3-16-649/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-649

Määruse kuupäev

04.04.2016

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

taotlus riigi õigusabi saamiseks

Resolutsioon

Jätta taotlus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud, kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 04.04.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on

menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi isiku

taotlusel võib kohus menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea

maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda

tegema kohe või täies ulatuses.

3. HKMS § 110 lg 2 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest

tasumisel kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes

niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele

isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja

korras. Taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine

halduskohtu pädevuses.

5. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta.

6. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige

vaidlusaluse asja keerukusest. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on taotleja ise võimeline oma õigusi

kaitsma.

7.Kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla 17.02.2016 käskkirja. Kohtu hinnangul ei ole

tegemist menetluslikult ega sisuliselt keeruka haldusasjaga. Kuna õigust kohaldab

kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks,

kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka

õigusteadmisteta isik. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis,

et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

8. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja

maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal

kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama riigi õigusabi

taotluse lahendamisel taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg

1. 9. Kirjeldatu alusel ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab

kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks

kohtunik