2-15-125896/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

4. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

AS Starman hagi Nellija Mikele vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-15-125896

Tsiviilasja hind

372,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

AS

Starman

(rk 10069659;

asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Nellija Mikele (ik XXXX; elukoht XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Nellija Mikelelt AS Starman kasuks:

2.1. põhivõlg 96,46 eurot ja viivis 52,37 eurot, kokku 148,83 eurot;

2.2. viivis 18.02.–04.04.2016 eest 2,27 eurot;

2.3. viivis 0,05% tasumata põhivõlalt päevas alates 05.04.2016 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 41,82 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 128,91 eurot (trahvid 29,91 eurot ja 90 eurot, teenuse

piiramise tasu 9 eurot), 17.02.2016 seisuga viivise 53,47 eurot ning TsMS § 367 alusel

128,91 eurolt arvestatava viivise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta AS Starman menetluskuludest 45%

Nellija Mikele kanda ja 55% AS Starman kanda; jätta Nellija Mikele menetluskulud

tema enda kanda.

7. Välja mõista Nellija Mikelelt riigilõivust 45 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

õigusabikulust 31,50 eurot, kokku menetluskulu 76,50 eurot AS Starman kasuks.

2/5

8. Nellija Mikelel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS Starman (hageja) hagi Nellija Mikele (kostja)

vastu põhivõla 225,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 105,84 eurot ning viivise

0,05% põhivõlalt päevas alates 18.02.2016 kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks

(tlk 15-18, 61-62, 66-67). Hagiavalduse ja hageja 01.03.2016 avalduse kohaselt sõlmisid

pooled 25.10.2012 liitumis- ja teenuseosutamise lepingu nr L-676632, mille alusel osutas

hageja kostjale Starman ZUUM: L-ZUUMtv teenust ning rentis kostjale teenuse

kasutamiseks vajaminevaid seadmeid. Hageja on oma kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale teenuste eest arveid. Kostja ei ole meeldetuletustele vaatamata võlga

likvideerinud. Põhivõlg koosneb järgnevast: L-ZUUMtv tasu 37,90 eurot; makseteatise

saatmise tasu 0,70 eurot; võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot; trahv teenuspaketi

L-ZUUMtv

tingimuste

rikkumise

eest

(lepingu

lisatingimus;

kostja

rikkus

tarbimiskohustust) 29,91 eurot; trahv ZUUMtv levigarantii tingimuste rikkumise eest

((lepingu p 3.3) kostja ei täitnud tarbimiskohustust) 90 eurot; digimooduli rent 4,98 eurot;

kaardi rent 2,98 eurot; digiTV kaardi väärtus 10 eurot; digiboksi väärtus 39,90 eurot.

Viivist on hageja arvestanud lepingu p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. Hageja nõuab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivist kuni summani 119,53 eurot.

3/5

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 08.03.2016 (tlk 69). Kostjale anti hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud trahvide 29,91 eurot ja

90 eurot ning teenuse piiramise tasu 9 eurot osas, selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

Pooltevaheline leping nr L-676632 on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse

(VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste

ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse kohaselt kohustus klient lepingu alusel kasutama hageja Start S, M või

L-Interneti teenust ja Start digiTV teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui

klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele

või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi

lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi 29,91 eurot. Arve TA-42708 on trahviarve

lepingu rikkumise eest. Lepingu p 3.3 järgi kohustub klient juhul, kui ta on saanud enda

allkirjastatud töökäsu alusel spetsifikatsioonis nimetatud ZUUMtv levigarantii esmase

paigaldamise tasuta, tarbima ZUUMtv levigarantii teenust ja sellega lahutamatult seotud

ZUUM-teenust vähemalt 24 kuud alates lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu

esimesest päevast. Kui enne nimetatud tähtaja möödumist klient lõpetab lepingu,

4/5

vormistab selle ümber teise isiku nimele, loobub ZUUMtv levigarantii teenusest, vahetab

ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva

asjaolu tõttu, tasub klient Starmanile leppetrahvi 90 eurot. Seetõttu on esitatud arve

TA-42769. Kostjal on võlg seoses tasumata arvetega, mis tõi kaasa teenuse piiramise

üldtingimuste p 9.9 alusel. Võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus on sätestatud hageja

hinnakirjas (tlk 16).

Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused (lisatingimus ja lepingu p 3.3 leppetrahvi kohta

ning hinnakiri teenuse piiramise tasu osas) näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse

tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning samuti on tarbijalt

võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on

lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi

teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma.

Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt.

Tarbimiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses leppetrahvid 28,91 eurot ja

90 eurot on ebamõistlikult suured, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust

ning sellest, et arvesse ei võeta perioodi, mil teenust tarbiti. Ka võla tõttu teenuse

piiramise tasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. See on

peaaegu sama suur kui teenuste eest tavapäraselt makstav tasu, see ei ole seotud hageja

tegelike kuludega ning eraldi on ette nähtud veel nt hinnakirjast tulenev võlahaldustasu ja

üldtingimuste p-st 9.11 tulenev kohustus hüvitada arvete sissenõudmisega seotud kulud,

samuti on hagejal õigus nõuda viivist (tlk 16). Hagiavaldusest nähtub, et kostjale esitatud

arve tavapärane suurus oli 11,08 eurot kuus (tlk 17). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal,

et lisatingimus ja lepingu p 3.3 leppetrahvi kohta ning hinnakiri teenuse piiramise tasu

osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg kokku 128,91 eurot

(trahvid 29,91 eurot ja 90 eurot, teenuse piiramise tasu 9 eurot). Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhivõlg 96,46 eurot (225,37-128,91).

4. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu.

Hagiavalduses esitatud viivisearvestusest (tlk 17) nähtub järgmine. Tasumata

leppetrahviarvelt TA-42708 ei ole hageja sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud.

Tasumata leppetrahviarvelt nr TA-42769 on hageja arvestanud viivist 48,74 eurot; kuna

hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka sellelt arvestatud viivise

nõue. Võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot sisaldub arves nr A-20881667, millelt on

arvestatud viivist 1052 päeva eest; arvestades teenuse piiramise tasu põhjendamatust, on

põhjendamatu sellelt arvestatud viivise 4,73 eurot nõue (9*0,05/100*1052). Seega tuleb

hageja 17.02.2016 seisuga esitatud viivisenõue jätta rahuldamata 53,47 euro ulatuses

(48,74+4,73) ja rahuldada 52,37 euro ulatuses (105,84-53,47).

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet kokku

põhivõlast suuremas ulatuses (tlk 17), tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis järgmiselt: 2,27 eurot 18.02.–04.04.2016 eest (96,46*0,05/100*47);

0,05% tasumata põhivõlalt päevas alates 05.04.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 41,82 eurot (96,46-52,37-2,27). Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel tuleb

jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist 128,91 eurolt.

5. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 45% kostja kanda ja 55% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

5/5

6. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks

riigilõiv 100 eurot ja õigusabitasu 166,17 eurot (tlk 19). Arvestades hagihinda, tasus

hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 100 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 45 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest

hüvitada 31,50 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 76,50

eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik