Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-16-637/2 AI generated

3-16-637/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-16-637/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

XX esitas 31. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla kohustamist võimaldada kaebajale eriarsti vastuvõttu. Koos kaebusega esitas X. X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Legislator headnote

AI generated

3-16-637/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: XX esitas 31. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla kohustamist võimaldada kaebajale eriarsti vastuvõttu. Koos kaebusega esitas X. X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Keywords

AI generated
medical necessity further medical assessment expulsion despite health conditions choice of hospital contrary to medical advice medical treatment
AI generated
3-11-1897/15
29.07.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Ustimenko kaebus. 22.08.2011. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, kaebajal tuli täpsustada kaebuse taotlusi. 02.09.2011. a esitas J. Ustimenko kaebuse täpsustuse. 19.10.2011. a jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus leidis, et J. Ustimenko kaebust ei ole ka pärast 02.09.2011. a kaebuse täpsustuse esitamist võimalik menetlusse võtta. Kaebuse täienduses taotles J. Ustimenko haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist, kohus palus täpsustada, millise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist kaebaja taotleb. Samuti tuli kaebajal toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamisel välja tuua põhjendatud huvi. 31.10.2011. a saabus kohtule kaebuse esitaja täiendav kaebuse täpsustus. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada Tartu Vangla tegevus, Tartu Vangla 21.12.2010. a käskkirja nr 1-3/164 mittetutvustamine, õigusvastaseks. Põhjendatud huviks on hilisem kahju hüvitamise nõude esitamise soov.
3-20-1205/10
Kaebaja AM esitas 14.05.2020 Tartu Vanglale taotluse (tl 10) suunata ta ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, kuna vanglas talle vajaliku ravi andmiseks võimalus puudub.
3-15-1881/8
20.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla 16.07.2015 käskkirja nr 6- 2/940 ja 10.07.2015 käskkirja nr 6-2/912 peale.
3-25-193/2
Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 23.
3-20-2160/2
X esitas 02.09.2020. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/228-1, milles taotles hüvitist suuruses 500 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond jättis ta ilma abita seoses 25.08.2020 põlve vigastamisega ning valuvaigistite mittemääramisega kuni 01.09.2020. 09.09.2020. a esitas X kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/236-1, milles taotles hüvitist suuruses 500 eurot selle eest, et Tartu Vangla meditsiiniosakond ei väljasta talle uusi prille, kuigi tal on nende jaoks vajadus olemas. Täiendavalt taotleb hüvitis suuruses 350 eurot selle eest, et 01.09.2020, kui ta pidi saama perearsti vastuvõtule, keeldus perearst teda vastu võtmast, jättes teda ilma meditsiinilisest abist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-637 Määruse kuupäev

4. aprill 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XXi (X) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Resolutsioon

1. Tagastada XXi kaebus haldusasjas nr 3-16-637.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. XX esitas 31. märtsil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla kohustamist võimaldada kaebajale eriarsti vastuvõttu. Koos kaebusega esitas X. X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Riigikohtu erikogu on 7. aprilli 2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (vangistusseaduse §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003 määrus nr 330 ""Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord"), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (võlaõigusseaduse §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Ka on asutud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes (vt otsused asjades nr 3-3-1-53-10 ja nr 3-3-1- 69-10).

4. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla jätnud rahuldamata kaebaja taotluse võimaldada talle eriarsti vastuvõttu. Kohus selgitab, et kaebaja ravivajaduse hindamisel osutas vanglaarst kinnipeetavale tervishoiuteenust, millest tulenevalt kujunes vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe. Tartu Vangla otsuse puhul on seega tegemist meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolev vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1.

5. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta esitades hagiavalduse otse Tartu Maakohtule.

6. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik