvestuse pidamist,

võlanõude kirja edastamist paberkandjal, lepingu ülesütlemiseks vajalikke toiminguid, võla

sissenõudmise menetluse algatamist inkassoettevõttes, arvestuse pidamist osalistest maksetest

tulenevate saldomuudatuste kohta ja informatsiooni vahetamist võla sissenõudmist teostava

inkassoettevõttega, avalikes andmebaasides informatsiooni edastamist ja kaasajastamist nõuete

kohta krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele;

3) on kostja põhivõlgnevuseks hageja ees 750 eurot 40 senti. Seega kuuluvad kostjal tasumisele

viivised vähendatud summas 750 eurot 35 senti;

4) on menetluskulud 415 eurot 43 senti põhjendatud ja vajalikud arvestades, et hagiavalduse

aluseks on viis erinevat liitumislepingut ja kuus arvet, millega oli vaja eelnevalt tutvuda.

5. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide

rikkumise tõttu tühistada.

Maakohus ei saanud teha asjas tagaseljaotsust, kuna täidetud ei olnud tagaseljaotsuse tegemise

eeldused.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi hageja ei vaidlusta maakohtu otsust

põhivõla 387. 86 euro ja samas ulatuses viivise väljamõistmise osas, ei ole ringkonnakohtul

võimalik tühistada otsust TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi üksnes osaliselt ja teha ise uus otsus. TsMS

§ 657 lg 2 kohaselt saab ringkonnakohus tagaseljaotsuse tühistada üksnes tervikuna, saates sel

juhul asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

7. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotusega rahuldada üksnes hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning see säte paneb kohtule hagi

õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab

lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause

kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Maakohus on õigesti asunud hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tüüptingimuste tühisust

iseseisvalt kontrollima ja teinud selleks ka hagejale täiendava päringu. Hagiavalduse

23. novembri 2015 täpsustuse (lk 93) järgi kohustas kohus hagejat täpsustama, millisel

õiguslikul alusel ja kuidas on kujunenud 1. märtsi 2013 arve summas 205 eurot ja 1. aprilli 2013

arve summas 157 eurot 54 senti. Kohtu nõudekiri pabertoimikust ja kohtu infosüsteemist KIS2

puudub. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjale hagi täpsustuse kätte

toimetanud. Kui hagi täpsustus ei ole kostjale kätte toimetatud, siis ei saa TsMS § 407 lg 1 teise

lause kohaselt lugeda selles esitatud asjaolusid kostja poolt omaks võetuks ning seetõttu ei

olnud asjas täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ja ainuüksi seetõttu tuleb maakohtu

tagaseljaotsus tühistada.

8. Arvestades apellatsioonkaebuse seisukohti kontrollib ringkonnakohus järgnevalt, kas

vaidlusalused lepingutingmused on tüüptingimustena tühised.

Vaidlust ei ole, et Tele2 ja kostja vahel on sõlmitud tüüptingimustel lepingud VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Maakohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi ja sissenõudmiskulude nõudes,

tuvastades nõude aluseks olevate lepingutingimuste tühisuse. Vastavalt vähendas maakohus ka

väljamõistmisele kuuluvat viivist.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Maakohus tuvastas, et 3. jaanuari 2012 liitumislepingust ja seadme ostulepingust (lk 26-27)

nähtub, et kostja sai enda kasutusse telefoni väärtusega 155 eurot, millega kaasnes 24-kuuline

teenuste kasutamise kohustus (Nutipakett 1). Tele 2 ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles

28. märtsil 2013, s.o. ca 10 kuud enne tähtaja lõppu. Kokkulepitud leppetrahvi suurus sellisel

juhul on 125 eurot. Maakohus arvestas lepingus märgitud seadme väärtust ja lepingu täitmise

aja pikkust ning leidis, et leppetrahv on VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

Maakohus tuvastas, et 26. oktoobri 2012 liitumislepingu (lk 33) järgi kasutas kostja sideteenust

kuutasuga 5,55 eurot ja sai kasutusse mobiiltelefoni (Hinnaliider Extra 15). Lepingu sõlmimisel

tasus kostja telefoni eest 15 eurot. Asja materjalide kohaselt ütles Tele 2 lepingu üles 20 kuud

enne tähtajalise (24 kuud) kohustuse lõppu. Kokkulepitud leppetrahvi suurus sellisel juhul on

80 eurot. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole Hinnaliider Extra 15 alusel kostjale antud

telefoni väärtust välja toonud, on kostjalt nõutav leppetrahv 80 eurot VÕS § 42 lg 3 p 5

tähenduses ebamõistlikult suur.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga leppetrahvi suurusele. Maakohus on

leppetrahvi põhjendatud suuruse hindamisel arvestanud küll nii lepingu kehtivuse perioodi kui

ka telefoni väärtust, kuid on jätnud täielikult tähelepanuta, et lepingu ülesütlemisel jäid

telefonid kostja valdusesse ja ei kuulunud Tele2 tagastamisele. Maakohus peab asja uuel

läbivaatamisel põhjendama, miks tuleb leppetrahve 125 eurot ja 80 eurot pidada ebamõistlikult

suureks, kui kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi lepinguga kokkulepitud tähtaja lõpuni

ja telefon ei kuulunud tagastamisele. Leppetrahv on väiksem hageja väidetud telefoni

väärtusest.

Mitte igasuguse leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või selle

puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks

kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse

täitmisele. Ainuüksi kahju puudumine võlausaldajal ei õigusta alati leppetrahvinõude

rahuldamata jätmist. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui

leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju

puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla

leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi

tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma

ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-

05). Hagejal oli huvi, et lepingut täidetakse kuni kokkulepitud aja lõpuni.

9. Hageja on seisukohal, et leppetrahv on mõeldud kompenseerima kostjale antud seadme

(telefoni) maksumust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Asja uuel arutamisel tuleb

maakohtul kaaluda, kas leppetrahvi kokkulepete puhul ei ole käesoleval juhul tegemist

kokkuleppega, mis puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. VÕS

§ 42 lg 2 teise lause kohaselt ei vaadelda sellist tüüptingimust kahjustavana. Antud juhul on

lepingu üks eesmärke võimaldada kostjale telefon sisuliselt järelmaksuga ja kokkulepitud

leppetrahv on kokkulepitud tasu juhtudeks, kui kostja oma liitumislepingujärgseid kohustusi ei

täida, kuid telefon jääb kostja kasutusse.

10. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt võlgnevuse

sissenõudmistasu suurusega 22% võlgnevuse suurusest, millele lisandub käibemaks, kokku

26, 4, %, kuna pidas kokkulepet tüüptingimusena tühiseks. Sissenõudmistasu määr tuleneb Tele

2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ja hinnakirjast (lk 70). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga kokkuleppe tühisuse osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused, et tegemist ei ole

ebamõistlikult suure tasuga, on põhjendamatud. Hagiavaldusest ega selle täpsustusest isegi ei

nähtu, et hageja oleks teinud mingeid toiminguid võla sissenõudmiseks.

Ringkonnakohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust

ilmestab hästi alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt

sissenõudmiskulude hüvitamist ja mille lõike 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Käesoleval juhul on hageja nõude suuruseks 593 eurot.

Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja

hinnangut

mõistliku

sissenõudekulu

suurusele.

Hageja

seisukohtadest

nähtub,

et

sissenõudmiskulu on mõeldud katma nii meeldetuletuskirjade saatmist, kui ka inkassoteenust,

milline kulu võib põhimõtteliselt olla mõistlik kulu kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik selle eeldused. Kahju suuruse tõendamiskohustus

on hagejal.

11. Maakohtu viited otsuses VÕS §-le 44 ei ole asjakohased. Säte täpsustab tüüptingimuste

regulatsiooni laienemist majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Käesolevas asjas

on lepingu teiseks pooleks füüsiline isik ehk tarbija.

12. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et kui tüüptingimuse kehtivuse hindamiseks ei ole

piisavad hagis esitatud asjaolud ning kohtul tekib vajadus TsMS § 392 alusel eelmenetluse

läbiviimiseks

ja selgitamiskohustuse täitmiseks,

ei

saa asja

üldjuhul

lahendada

tagaseljaotsusega. Olukorras, kus maakohus kaalub hagi (osalist) rahuldamata jätmist, on

mõistlikum lahendada asi sisulise otsusega, millisel juhul saab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse põhjendatuse korral teha ise uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama ringkonnakohtu seisukohtadega. Kostjale

tuleb kätte toimetada hageja 23. novembri 2015 hagi täpsustus. Arvestades hagihinda on asja

võimalik lahendada lihtmenetluses (TsMS § 405). Leppetrahvi kokkuleppe kehtivust tuleb

uuesti kontrollida. Seejärel saab maakohus võtta seisukoha väljamõistetava viivise suuruse

osas.

13. Kuna ringkonnakohus saadab hagi TsMS § 657 lg 2 alusel läbivaatamiseks maakohtule, siis

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus tehtavas

lõpplahendis ning ringkonnakohus ei vasta apellandi väidetele, mis on esitatud seoses

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks