3-16-386/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-386

Haldusasi

Maanteeameti kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

11.02.2016 otsuse nr 15-16/160084 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) - AS CGI Eesti, volitatud esindaja

vandeadvokaat Priit Lätt

Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindaja Andry

Palu

Kolmandad isikud:

AS Datel – volitatud esindajad vandeadvokaat Taivo Ruus ja

advokaat Sandor Elias,

AS Finestmedia – volitatud esindaja vandeadvokaat Meelis

Pirn

OÜ Affecto Estonia; UEC OÜ; OÜ Resta

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maanteeameti kaebus rahuldamata.

2. Mõista Maanteeametilt AS CGI kasuks välja menetluskulu 693 eurot 92 senti.

3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. aprillil 2016.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-16-386

2(13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet (hankija) avaldas 03.03.2015 riigihangete registris avatud hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke „Tarkvara analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenus“ (viitenumber

160084) hanketeate (HT) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Riigihange oli

jagatud kaheks osaks. Hanke osas 1 „Liiklusregistri infosüsteemi ja e-teeninduse ning

seonduvate tarkvaraliste moodulite analüüsi ja programmeerimise teenus“ tuli raamleping

sõlmida kahe pakkujaga; hanke osas 2 „Maanteeameti erinevate infosüsteemide analüüsi,

programmeerimis- ja hooldusteenus, sh liiklusregister ja e-teenindus“ tuli raamleping sõlmida

kolme pakkujaga. Hankija määratud tähtpäevaks, 13.05.2015, esitasid hanke osas 1

pakkumused kaheksa pakkujat ja osas 2 üksteist pakkujat.

2. Maanteeameti peadirektori 13.07.2015 käskkirjaga nr 0127 „Riigihankes „Tarkvara analüüsi,

programmeerimis- ja hooldusteenus“ (viitenumber 160084) pakkujate kvalifitseerimine,

pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste tagasilükkamine ja pakkumuste edukaks

tunnistamine“ tegi hankija järgnevad otsused:

- osas 1 kvalifitseeris AS CGI Eesti, ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services, AS

Finestmedia, AS Nortal, ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ, OÜ Net Group, Nortal

UAB, Nortal OY; tunnistas vastavaks AS CGI Eesti, ühispakkujate Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality

Services, AS Finestmedia, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning OÜ Net Group

pakkumused; lükkas tagasi AS Nortal, Nortal UAB ja Nortal OY pakkumused; tunnistas

edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning AS Finestmedia pakkumused;

- osas 2 kvalifitseeris AS CGI Eesti, ühispakkujad Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services,

ühispakkujad AS Regio ja Knowit Estonia OÜ, AS Finestmedia, OÜ Resta, AS-i Datel, AS-i

Nortal, ühispakkujad OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ, OÜ Net Group, Nortal UAB ja Nortal

OY; tunnistas vastavaks AS-i CGI Eesti, ühispakkujate Iglu OÜ ja OÜ ASA Quality Services,

ühispakkujate AS-i Regio ja Knowit Estonia OÜ, AS-i Finestmedia, OÜ Resta, AS-i Datel,

ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ, OÜ Net Group pakkumused; lükkas tagasi AS-

i Nortal, Nortal UAB ja Nortal OY pakkumused ning tunnistas edukaks AS-i Datel,

ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning OÜ Resta pakkumused.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 24.07.2015 AS CGI Eesti vaidlustus

hankija 13.07.2015 otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, millega hankija tunnistas hanke osas

1 edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning AS Finestmedia pakkumused

ning hanke osas 2 AS-i Datel ning ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ pakkumused.

Hankija otsust tunnistada hanke osas 2 edukaks OÜ Resta pakkumus, ei vaidlustatud.

VAKO rahuldas AS CGI Eesti vaidlustuse 26.08.2015 otsusega vaidlustusasjas nr 170-

15/160084 (leitav veebilehel https://riigihanked.riik.ee/register/Vaidlustused,form.sdirect).

Tallinna Halduskohus rahuldas 15.10.2015 otsusega asjas nr 3/15/2234 kaebuse osaliselt ning

tühistas Maanteeameti 13.07.2015 käskkirja nr 0127 osas, milles AS CGI Eesti pakkumus

tunnistati hanke I ja II osas vastavaks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.12.2015 otsusega

halduskohtu otsuse selles osas.

4. Hankija otsusega (Maanteeameti 18.01.2016 käskkiri nr 0008) lükati riigihangete seaduse

(RHS) § 47 lg 2 alusel hanke osades 1 ja 2 tagasi AS CGI Eesti pakkumused ning tunnistati

edukateks hanke osas 1 ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ja AS-i Finestmedia

3-16-386

3(13)

pakkumused ning hanke osas 2 AS Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ja OÜ

Resta pakkumused.

Hankija on oma järeldusi kajastanud pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis (VAKO

toimik, tl 55–71). Protokollis märgiti, et põhjendused ja selgitused on toodud vastavaks

tunnistamise protokolli lisas (VAKO tl 30–33).

5. VAKO-le laekus 28.01.2016 AS CGI Eesti vaidlustus hankija 18.01.2016 otsuste kehtetuks

tunnistamiseks osas, millega hankija lükkas hanke osades 1 ja 2 tagasi AS CGI Eesti pakkumuse

ning tunnistas hanke osas 1 edukaks ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ja AS-i

Finestmedia pakkumused ning hanke osas 2 AS-i Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja

UEC OÜ ja OÜ Resta pakkumused (VAKO tl 24–29).

6. VAKO rahuldas 11.02.2016 otsusega vaidlustuses nr 15-16/160084 (VAKO tl 89–95)

AS CGI Eesti vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks Maanteeameti 18.01.2016 käskkirja nr 0008

AS-i CGI Eesti pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise osas (käskkirja

punktid 1.1.1 ja 1.2.1), hanke osas 1 ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning AS-i

Finestmedia pakkumuste edukaks tunnistamise osas (käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.1.2), hanke osas 2

AS-i Datel, ühispakkujate OÜ Affecto Estonia ja UEC OÜ ning OÜ Resta pakkumuste edukaks

tunnistamise osas (käskkirja p-d 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3).

VAKO leidis, et vaidlustaja poolt esitamata jäetud tellijate kinnitusi koos nõutud andmetega

tuleb käsitleda mittesisuliste (ehk vormiliste) puudustena hankedokumentides sätestatud

tingimustest. VAKO otsuse kohaselt on vaidlustaja rikkunud oma hoolsuskohustust, kui ta

nõutud tellijate kinnitusi ei esitanud, kuid see ei saanud kaasa tuua vaidlustaja pakkumuse

mittevastavust ja tagasilükkamist hankija poolt. Hankija oleks pidanud küsima vaidlustajalt

puuduolevad tellijate kinnitused, sest kõik andmed, mida tellijad pidid kinnitama, oli

vaidlustaja juba testijate CV-s esitanud; pakkumuses nõutud puuduolevate dokumentide

väljanõudmine on RHS kohaselt lubatav.

7. Maanteeamet esitas 22.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.02.2016

otsuse nr 15-16/160084 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebuse esitanud Maanteeamet (hankija; kohtumenetluses vastustaja) leiab kaebuses ja

17.03.2016 täiendavas seisukohas (tl 106–108) järgmist.

8.1. VAKO on ebaõigesti tunnistanud kehtetuks hankija otsused, millega lükati tagasi

Vaidlustaja pakkumused hankeosas 1 ja 2 (käskkirja punktid 1.1.1 ja 1.2.1) ning tunnistati

edukaks hankeosas 1 ühispakkujate OÜ Affecto Estonia/UEC OÜ ning AS-i Finestmedia

pakkumused (käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.1.2) ning hankeosas 2 AS-i Datel, ühispakkujate OÜ

Affecto Estonia/UEC OÜ ning OÜ Resta pakkumused ( käskkirja p-d 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3).

8.2. Hankija ei nõustu, et esitamata jäetud tellijate kinnitusi koos nõutud andmetega tuleb

käsitleda mittesisulise puudusena VAKO otsuses toodud põhjendustel.

8.3. VAKO on vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise osas asunud 11.02.2016 otsuses nr 15-

16/160084 vastupidisele seisukohale võrreldes VAKO 26.08.2015 jõustunud otsusega

vaidlustuses nr 170-15/160084. VAKO on 26.08.2015 jõustunud otsuses tuvastanud, et

Vaidlustaja on rikkunud elementaarset hoolsuskohustust ning pidid nõutud dokumendid koos

pakkumusega esitama ning on selgesõnaliselt väljendanud, et nõutud tellijate kinnitused olid

3-16-386

4(13)

hankedokumentide kohaselt üliolulised dokumendid pakkumuse hindamiseks Seetõttu on

ebaõige VAKO 11.02.2016 otsuse põhjendus, et tegemist oli vaidlustaja tühise

hoolsuskohustuse rikkumisega. Vaidlustaja oli ainuke pakkuja, kes ei esitanud mõlemas

hankeosas dokumendis „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ üheselt mõistetavalt

sisuga tellijate kinnitusi. Teised pakkujad esitasid nõutud kinnitused, mis tõendab, et

hankedokumendid olid üheselt ja arusaadavalt ette valmistatud.

8.4. Ilma tellijate kinnitusteta, ainult võtmeisikute CV-de alusel polnud Hankijal võimalik läbi

viia pakkumuste hindamist kriteeriumi „Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ (osakaal

45) alusel (hankija loetleb konkreetsed puudused kaebuse p-s 19). Tegemist oli sisulise

kõrvalekaldega hankedokumentides sätestatud tingimustest, sest nimetatud andmed projektide

nõuetekohase täitmise kohta ei sisaldunud üheski vaidlustaja esitatud dokumendis.

8.5. Vaidlustajalt RHS § 56 lg 3 alusel dokumentide nõudmine muudaks pakkumust ja rikuks

pakkujate võrdse kohtlemise nõuet. Tegemist oleks läbirääkimiste pidamisega pakkujaga.

Pärast pakkumuste esitamise tähtaega on igasuguse sisulise puuduse parandamine lubamatu.

(Euroopa Kohtu otsus asjas C-42/13).

8.6. Hankija andis vaidlustajale võimaluse läbi riigihangete registri pakkumuses esitatud teabe

põhjendatud selgitamiseks, piiritlemiseks või täpsustamiseks vastavalt RHS § 56 lg-le 3,

(hankija päring ja vaidlustaja vastus refereeritud kaebuse lisas 7). Vaidlustaja vastusest selgub

tema seisukoht, et ta ei pidanudki neid dokumente esitama ning ei kavatse ka esitada.

8.7. VAKO on valikuliselt leidnud, et osad VAKO 26.08.2015 jõustunud otsuses toodud

põhjendused, mis on seotud vaidlustaja pakkumuse vastavusega on hankijale kohustuslikud ja

osad mitte (VAKO 11.02.2016 otsuse punkt 15.5). VAKO 26.08.2015 otsuse põhjendused olid

hankijale täitmiseks kohustuslikud ning seal oli selgesõnaliselt väljendatud, et vaidlustaja

pakkumus ei vasta hankedokumentides sätestatud tingimustele ja tegemist on sisulise

puudusega.

8.8. Samadele järeldustele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 10.12.2015 otsuses

haldusasjas nr 3-15-2234 (p 16) vaidluses sama hanke üle. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu seisukohaga, mis puudutas AS CGI Eesti pakkumuse mittevastavust HD-le.

9. AS CGI Eesti (vaidlustaja, kohtumenetluses kaebaja) palub jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

9.1. Hankija on nõudnud HT-s tellijate kinnitusi ainult referentsprojektide ja projektijuhi CV-s

toodud projektide kohta. Puudub vaidlus, et vaidlustaja esitas need dokumendid (Eesti Energia

Aktsiaseltsi,

AS

EMT,

aktsiaseltsi

Eesti

Gaas

ja

Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse kinnitused) oma pakkumuse koosseisus. Lisaks on täiendavad andmed

kajastatud võtmeisikute CV-des. HD p-s 13.4.2, kus on toodud tehnoloogiapõhise kompetentsi

hindamise kriteeriumid ning punktide andmise kord, puudub viide, et nõutud on tellijate

kinnitused ja nende esitamata jätmisel ei hinnata esitatud kompetentse.

9.2. Hankija väidab sõnaselgelt esmakordselt alles apellatsiooniastmes haldusasjas nr 3-15-

2234, et tema tahe ei olnud aktsepteerida pakkumust, millele pakkuja ei olnud lisanud kõikide

tellijate kinnitusi (HD lisa I vormidele 6a, 6b, 7a, 7b, 9a ja 9b oleks pidanud lisama tellija

kinnitused). Vaidlustajal ei pidanud HD, HT ega hankija poolt hankemenetluse käigus esitatud

selgituste ja päringute põhjal tekkima tõsist kahtlust, kas hankija soovile ikka vastab pakkumus,

millele pole lisatud kõikide tellijate kinnitusi. Ainult ühes riigihanke alusdokumendis

3-16-386

5(13)

(vastavustingimused) on hankija toonud välja hindamiseks vajalike tellija kinnituste olemasolu,

samas kahes dokumendis (HD ja CV vormid), kus hankijal oli endal võimalik määrata nii vorm

kui ka sisu, on hankija toonud välja ainult HT-s nõutud tellijate kinnituste nõude, seega ei

saanud jääda enam kahtlustki, et nõutakse ainult HT-s märgitud tellijate kinnitusi ning puudus

vajadus selgituse küsimiseks RHS § 56 lg 1 alusel.

9.3. Hankedokumendid ei olnud osas, mis puudutab tellijate kinnituste nõuet, koostatud selgelt,

täpselt ja ühemõtteliselt. Ka VAKO märkis 26.08.2015 otsuses, et hanke alusdokumentides

esineb ilmne vastuolu ning 11.02.2016. otsuses, et kinnituste esitamise nõue ei ole järjekindel.

Seega tuleb HD-d tõlgendada viisil, nagu teeb seda vaidlustaja (ja seda tegi ka hankija vähemalt

kuni 25.08.2015), et nõutud ei olnud kõikide tellijate kinnituskirjade esitamine. HT ega HD ei

sisaldanud tingimust, mille kohaselt tellijate kinnituste esitamata jätmine toob kaasa pakkumuse

mittevastavaks tunnistamise. Hankija tegevus riigihanke läbiviimisel peab olema läbipaistev ja

kontrollitav ning pakkujatel on õiguspärane ootus, et hankija tegutseb kooskõlas kehtivate

õigusaktidega ning järgib enda kehtestatud reegleid. Hankija on varasemalt ise otsesõnu ja

järjekindlalt tunnistanud (nii 2015. a hindamisprotokollis, varasemates vaidlustusmenetlustes

kui ka Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 15-2234), et tema soov ei olnud vaidlusaluste

tellijate kinnitustega hinnata pakkumuste vastavust.

9.4. Vaidlustaja ei nõustu kaebuse väitega VAKO seisukohtade vastuolulisusest. VAKO

11.02.2016 otsuses on õigesti tuvastatud, et VAKO 26.08.2015 otsus ei näinud ette, et hankija

oleks pidanud vaidlustaja pakkumuse RHS § 47 lg 2 ja HD p 11.2. alusel tagasi lükkama.

Samuti ei tõlgendanud VAKO 26.08.2015 otsuses tellijate kinnituste puudumist sisulise

puudusena ega tuvastanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavust.

9.5. VAKO 26.08.2015 otsusega lahendatud vaidlustuse sisuks ei olnud pakkumuse vastavuse

kontroll ega võimalike puuduste sisulisuse hindamine. Hankija on teinud vaidlustaja suhtes

koormava otsuse valedel eeldustel. Hankija on aga VAKO 26.08.2015 otsust ekslikult

tõlgendades asunud käskkirja nr 0008 andes seisukohale, nagu oleks tellijate kinnituste

puudumine sisuline viga.

9.6. Käskkirja nr 0008 aluseks oleva protokolli lakoonilise sõnastuse põhjal saab teha järelduse,

et hankija ei ole kasutanud RHS § 47 lg 2 teises lauses ette nähtud võimalust hinnata pakkumuse

puuduse sisulisust. Hankija peab faktiliselt ja õiguslikult põhjendama, miks ta mittesisulise

puudusega pakkumust vastavaks ei tunnista.

9.7. Hankijal peab olema mõjuv põhjus, et mitte kohaldada RHS § 56 lg-t 3 ja mitte lubada

pakkumuses esitamata dokumentide tagantjärele esitamist. Hankija ei andnud oma 16.06.2015

päringuga vaidlustajale võimalust esitada puuduolevad tellijate kinnitused ega ole seda

võimalust senini andnud.

9.8. HD p-s 13.4.2. sätestatud hindamiskriteeriumi kohaselt hinnatakse mitte tellijate kinnitusi,

vaid esitatud testijad saavad punkte iga tehnoloogia eest, mida nad on nõuetele vastavas

projektis kasutanud. Vaidlustaja pakkumuses sisaldusid testijate CV-d ning tellijate kinnitustes

ei saanud nimetada enam ühtegi uut tehnoloogiat, mida polnud testija CV-s toodud. Kõik

hindamiseks vajalikud andmed olid seega pakkumuses olemas. Isegi kui vaidlustaja

pakkumuses esinevad kõrvalekalded, on tegemist mittesisulise puudusega, mida on võimalik

RHS § 47 lg 2 lause 2, § 56 lg 3 ja kohtupraktika kohaselt tagantjärele kõrvaldada. Vaidlustaja

on CV-des esitanud võimalikult täpse kontaktandmete loetelu, kusjuures referentsriigihangete

puhul on eranditult märgitud ka viitenumber.

3-16-386

6(13)

9.9. VAKO märkis sõnaselgelt, et kuna vaidlustaja pakkumuses esinesid vormilised puudused,

sai hankija selle pakkumuse tunnistada RHS § 47 lg 2 teise lause alusel vastavaks.

9.10. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on põhimõtteliselt jaatatud pakkuja hoolsuskohustuse

rikkumisest johtuvate vigade parandamise võimalust. Hankijast erinev hanketingimuste

tõlgendus tulenes vähemalt osaliselt hankija tegevusest hankedokumentide koostamisel.

9.11. AS CGI Eesti märkis 04.04.2016 vastuseks AS Datel täiendavatele seisukohtadele, et

kolmanda isiku taotlus, milles palutakse kohtul otsuse tegemisel arvestada kaebuses esitatud

olulisi asjaolusid, on esitatud kohtu määratud menetlustähtaega rikkudes ning on ka asjakohatu

ja ebavajalik. Kolmas isik viitab taotluses hankija 16.06.2015 kirjale, leides, et hankija on

kaebajale andnud RHS § 56 lg 3 kohaselt võimaluse pakkumuses esitatud minetusi korrigeerida.

Kaebaja on 16.06.2015 teatega seonduvat põhjalikult käsitlenud oma 04.03.2016

menetlusdokumendis ega soovi selles osas uusi seisukohti esitada.

10. Kolmas isik AS Datel palub kaebus rahuldada ning esitab järgmised seisukohad.

10.1. VAKO on õigetest eeldustest ja tuvastatud asjaoludest hoolimata teinud meelevaldse ja

kehtivale õigusele mittevastava lõppjärelduse, leides (p-s 22), et vaidlustusmenetluses ei olevat

leidnud tõendamist asjaolu, et puudus vaidlustaja pakkumuses (võtmeisikute CV-des nimetatud

projektide tellijate kinnituste esitamata jätmine) on RHS § 56 lg 3 alusel kõrvaldatav ning et

vaidlustaja ei olevat kinnitusi esitamata jättes rikkunud hoolsuskohustust sellisel määral, mis

oleks saanud kaasa tuua tema pakkumuse tagasilükkamise (VAKO otsus p 19).

10.2. Vaidlustaja pakkumuses esinenud puudus oli sisuline ja pakkumus tuli seega tagasi lükata.

Hankija on hankekomisjoni protokollis esitanud piisava põhjenduse RHS § 47 lg 2 mõttes, miks

ta pakkumuse mittevastavaks tunnistas – VAKO 26.08.2015 lahendiga oli kinnitatud

vaidlustaja pakkumuse puuduse olemasolu ning hankija ei saanud seda mittesisuliseks

puuduseks pidada (koos tellija kinnitustega puudus ka nõutud info/andmed, mis kinnitustes

sisalduma pidid, sh nõuetekohase täitmise ja arhitektuuriliste komponentide kohta).

10.3. Pakkumuse vastavustingimused olid kehtivas HD-s sätestatud. Projektide nõuetekohase

täitmise kohta puudusid tellija kinnitused ning andmeid polnud ka mujal pakkumuses.

Puudustega pakkumuse hindamine oleks ilmselge võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte

rikkumine. Vaidlustaja pole senini vastavaid kinnitusi üritanudki esitada, vaid vaidleb vastu

nende esitamise vajadusele.

10.4. Sisulist puudust ei saa RHS § 56 lg 3 alusel tagantjärele kõrvaldada. hankija ei saa sel

alusel küsida pakkumuse esitamise järgselt juurde pakkumuse koosseisu kuuluvaid

kohustuslikke dokumente, mis on õigeaegselt esitamata ning pakkuja ei saa neid esitada.

10.5. Võtmeisikute CV-des olid esitatud referentsprojektid ning puudusid andmed projektide

nõuetekohase täitmise kohta koos külgnevate kinnitustega. Pakkumus tuli esitada HD-s

sätestatud piirides ning parandada sai vaid kohtupraktika mõttes „ilmseid tehnilisi vigu“.

Vaidlustaja on ka hoolsuskohustust rikkunud ilmselgelt määral, mis ei õigusta pakkumuse

tagantjärele parandamist.

10.6. Vaidlustaja ei vastanud 3-päevase tähtaja jooksul ega viidanud ka 19.06.2015 vastuses, et

vastavad kinnitused kuskil pakkumuses olemas oleks ega ka sellele, et kavatseks neid esitada.

Kinnitusi ei ole esitatud ka VAKO 26.08.2015 otsuse järel, kus kinnituste esitamise vajadus

selgelt tuvastati.

3-16-386

7(13)

10.7. VAKO on otsusega tuvastanud, et hankija 11.03.2015 täiendava selgituse, et hinnatavate

isikute kohta tuleb lisada dokumendis „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ nimetatud

kinnituskirjad, mis sisaldavad muu hulgas andmeid „projektis kasutatud arhitektuuriliste

komponentide kohta“. Selgitused esitati ca 2 kuud enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, st

aega kinnituste esitamiseks oli piisavalt.

10.8. VAKO 26.08.2015 otsuse (p 10) seisukoht, et hoolimata mõningatest vastuoludest

hankedokumentides pidi tellija kinnituste nõue „tavalise tähelepanelikkuse“ juures ja

„kõrgendatud hoolsuskohustusest“ tulenevalt vaidlustajale selge olema, oli hankijale siduv ka

uue otsuse tegemisel.

10.9. Kolmas isik märgib 01.04.2016 täiendavas seisukohas, et VAKO ei pööranud vaidlustatud

otsuses tähelepanu, et hankija esitas pärast pakkumuste esitamist vaidlustajale 16.06.2015

selgitusnõude, viidates tellija kinnituste puudumisele pakkumuses. Küsimused esitati iga

vormis 6 a nimetatud süsteemianalüütiku kohta (tellijate kinnitused projekti nõuetekohase

täitmise kohta, tellijate kinnitused, mis sisaldavad andmeid projektide maksumuse kohta ilma

käibemaksuta ja aja kohta, millal leping täideti ning kinnitust, et nimetatud isik osales nende

projektides süsteemianalüütikuna ning andmeid projektis kasutatud arhitektuuriliste

komponentide

kohta.

analoogsed

küsimused

küsiti

vormis

7a

nimetatud

programmeerija/arendaja referentsprojektide; vormis 9a nimetatud testija referentsprojektide

kohta ning hanke II osas vastavalt vormides 6b, 7b ja 9b nimetatud isikute kohta. Kaebaja ei

esitanud puuduvaid kinnitusi 3 tööpäeva jooksul, vaid vaidles kinnituste esitamise vajadusele

vastu.

11. Kolmas isik AS Finestmedia palub kaebus rahuldada ja esitab järgmised seisukohad. Nagu

kõigile teistele pakkujatele, oli ka AS Finestmedia jaoks hankedokumentidega tutvudes üheselt

arusaadav, et pakkumus peab mh. sisaldama tellijate kinnitusi. Kogu suhtlemine hankija ja

pakkujate vahel toimub läbi e-riigihangete keskkonna. Iga pakkuja poolt hankijale esitatud

täpsustav küsimus ja hankija vastus tehakse teatavaks kõigile pakkujatele. Kolmas isik viitab

hankija vastusele riigihangete registris. Kolmanda isiku hinnangul ei saanud vaidlustajale olla

üllatuseks, et koos hindamiseks esitatud isikute CV-dega tuleb esitada ka tellijate kinnitused

selle kohta, et CV-des näidatud isikud on vastavate lepinguliste tööde teostamisel osalenud

vastavas rollis. Samuti tuleb ära näidata lepingute mahud ja täitmise aeg. Kõik teised pakkujad

täitsid korrektselt oma hoolsuskohustuse, tutvusid põhjalikult hankedokumentidega, jälgisid

pakkujate poolt esitatud küsimusi ja neile antud vastuseid, esitasid korrektselt kõik nõutud

kinnitused. Maanteeameti ja AS CGI Eesti kirjavahetusest läbi riigihangete registri nähtub

üheselt, et AS CGI Eesti sai küll aru nõudest esitada tellijate kinnitused, kuid ei soovinud neid

mingil põhjusel esitada.

12. Ülejäänud kolmandad isikud ei ole kohtumenetluses oma seisukohti esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Asjas on vaidlus selle üle, kas hankija on põhjendatult tagasi lükanud vaidlustaja

pakkumused mõlemas hankeosas ning kas VAKO on õiguspäraselt kehtetuks tunnistanud

hankija vastavad otsused.

Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas hanketeatest ja hankedokumentidest

tulenes, et hankija nõuab teostatud projektide tellijate kinnitusi kõikides pakkumuse koosseisus

esitatavate isikute puhul märgitud projektide kohta. Samuti selles, kas selline nõue tulenes

3-16-386

8(13)

üheselt mõistetavalt hanke alusdokumentidest. Vaieldakse ka selle üle, kas nende kinnituste

esitamata jätmine on sisuline puudus või mittesisuline puudus, mida saanuks kõrvaldada ning

kas hankija oleks pidanud andma pakkujale sellise puuduse kõrvaldamiseks täiendava

võimaluse.

14. RHS § 47 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja sama seaduse

§-s 46 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides

esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks

tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

RHS § 47 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või

hankedokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

HD p-s 11.1 on sätestatud, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud

pakkumuste vastavust HT-s ja HD-s esitatud tingimustele vastavalt riigihangete seadusele.

Punkti 11.2. kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta HT-s või HD-s esitatud

tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest (VAKO tl 19).

15. Pakkumuse hindamise kriteeriumite kohaselt oli võtmeisikute tehnoloogiapõhise

kompetentsi osakaal mõlemas hankeosas 45 100-st võimalikust (VAKO tl 2).

Vormid 6a, 6b (süstemianalüütikute CV-de hindamiseks), vormid 7a, 7b (programmeerijate

CV hindamiseks), vorm 9a, 9b (testijate CV hindamiseks) nägid ette lisaks tabelisse nõutavate

andmete märkimisele ka lisana hanketeates nõutud tellijate kinnitused koos nõutud andmetega

(VAKO tl 3–13).

Dokumendis „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ kohaselt on tellija kinnitusete

esitamine projekti nõuetekohase täitmise kohta HD lisaks I olevatel vormidel 6a, 6b, 7a, 7b, 9a

ja 9b kohustuslik. Lisaks peavad tellijate kinnitused sisaldama andmeid projektide maksumuse

kohta ilma käibemaksuta ja aja kohta, millal leping täideti ning kinnitust, et nimetatud isik

osales nende projektides süsteemianalüütikuna ning andmeid projektis kasutatud

arhitektuuriliste komponentide kohta (VAKO tl 14–15).

Hanketeate1 (HT III.2.3)) kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud vaid vormidel 3a ja 3b

esitatavate andmete juures.

16. Vaidlustaja on riigihangete registri kaudu hankijale esitatud küsimuste hulgas küsinud ka,

milliseid kinnitusi nõutakse referentsprojektide tellijatelt.

Hankija on 11.03.2015 vastanud järgmist: kvalifitseerimistingimustes sätestatud pakkujalt

nõutud lepingu kohta peab olema esitatud tellija kinnitus muuhulgas, selle kohta, et leping on

täidetud viimase 3 aasta (02/2012-01/2015) jooksul ja kinnitus lepingu maksumuse kohta;

Kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõutud isikute kohta peab olema esitatud tellija kinnitus

muuhulgas, selle kohta, et leping on täidetud viimase 3 aasta (02/2012-01/2015) jooksul ja

kinnitust lepingu maksumuse kohta ning kinnitust, et pakkuja esitatud CV-ga seotud isik on

lepingu täitmisel osalenud vastavas rollis; Vastavustingimustes sätestatud nõutud isikute

(hinnatavad isikud) kohta peab olema esitatud tellijate kinnitused muuhulgas, selle kohta, et

1 Kättesaadav veebilehel https://riigihanked.riik.ee/register/HankeAndmed,form.sdirect

3-16-386

9(13)

leping on täidetud viimase 3 aasta (02/2012-01/2015) jooksul ja kinnitust lepingu maksumuse

kohta ning kinnitust, et pakkuja esitatud CV-ga seotud isik on lepingu (projektis) täitmisel

osalenud vastavas rollis ning andmeid, milliseid tehnoloogilisi komponente on kasutatud

vastavas projektis (arenduses) (VAKO tl 22 ja 22p).

17. Maanteeamet on kajastanud oma seisukohti pakkumuste vastavuse hindamisel pakkumuste

vastavaks tunnistamise protokollis (VAKO tl 55–71) ning leidis, et AS CGI Eesti pakkumus

tuleb mõlemas hanke osas lükata tagasi RHS § 47 lg 2 alusel, kuna ei vasta HD-s sätestatud

tingimustele. Protokollis märgiti, et põhjendused ja selgitused on toodud vastavaks

tunnistamise protokolli lisas.

18. Hankija märkis protokolli lisas (VAKO tl 30–33), et tegemist on sisulise, mitte vormilise

kõrvalekaldega hankedokumentides sätestatud tingimustest, sest pakkuja ei esitanud

hankedokumentides „Nõuded pakkumusele – Vastavustingimused“ punktis 6, 7, 8, 9 ja 10

nõutud tellijate kinnitusi koos nõutud andmetega.

Hankija tugines VAKO 26.08.2015.a. jõustunud otsusele nr 70-15/160084, täpsemalt selle

otsuse p-dele 11, 12 ja 13. VAKO leidis neis punktides järgmist:

„11. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et AS-i CGI Eesti pakkumuses puuduvad

dokumendi „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ kohaselt HD lisa I vormidele 6a, 6b,

7a, 7b, 9a ja 9b lisada tulnud tellija kinnitused, milles sisalduksid muuhulgas andmed

konkreetsete „projektis kasutatud arhitektuuriliste komponentide kohta“, millele spetsialistide

CV-des on viidatud. Vaidlustaja pakkumusele lisatud HT kohased tellijate kinnituse lepingute

nõuetekohase täitmise kohta niisuguseid andmeid ei sisalda.

12. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija seisukohaga, et hoolimata kõnealuste tellija

kinnituste puudumisest oli Hankijal õigus AS-i CGI Eesti pakkumus nii Osas 1 kui 2 vastavaks

tunnistada, kuid samas jätta sel põhjusel Vaidlustaja pakkumusele hindamise kriteeriumi

„Võtmeisikute

tehnoloogiapõhine

kompetents“

alusel

punktid

täielikult

andmata.

Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav, millest lähtus Hankija komisjon, sedastades

pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli lisas, et „Komisjon nõustub, et pakkumuse

vastavust tellijate poolt antud kinnituste ning andmete puudumine ei puuduta, kuid see

puudutab pakkumuse hindamist seoses võtmeisikute tehnoloogiapõhise kompetentsiga lähtudes

hankedokumentide punktist 13.4.2.“

Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et HD p 13.4.2 ei sisalda nõuet ega viidet tellija kinnituse

esitamise kohta või tingimust, et asjakohaste kinnituste esitamata jätmisel pakkumusele

hindamise kriteeriumi „Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“ alusel punkte ei anta.

13. Hankija

poolt

e-menetluses

koostatud

dokument

„Nõuded

pakkumusele

-

Vastavustingimused“ on osa hankedokumentidest laiemas mõttes, nagu vaidlustusmenetluses

on korduvalt kinnitanud ka Hankija ise. Juhul, kui pakkuja ei ole esitanud kõiki hanke

alusdokumentides nõutud dokumente, on tegemist pakkumuse mittevastavusega hanketeatevõi

hankedokumentide nõuetele, mis omakorda on pakkumuse tagasilükkamise aluseks (RHS§ 47

lg 2 ja HD 11.2), kuigi tulenevalt RHS § 47 lg 2 viimasest lausest on hankijal teatud juhtudel

õigus pakkumus siiski vastavaks tunnistada.

Käesoleval juhul on Hankija tunnistanud AS-i CGI Eesti pakkumuse nii Osas 1 kui 2 vastavaks

(Käskkirja p-d 2.1.1 ja 2.2.1), märkides, et see vastab hankedokumentides esitatud tingimustele.

Enamgi veel, 09.07.2015 riigihangete registris koostatud pakkumuste vastavaks tunnistamise

3-16-386

10(13)

protokolli AS-i CGI Eesti puudutavas lisas 1 on Hankija lähtunud dokumendi „Nõuded

pakkumusele - Vastavustingimused“ sõnastusest ning märkinud HD lisa I vormide 6a, 6b, 7a,

7b, 9a ja 9b ning nende juurde kuuluvate tellija kinnituse nõuete kohta eraldi - „vastab“. Seega

on Hankija leidnud, et hoolimata tellija kinnituste puudumisest on AS-i CGI Eesti pakkumus

vastav ka konkreetsetele dokumendi „Nõuded pakkumusele - Vastavustingimused“ nõuetele.“

19. Hankija on protokolli lisas leidnud, et VAKO on varasemas vaidlustusmenetluses

tuvastanud, et pakkuja ei esitanud hankedokumentides „Nõuded pakkumusele –

Vastavustingimused“ punktides 6, 7,8,9 ja 10 nõutud tellijate andmeid ning nõutud tellijate

andmete esitamata jätmise tõttu oleks pidanud hankija pakkumuse tagasi lükkama RHS § 47 lg

2 ja hankedokumendi punkti 11.2 alusel. Samuti on protokolli lisas märgitud, et VAKO tuvastas

oma otsusega, et AS CGI Eesti pakkumus oli sisuliste puudustega ja hankija käsitles ekslikult

ja õigusvastaselt sisuliste puuduste tagajärgi vales menetlusetapis ning oleks pidanud seda

tegema pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis.

20. Hankijal on õigus selles, et VAKO jõustunud otsus on talle siduv ja seda ka vaidluse eseme

raamidesse jäävate vaidlustuskomisjoni otsuse põhjenduste osas (RHS § 127 lg 5, Riigikohtu

otsus asjas 3-3-1-3-14, p 19). Praegusel juhul on aga menetlusosalised eri meelt selles, kas

VAKO 26.08.2015.a otsus tuvastas asjaolud, mis tuleb hankijal arvesse võtta pakkumuste

vastavuse hindamisel ning ka sellest VAKO otsusest tuleneb siduvalt hinnang kinnituste

andmata jätmisele, sh kas tegemist on sisulise või mittesisulise puudusega ja kas sellise puuduse

korral on alus pakkumuse tagasilükkamiseks.

Kohtu hinnangul on vaidlusese VAKO 26.08.2015 ja praegusel juhul vaidlustatud 11.02.2016

VAKO otsuse puhul erinev. Varasemas jõustunud otsuses lahendas VAKO küsimust, kas

leides, et puuduvad tellijate kohased kinnitused, jättis hankija õigustatult kohaldamata

hindamise kriteeriumi “Võtmeisikute tehnoloogiapõhine kompetents“. Vaidlustatud oli nelja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsused põhjendusel, et AS-i CGI Eesti (Vaidlustaja)

pakkumusele oli antud hindamisel valesti punkte. Seega ei ole VAKO kohtu hinnangul

jõustunud otsusega siduvalt tuvastanud, kas kõnealune puudus on sisuline ning kas see on

aluseks pakkumuse tagasilükkamisel. Kohus nõustub VAKO 11.02.2016 otsuse p-ga 15.4.

Samuti ei tulene kohtu hinnangul sellised järeldused Tallinna Halduskohtu ega Tallinna

Ringkonnakohtu otsustest haldusasjas nr 3-15-2234, millega lahendati kaebust VAKO

26.08.2015 otsuse peale.

21. Kohus nõustub hankijaga ja VAKO-ga selles, et VAKO 26.08.2015 otsusest tulenes, et

kinnitused tuli esitada pakkumuste koosseisus (VAKO 11.02.2016o p 15.5). See kohustus oli

pakkujal hoolimata ebajärjekindlusest selle nõude kajastamisel HT-s ja HD-s (vt ka käesoleva

otsuse p 25).

Asjas ei ole vaidlust selle üle et pakkumuse koosseisus vaidlustaja neid kinnitusi ei esitanud

ning esitatud on üksnes HT-s sõnaselgelt nõutud kinnitused. Seega on tegemist puudusega,

mille sisulist tähendust pidi hankija pärast VAKO 26.08.2015 otsuse jõustumist hindama ja

lahendama õiguspärase kaalumise teel pakkumuste vastavuse või tagasilükkamise küsimuse.

RHS § 47 lg-st 2 tulenevalt peab hankija esmalt hindama, kas esinev puudus on oma olemuselt

sisuline või mitte ning mittesisulise puuduse puhul kaaluma, kas see tingib pakkumuse

tagasilükkamise.

3-16-386

11(13)

Hankija on praegusel juhul teinud ebaõiged järeldused VAKO 26.08.2015 otsusest ja jätnud

talle RHS § 47 lg-s 2 ette nähtud kaalumise teostamata. Seetõttu on jäänud protokollis ja lisas

ka kajastamata hankija hinnang puuduste olulisusele ja nende mõju pakkumuse vastavuse üle

otsustamisel. Hankija on lähtunud pelgalt kinnituste puudumise faktist. Ka hankija

kohtumenetluses esitatud seisukohad näitavad, et sellist täiendavat kaalumist pole ta vajalikuks

pidanud.

Kohtu hinnangul ei ole kõnealuste kinnituste puudumine ilmselgelt selline sisuline puudus või

ka vormiline puudus, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuste tagasilükkamise. Seega pole

kaalumise teostamata jätmine kooskõlas RHS § 47 lg 2 mõttega.

22. Menetlusosalised on erineval seisukohal ka selles, kas tegemist oli puudusega, mida oleks

saanud kõrvaldada RHS § 56 lg-le 3 tuginedes täiendavaid selgitusi ja dokumente küsides.

RHS § 43 lg-st 2 tulenevalt peab pakkumus vastama hanketeates ja hankedokumentides

sätestatud tingimustele ning üldjuhul on pakkuja ülesandeks esitada kõik nõutavad andmed ja

dokumendid. Riigikohus on otsuse haldusasjas nr 3-3-1-24-13 (p 17) leidnud, et pakkuja peab

tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et

formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne.

RHS § 56 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt RHS § 39 lõikes 4 nimetatud

selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud

selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja või taotleja on kohustatud esitama nimetatu

kolme tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Kolmas isik AS Datel mõistab

viidatud sätet nii, et täiendavate dokumentide esitamine on võimalik üksnes koostoimes RHS §

39 lg-ga 4 kvalifikatsiooni tõendamise osas (esimene lauseosa) ning pakkumuse teabe

selgitamine, piiritlemine või täpsustamine ei hõlma täiendavate dokumentide esitamist. Kohus

selle tõlgendusega ei nõustu – ka teabe selgitamine või täpsustamine ei saa alati toimuda

täiendavaid dokumente esitamata. Praegusel juhul tähendaks puudolevate kinnituste lisamine

juba olemasolevate andmete täiendamist, sest teave kinnituste andjate kohta on pakkumuse

koosseisus esitatud.

23. Kohtupraktika kohaselt on erandjuhul pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega

seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed

tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4 ja seal viidatud praktika). Ka käesoleval juhul

ei tähendaks hiljem esitatud kinnituste lisamine pakkumuse sisulist muutmist, vaid lisaks

täiendavalt veendumust pakkumuse nõuetele vastavuses.

Sisuliselt on sellele seisukohale asunud ka hankija ise, andes pakkujale võimaluse puuduolevate

kinnituste esitamiseks (kaebuse lisa 7). Hankija ja kolmandad isikud on seisukohal, et

vaidlustaja pole soovinud kinnitusi esitada hoolimata selleks antud täiendavast võimalusest.

Hankija ja vaidlustaja vahelisest suhtlusest riigihangete registri kaudu nähtub, et vaidlustaja on

esitanud oma arusaama kinnituste esitamise nõude ulatusest, märkides, et HT kohaselt on

nõutud vaid referentsprojektide ja projektijuhi CV-s toodud projektide kinnitusi, mis on ka

esitatud. Kuna vaidlustaja viitas asjakohaselt kinnituste nõude ebaselgusele hanke

alusdokumentides, olnuks põhjendatud hankija poolt selle nõude täpsustav selgitus.

24. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-24-13 (otsuse p 22) leidnud, et hankija kaalutlusõigus

täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude

3-16-386

12(13)

esitamise üle meelevaldselt. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse

korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Kuigi eeltoodud

seisukoht on kujunenud vaidluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel, on tegemist üldisema

põhimõttega, mis on kohtu arvates asjakohane ka praeguses vaidluses.

Hankija ei pea viidatud kohtuotsuse kohaselt pakkujale andma võimalust puuduste

kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed

jätnud esitamata teadlikult. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud

dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja

on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Praegusel juhul tuleb kohtu hinnangul

pidada oluliseks ka asjaolu, et kinnituste esitamise nõue ei olnud hanke alusdokumentides ühese

mõistetavusega esitatud.

25. VAKO on 26.08.2015 otsuse punktis 9.4. tuvastanud, et hanke alusdokumentides esineb

ilmne vastuolu - HD p 6 alapunkt 6.1.5 ja HD lisa I vormid 6a, 6b,7a,7b,9a ja 9b viitavad

kohustusele esitada koos vormidega HT-s nõutud tellija kinnitused, nende vormidega otseselt

seotud tellija kinnitusi aga HT ei kehtesta. HT III.2.3) kohaselt on kinnituste nõue ette nähtud

vaid vormidel 3a ja 3b esitatavate andmete juures.

Pidades oluliseks rõhutada hankemenetluses pakkujana osaleva äriühingu hoolsuskohustust (vt

ka eelpool otsuse p 22) nõustub kohus VAKO seisukohaga (11.02.2016 otsuse p 19), et hanke

alusdokumentides tellijate kinnituste nõude ebajärjekindla ja vastuolulise esitamise tõttu ei saa

rääkida vaidlustaja enda hoolsuskohustuse sellisest rikkumisest, mis pidi ilmselgelt ja kaalumist

teostamata kaasa tooma tema pakkumuste mittevastavuse ja tagasilükkamise.

26. Kohus ei nõustu hankija väitega, et VAKO on hoolsuskohustuse sisustamisel vastuolulistel

seisukohtadel (26.08.2015 ja 11.02.2016 otsused). VAKO on 26.08.2015 otsuse p-s 10 leidnud,

et pakkuja pidi hoolimata vastuoludest hanke alusdokumentides tellija kinnitused esitama.

Selles otsuses ei ole VAKO andnud hinnangut hoolsuskohustuse rikkumise õiguslikule

tagajärjele. Leides 11.02.2016 otsuse p-s 19, et vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumist pole

põhjust pidada selliseks, mis pidi kaasa tooma pakkumuse mittevastavuse ja tagasilükkamise,

ei ole VAKO kõrvale kaldunud varasema jõustunud otsuse seisukohast.

27. Hankija otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav (RHS § 39 lg 6). Praegusel juhul ei

võimalda hankija otsuse põhjendused kontrollida, kas hankija on kohase kaalumise läbi viinud

ning kas ja milliseid kaalutlusi ta otsustamisel aluseks on võtnud. Ka kohtumenetluses ei ole

hankija esitanud seisukohti, mis näitaksid, et ta oleks tegelikult kaalumist teostanud ning

asjakohastele kaalutlustele tuginenud või seda vajalikuks pidanud. Hankija arusaam VAKO

26.08.2015 otsuse siduvusest näitab, et tema arvates tal kaalumisruum tegelikult puudus.

Eelnevat arvestades ei esine kohtu hinnangul aluseid vaidlustatud VAKO otsuse tühistamiseks

ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

28. Vastuseks vaidlustaja väitele AS Datel hilinenult esitatud taotluse kohta märgib kohus

järgmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4 kohaselt menetleb kohus

hilinenult esitatud avaldust, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole selle

avalduse esitamine ega kohtu poolt vastu võtmine takistanud menetlust, sh kohtuotsuse

teatavaks tegemist eelnevalt teatatud ajal. Vaidlustaja on saanud sellele esitada ka enda

seisukoha.

3-16-386

13(13)

MENETLUSKULUD

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS

§ 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

kulud tema enda kanda.

29.1. AS CGI Eesti (kaebaja ja vaidlustajana) taotleb menetluskulude väljamõistmist summas

693 eurot 92 senti (summa ei sisalda käibemaksu; tl 97–100, kulude nimekiri tl 99p). Kulud

osutatud õigusabile seisnevad järgmistes tegevustes: Maanteeameti kaebusega tutvumine,

vastuse koostamine halduskohtule, nõupidamine; tutvumine kolmanda isiku vastusega ja

VAKO otsusega. Õigusabiks on kulunud kokku 5 tundi ja 15 minutit. Teenuse tunnihinnaks on

valdavalt 129 eurot (v. a 20 min tutvumist VAKO otsusega). Kohus peab osutatud õigusabi

mahtu vajalikuks põhjendatuks ning teenuse tunnihinda mõistlikuks. Kohtule on esitatud

maksekorraldus taotletava summa tasumise kohta, millelt nähtub ka kulude kandmine

käesolevas haldusasjas. Seega tuleb taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada.

29.2. Kolmas isik AS Datel palub välja mõista tema kantud menetluskulud summas 362 eurot

50 senti (tl 94–96). AS Datel on kolmandaks isikuks hankija poolel. Kuna hankija kaebus jääb

rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kolmanda isiku taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks.

29.3. Ülejäänud menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe