1-11-9228/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9228

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andrei Dolmatovi (isikukood 38006250368)

kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 15. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Dolmatov kannab Viru Vanglas talle Harju Maakohtu 29.08.2011 otsusega KarS §

184 lg 21 p 1 järgi mõistetud 10 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 08.03.2011 ja

lõpeb 08.03.2021.

2. Viru Vangla esitas 07.03.2016 Viru Maakohtule materjalid A. Dolmatovi tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohus 15.03.2016 määrusega jättis A. Dolmatovi tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust järgmiselt.

3.1

Kõigepealt võttis kohus positiivsena arvesse, et A. Dolmatov on vangistuses läbinud

sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening,“ osalenud riigikeele õppes, ta töötab väljaspool

vanglat (AS Norwes Metall on väljastanud positiivse iseloomustuse) ning vabanedes on tal

garanteeritud töökoht ja lähedaste toetus. Samas ei anna need asjaolud iseenesest õigust

ennetähtaegsele vabastamisele ega kaalu üles A. Dolmatovi varasemat käitumist ja toimepandud

kuriteo raskust. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht, lähedaste toetus, võimalused

seaduskuulekaks käitumiseks ja karistuse kandmise võimalus vabaduses olles, kuid need ei hoidnud

ära uue tahtliku narkokuriteo toimepanemist.

3.2

Järgmiseks pidas kohus oluliseks, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles 08.03.2021 ning

tema praegune vabastamine riivaks avalikkuse õiglustunnet. A. Dolmatov kannab karistust esimese

raskusastme narkokuriteo eest, mille puhul on äärmiselt oluline näidata avalikkusele, et see on

rangelt karistatav ja ei ole mingil viisil tolereeritav.

3.3

Veel märkis kohus, et kohtupraktika kohaselt on kinnipeetava hea käitumine vanglas üheks

oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKK 3-1-1-91-06 p

8.1). Kuna A. Dolmatovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, siis ka see tingimus täidetud ei

ole.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb lahendi

tühistamist ja A. Dolmatovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla

vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised.

4.1

Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ja kaitsja

argumendid ning lähtunud ainult kinnipeetava varasemast elukäigust. Kohus ei ole arvestanud, et

uue kuriteo riskid on väga madalad, isikul on läbitud kõik pakutavad programmid, ta töötab

väljaspool vanglat ja kannab karistust avavanglas. Sisuliselt ei ole vanglal A. Dolmatovile enam

midagi pakkuda. Kinnipeetava distsiplinaarteod on vähese ohtlikkusega, mida kinnitab mõistetud

karistus.

4.2

Asjaolu, et karistust on kanda veel alla viie aasta, ei saa olla mittevabastamise põhjuseks.

A. Dolmatovi iseloomustusest nähtuvalt on vangistus talle mõjunud positiivselt juba praegu, kuna ta

on järeldused oma tegudest teinud. Ta on vanemaks saanud ja hinnanud ümber väärtushinnangud.

Edasine vangistus võib mõjuda hoopis vastupidiselt ühiskonna ootustele ning A. Dolmatov võib

kaotada motivatsiooni.

4.3

Vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni

vanglas. Käitumiskontrolli jooksul saaks maandada uute kuritegude riski ja teostada A. Dolmatovi

üle kontrolli kahe aasta kestel. Katseajal saaks ta kinnistada positiivseid hoiakuid. Kinnipeetav on

motiveeritud varasemat käitumist muutma ja elama edaspidi seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja

määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et

A. Dolmatovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamine ei ole

põhjendatud. Maakohtu põhistused on seejuures piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks

edasikaebuses toodud argumentidel puudub alus.

6. Tulenevalt määruskaebuse väidetest selgitab ringkonnakohus kõigepealt kaebajale, et

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa kohtud tugineda

üksnes isiku kohta käivale positiivsele teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 loetelus

toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole

tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid näiteks

kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil.

7. Ringkonnakohus leiab seega, et esimene kohtuaste on õigustatult omistanud suurt tähtsust

A. Dolmatovi kuriteo toimepanemise asjaoludele, tema süü suurusele ja tema vangistusaega

negatiivselt ilmestavatele distsiplinaarkaristustele (olgugi need määratud väheoluliste rikkumiste

eest). Taolise teabe valguses ei ole aga põhjendatud kinnipeetavat vangistusest vabastada seaduses

selleks ette nähtud esimesel võimalusel peaaegu viis aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu.

Samas ei anna selline seisukoht aga kuidagi alust arvata, nagu unustaksid kohtud ära süüdimõistetut

ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi positiivses valguses näitava andmestiku. A. Dolmatovi

vangistusaegse käitumise positiivsed ilmingud ja teda vabaduses ees ootavad hüved ei saa lihtsalt

olla määrava tähendusega, varjutades tema vabastamise vastu rääkivat asjaolukogumit. Lisaks on

maakohtu otsustus põhjendatult olnud kantud ka vajadusest tähele panna ühiskonna arusaamu

õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna

hukkamõistu, ehk siis kuriteo toimepanemisele peab järgnema sellele vastav karistus.

8. Eelpool märgitut kogumis arvesse võttes ei veena apellatsioonikohut A. Dolmatovi

vabastamisele määruskaebuse väited selleski, et kinnipeetava osas tehtud riskihindamise protsendid

on madalad ning seda vähendab veelgi kriminaalhoolduse teostamise ja elektroonilisele valvele

allutamise võimalus. A. Dolmatov peab jätkama karistuse kandmist vangistusasutuses, tõestamaks

oma seaduskuulekusega, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning ta suudab

vangistuses käituda distsipliinirikkumisi toime panemata.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas