1-15-3596/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3596 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Kotšumarov (isikukood 39003112217), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 3. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Kotšumarov tunnistati Viru Maakohtu 6. juuli 2015. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p

2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25. novembri 2013. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse lõpptähtaeg saabub 18. veebruaril 2017.

2. Viru Maakohtu 3. märtsi 2016 määrusega jäeti D. Kotšumarov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata. Kohus arvestas, et D. Kotšumarovit on vangistuses karistatud 3 korda distsiplinaarkorras. Ehkki tegemist ei ole raskete rikkumistega, on asjaolu, et süüdimõistetu jätkab vaatamata tema suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristustele rikkumiste toimepanemist, näitab, et D. Kotšumarov ei suuda kehtestatud reeglitest kinni pidada isegi tugeva järelevalve tingimustes.

D. Kotšumarovit on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Ta kannab esimest vangistust. Varasemad kuriteod olid isikuja varavastased ning joobes juhtimine. Käesolevat karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud katseajal. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Süüdimõistetu kinnitused töökoha olemasolust on paljasõnalised. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

D. Kotšumarov on olnud ka varem kriminaalhooldusel, ent see on ebaõnnestunud.

Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja uue kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, ent see ei hoidud ära kuritegude toimepanemist. Kohtul puudus kindlustunne, et kinnipeetav suudab sel korral kriminaalhoolduse edukalt läbida. Kohus arvestas, et vangistuses on D. Kotšumarovil võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise resotsialiseerumise võimalusi.

Kokkuvõtlikult leidis kohus, et arvestades D. Kotšumarovi kuritegude toimepanemise korduvust ja käitumist eelmisel katseajal, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud, sest see riivaks ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Maakohtu lahendi vaidlustas D. Kotšumarov, kes taotleb tühistada määruse ning teha uue määruse, millega vabastada ta karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.

Kohus märkis, et D. Kotšumarovi sõbrad on varem karistatud, ent see ei ole õige. Distsiplinaarkaristusi puutuvalt märgib D. Kotšumarov, et tegemist on kergete rikkumistega, mis ei ole 100% tõendatud. Samuti ei ole tegemist sihilike rikkumistega – vahel D. Kotšumarov lihtsalt unustas, et pärast jalutuskäiku jäi veel üks sigarett alles. Vangla loogikast lähtudes ei ole tähtis, kas rikkumine pandi toime sihilikult või mitte.

Reaalset karistust kannab D. Kotšumarov esmakordselt. Vanglas viibimine on talle mõjunud šokeerivana ja on sundinud oma käitumist muutma. Täiendavaks stiimuliks saab olema järelevalve all olemine. D. Kotšumarov tunnistab, et kõik õigusrikkumised pani ta toime alkoholijoobe seisundis. Ta on valmis läbima kõik alkoholisõltuvuse programmid. Antud hetkel on D. Kotšumarovil olemas töökoht ja tõend (kohtusse saadetud 04.03.2016), mis tagab talle pideva hõivatuse ning võimaluse tasuda hagid.

Lisaks juhib D. Kotšumarov tähelepanu sellele, et ta töötab vanglas ja läbib määratud programme. Kuriteo pani ta toime afektiseisundis. D. Kotšumarov on läbinud vestlused psühholoogiga, mis aitasid tal emotsioone vaos hoida ja lahendada küsimusi rahumeelse dialoogi teel. Pärast vangistuses viibitud perioodi on ta valmis ükskõik millisteks tingimusteks ja teeb kõik, et enam mitte vanglasse sattuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus, kaalunud D. Kotšumarovi määruskaebuse argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.

5. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub, on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).

6. Praegusel juhul on maakohus arvestanud kõiki eelloetletud asjaolusid kogumis ja välja toonud need asjaolud, mis käesoleval ajal välistavad D. Kotšumarovi ennetähtaegse vabastamise. Arvestatud on mh ka D. Kotšumarovi distsiplinaarrikkumiste iseloomu ning seda, et isik kannab esimest vabadusekaotuslikku karistust. Apellatsioonikohus märgib maakohtuga nõustuvalt, et D. Kotšumarovi kriminaalhoolduse õnnestumise teevad küsitavaks selle varasem luhtumine ning korduv karistatus eriliigilistes kuritegudes. Samuti on rasked kuriteo asjaolud, mille eest D. Kotšumarov karistust kannab

– nimelt tunnistati ta süüdi oma elukaaslase löömises käte ja jalgadega, tema kägistamises ning juustest kinni hoides pea vastu põrandat löömises. Lisaks lõi D. Kotšumarov kannatanut noaga pea ja kaela piirkonda ning tekitas oma tegudega kannatanule füüsilist valu ja marrastusi ning turse kolju ülemiselja kuklaosal. Nimetatud teo pani D. Kotšumarov toime katseajal olles.

7. Apellatsioonikohus peab küll positiivseks D. Kotšumarovi muutumissoovi, resotsialiseerivates tegevustes osalemist kinnipidamisasutuses ning süüdlase tahet hakata vabanemisel tööle ja tasuma hagisid, ent leiab, et praegusel ajal ei oleks D. Kotšumarovi vabastamine sellele vaatamata põhjendatud. D. Kotšumarovi vabastamist mittetoetavale seisukohale on asunud ka prokurör oma kirjalikus seisukohas ning Viru Vangla, kes on välja arvestanud, et D. Kotšumarov võib 45%-lise tõenäosusega panna järgmise 2 aasta jooksul toime uue kuriteo, uue vägivaldse kuriteo riskiprotsent on seejuures 59.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau