2-15-109506/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-15-109506

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

4. aprill 2016, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finants hagi Maksim Kozeletski vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

190 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing (lühend OÜ) Aktiva Finants

(registrikood 10746479, Postiaadress: Weizenbergi

20, 10151, Tallinn, Harjumaa)

Hageja lepinguline esindaja: KADRI TIMUSKA

(isikukood 48702164914, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja:

Maksim

Kozeletski

(isikukood

38604062212, elukoha aadress: Kangelaste 5-66,

20603, Narva linn, Ida-Virumaa)

Kostja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko

(isikukood 36212192228, tegutsemise aadress:

Vaksali 23, 20308 Narva linn, Ida-Virumaa)

Menetluse liik

Hagimenetlus (lihtmenetlus)

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

22.03.2016, kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. OÜ Aktiva Finants hagi rahuldada täies ulatuses.

2. Mõista kostjalt Maksim Kozeletskilt (Kozeletski, isikukood 38604062212) hageja

OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg summas 80 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis summas 80 eurot, kokku 160 eurot.

3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10).

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Maksim Kozeletskile hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

5. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Mõista Maksim Kozeletskilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja OÜ Aktiva Finants

menetluskulud kokku summas 205 €.

7. Mõista Maksim Kozeletskilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis

menetluskuludelt (205 €) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilasi nr 2-15-109506

8. Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas

esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni

korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna

apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata.

Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

Hageja lõplikuks nõudeks on põhivõlg summas 80 € ja viivis vahemikus 19.04.2013 kuni

30.04.2015 summas 80 €.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Kuna haginõue on varaline ja lähtudes TsMS §-st 123 ja § 133 lg-st 1 hagihind moodustab 190 €,

teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub

kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt,

kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Kostja palus vaadata asja kohtuistungil. Kuna asi vaadatakse läbi lihtmenetluse korras, siis

kohtul on diskretsiooniotsustus kas määrata kohtuistungi või mitte. Kohus ei ole seotud selles

osas kostja taotlusega. Kuid kohus tõlgendas kostja soovi taotlusena olla ärakuulatud ja kuulas

kostjat ära 22.03.2016 kohtuistungil. Hageja esindaja ei väljendanud soovi olla kohtu poolt

ärakuulatud, kohtuistungile ei ilmunud, palus vaadata asja sisuliselt läbi.

Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja M. Kozeletski vahel 6.04.2011 sõlmitud

liitumislepingust nr 1159887 ja järelmaksuga müügilepingust nr 1159887 lisa, mille alusel

kohustus Elisa Eesti AS andma kostjale kauba (mobiiltelefoni Sony Ericsson X8) ning kostja

kohustus saadud kauba eest vastavalt lepingus märgitud maksegraafiku tingimustele tasuma.

Kostja kohustus kauba eest tasuma igakuisele osamaksetega summas 5 eurot, kokku 130 eurot.

Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012 kostja vastase nõude põhisummas 95 eurot OÜ-le Aktiva

Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 18-19, 41).

Hageja on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt kostja aga osaliselt mitte.

Kostja haginõuet ei tunnistanud kuna leidis, et nad on aegunud täies ulatuses ja palus aegumise

kohaldamist (tl 52-53).

Kostja vastuse kohta esitatud seisukohas (tl 58-59) hageja ei nõustunud sellega, et tema nõue on

aegunud täies ulatuses. Kuna hagiavaldus oli esitatud 30.04.2015 TsMS § 486 lg-s 2 sätestatu

alusel, nõustus hageja, et selleks ajaks on aegunud nõue seoses 18.10.2011, 18.11.2011 ja

18.12.2011 osamaksetega. Ülejäänud nõuded ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks aegunud

ning eeltoodust lähtuvalt vähendas hageja oma nõuet nimetatud osamaksete võrra, s.o summas

15 eurot. Hageja vähendas põhinõue 80 euroni. Ajavahemiku eest 19.04.2013-30.04.2015 hageja

on arvestanud viiviseid kokku summas 88,92 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendas hageja

viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 80 eurot.

Hageja pakkus kostjale sõlmida kompromissi, kuid kostja nõustus põhivõla summaga 60 € ja

viivisega 60 €, ülejäänud nõuetele palus kohaldada aegumist.

Põhinõue

Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 208 lg-le 1 asja müügilepinguga kohustub

müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük

3(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma

majandus- või kutsetegevuses.

Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 6.04.2011 sõlmitud liitumislepingu nr 1159887 lisa

järelemaksuga müügilepingule (tl 22) kohustus Elisa Eesti AS andma kostjale kauba

(mobiiltelefoni Sony Ericsson X8) ning kostja kohustus saadud kauba eest vastavalt lepingus

märgitud maksegraafiku tingimustele tasuma. Lepingust tulenevalt oli kauba maksumus kokku

130 eurot. Lepingu sõlmimisel 06.04.2011 tasus kostja sularahas 10 eurot, mille kohta on

väljastatud arve nr M1100143015 (tl 22 pöördel), ülejäänud summa 120 eurot kohustus kostja

tasuma lepingus kajastatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetega summas 5 eurot.

20.12.2012 Elisa Eesti AS on loovutanud oma nõue kostja vastu hagejale, millest teatati kostjale

21.12.2012 kirjaga (tl 20 pöördel).

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei täitnud oma kohustusi arvete õigeaegselt ja regulaarselt

tasuma, nõuetekohaselt, kuna üldse ei tasunud osamaksed ajavahemikul 2011 oktoobrist - 2013

aprillini (k.a). Poolte vahel on vaid vaidlus võla suuruse üle, kuna kostja leiab, et hageja nõuded

on aegunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi lühend TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt

isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.

TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse

ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist.

Seega kohus tuvastab, kas väidetav nõue on aegunud või mitte.

Vastavalt TsMS § 436 lg 4 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost

hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lõike 2 kohaselt

nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. 3. lõike teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks

arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud

isik võib arve esitada.

Hageja poolt 2011 oktoobri eest esitatud arve tasumise tähtaeg oli 19.11.2011 (tl 23 pöördel),

seega 2011 oktoobri eest esitatud arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates 20.11.2011.

2011.a-l viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 19.12.2011, seega nõue muutus sissenõutavaks

alates 20.12.2011.

Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema

lõppenud, seega kõikide 2011.a-l kostjale esitatud arvete aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2012

kell 00.00 ning kõikide 2011.a-l esitatud arvete kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146

lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2014 kell 24.00.

Kohus lähtus muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-

95-08 väljendatud seisukohast (p 11).

4(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Tulenevalt TsÜS § 160 lg-st 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p-st 3 lähtuvalt hagi esitamisega on

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.04.2015, sellest ajast peatus

hageja nõude aegumine.

Hageja tunnistas, et maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise ajaks oli aegunud nõue seoses

järgmiste osamaksetega: 18.10.2011, 18.11.2011 ja 18.12.2011. Seoses sellega hageja vähendas

oma nõuet 15 € võrra.

Lähtudes kõigest eeltoodust hageja nõue seoses ülejäänud osamaksetega ei ole aegunud ja kostjal

on tasumata jäänud osamaksete tasumise kohustus üldsummas 80 € (ajavahemik 2012 jaanuarist-

2013 aprillini (k.a)).

Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt

kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja

praktikat.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama

paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Kohus jätab rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamisest ja rahuldab hagi põhinõude osas

summas 80 €.

Viivis

Hageja nõuab kostjalt ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja arvestas viiviseid

vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates järelmaksuga müügilepingu

viimasele osamaksele järgnevast päevast, s.o 19.04.2013, kuni maksekäsu menetluses avalduse

esitamiseni, s.o 30.04.2015.

Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ja lg-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Hageja arvestas viivist summas 88,92 eurot järgnevalt: nõuesumma 80 €, viivitatud päevi 741.

Kuid tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhinõue summani 80 €.

Kohus leiab, et hageja viivisnõue on põhjendatud ja kooskõlas seadusega.

Lähtudes kõigest ülaltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla katteks 80 eurot ja viivist summas 80 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks

tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest,

hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus kõik

menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-109506 kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Seega hageja

menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostjale

hüvitatavad kulud puuduvad.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, 2, 8 ja 9 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

käesolevas jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see,

kui tema eest kandis need muu isik.

Koos hagiavaldusega esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 19 pöördel) hageja

menetluskulud koosnevad riigilõivust maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas

45 eurot, hagi esitamisel täiendavat tasutud riigilõivust summas 30 eurot ning tasust õigusabi

eest summas 159,78 eurot. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks

hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid.

Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 75 eurot. Seega tuleb kostjal

hagejale hüvitada riigilõiv summas 75 eurot.

Asja materjalidest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse sisuliselt 2-l lehel (tl 5-6), hagiavaldus sisuliselt 3-l lehel ja lisad 28 lk (tl

18-33), puuduste kõrvaldamise avaldus sisuliselt 2-l lehel (tl 41) ja seisukoht kostja vastuse osas

sisuliselt 3-l lehel (tl 58-59).

Kokku on hageja esindajad esitanud kohtule 4 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 10 lk.

Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (teatis

menetlusdokumentide kättesaamise kohta, meilitsi teabevahetus kohtuga) (tl-d 56, 67).

Kohtule ei ole esitatud andmeid hageja esindaja ühe tunnitasu kohta.

Käesolevas tsiviilasjas esindasid hagejat TsMS § 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised

esindajad.

Kohus kontrollib hageja kohtuväliseid kulusid, milleks on hageja lepingulise esindaja kulud.

Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega.

Riigikohus on oma 06. mai 2015 otsuses nr 3-2-1-4-15 leidis, et: „üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulud suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja

hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud

üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise

esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.

Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja

põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga

asjades.“

Antud juhul on tsiviilasja hagihinnaks 190 eurot, seega hageja nõutud õigusabikulu tsiviilasja

hinda ei ületa. Seejuures kohus arvestab, et kohtule esitatud vaidlus on suuliselt sõlmitud

laenulepingu ja sellest tuleneva kohustuse täitmise suhtes. Kohtu hinnangul oli tegemist

tavapärase laenulepingust tuleneva vaidlusega, mille rikkumise tuvastamine ei ole keerukas,

samuti ei olnud tõendite hulk tavapärasest suurem.

Viru Maakohus 9.11.2015 määrusega (tl 35-36) jättis hagiavaldus käiguta ja andis hagejale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (haginõude täpsustamiseks, kuna hagiavalduses esitatud

nõuded ei ühtinud hagi põhjendustega, põhinõude ja viiviste arvestuse esitamist).

7(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Kohus leiab, et vastaspool (kostja) ei pea vastutama hageja esindaja puudustega tehtud töö eest,

mistõttu ei ole ajakulu puuduste kõrvaldamise avalduse koostamise ja esitamise eest põhjendatud

ega käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mille vastaspool peaks hüvitama.

Lähtudes eeltoodust kohus vähendab hageja lepingulise esindaja kulud summani 130 €, selles

ulatuses loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks ja vajalikuks.

Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrab ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 205 eurot (75 eurot riigilõiv

+ 130 eurot lepingulise esindaja kulud), samuti viivis menetluskuludelt käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

8(8)