2-15-18371/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-18371

Tsiviilasi

D.Z. hagi P.G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. veebruari 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.G.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

P.G.

(isikukood:

XXXXXXXXX); esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja

(hageja):

D.Z.

(isikukood:

XXXXXXXX);

esindaja advokaat Epp Landberg

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 1. veebruari 2016 määrus,

millega maakohus rahuldas D.Z. hagi tagamise taotluse ning

seadis hagi tagamiseks P.G.i ja A.G. ühisomandis olevale

kinnisasjale, asukohaga XXX, (registriosa nr XXX)

kohtuliku hüpoteegi summas 11 000 eurot hageja kasuks

ning määras rahasummaks 11 000 eurot, mille maksmisel või

sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel hagi

tagamine tühistatakse.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta D.Z. hagi

tagamise taotlus rahuldamata.

3. Rahuldada määruskaebus.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. D.Z. (hageja) esitas 7. detsembril 2015 hagi P.G.i (kostja) vastu võlgnevuse 8000 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 601 euro 65 senti ja jooksva viivise väljamõistmiseks. Koos

hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse kostjale ja tema abikaasale kuuluvale

kinnisvarale kohtuliku hüpoteegi 11 000 euro seadmiseks.

Hagi tagamine on vajalik, kuivõrd kostja ei ole võlgnevust likvideerinud ning hagejal puudub

kindlustunne, et hagi rahuldamisel on võimalik kohtuotsust täita. Kujunenud olukorras vajavad

hageja õigused kaitset ning hagi tagamata jätmise korral võib olla kohtuotsuse täitmine kas

raskendatud või muutuda üldse võimatuks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 1. veebruari 2016 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning

seadis hagi tagamiseks kostja ja A.G. (ik XXXXXXXXXX) ühisomandis olevale kinnisasjale,

asukohaga XXXXX, (registriosa nr XXXXXX) kohtuliku hüpoteegi summas 11 000 eurot

hageja kasuks. Maakohus määras rahasummaks 11 000 eurot, mille maksmisel või sama summa

ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.

Maakohus lähtus hagi tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-st 1, § 378

lg 1 p-dest 1 ja 2, lg-st 4, § 388 lg-st 2. Maakohtu hinnangul puudub alus kahelda, et esineb

vähemalt risk, mille kohaselt hagi tagamata jätmisel osutub hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine

kostja vara arvelt raskendatuks. Hageja poolt viidatud asjaoludel on hagi tagamine põhjendatud.

Maakohus leidis, et kohtulik hüpoteek on proportsionaalne ja sobiv abinõu hageja nõude

tagamiseks. Hüpoteegi seadmine ei piira kostja õigust oma vara kasutada, käsutada ja vallata

ning ei ole seetõttu kostjale ebamõistlikult koormav. Kohtulik hüpoteek on kostjat kõige vähem

koormav hagi tagamise abinõu. Kohtuliku hüpoteegi seadmine tagab hagejale kindlustunde, et

tema nõude täitmine on võimalik ka pärast kostja vara võõrandamist.

Kinnistusraamatust nähtuvalt on tegemist kostja ja kostja abikaasa ühisomandiga.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 alusel on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3

kohaselt vastutab kohustuste eest kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses

ühisvaraga, st kostja vastutab oma osaga kostja ja A.G. ühisvarast. PKS § 29 näeb ette, et

varaühisuse korral ei ole võimalik eraldi määrata ühe abikaasa osa ühisvarast, mistõttu ei ole

ka õiguslikult võimalik seada eraldiseisvalt tagatis kostja osale ühisvarast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning

teha asjas uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt puuduvad hagi tagamiseks alused, kuna vastustaja poolt esitatud hagi

on esitatud vale isiku vastu ning tegelikuks kostjaks on kolmas isik.

Valitud hagi tagamise viis ei ole põhjendatud ning hagi tagamise määruse resolutsioon

olemasolevas sõnastuses koormab oluliselt kaebuse esitaja ja kolmanda isiku - tema abikaasa,

õigusi. Kinnisasi asukohaga XXX, (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse

nr XXXX) on kaebuse esitaja ja tema abikaasa A.G. ühisvara. Isegi kui eeldada, et kostja võttis

hagejalt laenu, ei ole laen võetud PKS § 33 lg 1 mõttes ning A.G. ei andnud PKS § 33 lg-s 2

ettenähtut nõusolekut. Seetõttu vastutaks PKS § 33 lg 3 kohaselt kostja oma lahusvaraga ja

pooles väärtuses ühisvaraga ning kostja ühisvara osale hüpoteegi seadmiseks pidi hageja

esialgselt nõudma ühisvara jagamist. Kuna A.G. ja kostja ühisomandi osad ei ole kindlaks

määratud, siis laieneb hüpoteek ka A.G. ühisomandis oleva vara osale, mis rikub oluliselt A.G.

õigusi. Hüpoteegiga koormamine puudutab ühisomandit tervikuna ning ei ole selge, mis osale

täpselt nimetatud hüpoteek on seatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt ei

ole kohtumääruse tühistamise aluseks kostja väide, et hagi on esitatud vale isiku vastu ning

tegelikuks kostjaks on kolmas isik.

Määruskaebus kaitseb kolmanda isiku, s.o A.G. õigusi ja huve. Teiste isikute õiguste kaitseks

ei saa esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas

hagi tagamine rikub tema õigusi.

Kaebusest ei nähtu, millisel viisil hagi tagamine, s.o kohtulik hüpoteek rikub A.G. õigusi

kinnistu kasutamisel ja käsutamisel.

Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et enne ühisvara osale hüpoteegi seadmist pidi hageja

nõudma ühisvara jagamist. Ühisvara võimalik jagamine, selle vajalikkus jms selgub peale

kohtuotsuse jõustumist selle täitmisel täitemenetluses ning sellisel juhul toimub ühisvara

jagamine TMS § 14 lg 2 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 1. veebruari 2016 hagi tagamise määrus tuleb

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 659 ja § 657 lg

1 p 2 alusel teha uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus

tuleb rahuldada.

Maakohus

seadis

kinnisasjale

registriosa

numbriga

366409

kohtuliku

hüpoteegi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tagas hagi ja seadis kinnisasjadele kohtulikud

hüpoteegid õigustamatult, kuna kinnistusraamatusse oli kinnisasja omanikena kantud sisse

mitte üksnes kostja, vaid ka tema abikaasa. Hageja ei esitanud nõuet kostja ja kostja abikaasa

vastu. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et tegemist oleks kostja ja kostja abikaasa solidaarse

kohustusega.

Maakohus on õigesti leidnud, et varaühisuse korral ei ole võimalik eraldi määrata ühe abikaasa

osa ühisvarast, mistõttu ei ole võimalik seada eraldiseisvat tagatist kostja osale ühisvarast.

Maakohus jättis aga arvestamata, et ühisvara saab koormata üksnes kõigi ühisomandike suhtes

esitatud nõude puhul või ühisomanike nõusolekul.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15 p-s 11 märkinud, et TsMS § 378 lg 1 p-i 1 järgi

seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Seega ei

saa hagi tagamiseks koormata kohtuliku hüpoteegiga kolmanda isiku vara (vt ka Riigikohtu

10. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 22). Järelikult tuleb hüpoteegi

seadmiseks kas abikaasade ühisvaras oleva kinnisasja ühisomand enne lõpetada ja kostja osa

eraldada või saada teise ühisomaniku nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1).

Hüpoteeki ei saa seada poolele mõttelisele osale abikaasade ühisvaras olevast kinnisasjast.

Kostja abikaasa A.G. ei andnud nõusolekut hüpoteegi kandmiseks ühisvaraks olevale

kinnisasjale.

6. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kostja ei saa esitada määruskaebust teise isiku, s.o

tema abikaasa huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma aga see asjaolu praegusel juhul

tähtsust, kuna maakohtul puudus algusest peale õigus hüpoteegi seadmiseks kostja ja kostja

abikaasa ühisomandis olevale varale. Kinnistusraamatu andmetel (tl 14) on kinnisasja

ühisomanikena kantud sisse nii kostja, kui ka tema abikaasa, ning maakohtule oli nimetatud

asjaolu teada. Maakohus viitab sellele ka vaidlustatud määruses.

7. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja väited, et hagi on esitatud vale isiku vastu.

Nimetatud väide puudutab juba vaidluse sisulist lahendamist ega ole aluseks hagi tagamiseks

või hagi tagamata jätmiseks.

8. Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha asja lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke