3-15-2781/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2781

Haldusasi

AP kaebus Kiili Vallavalitsuse 25.11.2014 korralduse nr

626 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AP, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Vastustaja – Kiili vald, volitatud esindaja Tarko Tuisk

Kolmas isik – Refit OÜ (registrikood 12561229),

volitatud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veiko

Vaske

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AP määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 määrus

haldusasjas nr 3-15-2781 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AP esitas 08.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 25.11.2014

korralduse nr 626 „Ehitusloa väljastamine tootmis- ja laohoone rekonstrueerimiseks Põllu 13a,

Luige alevik“ tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 13.11.2015 määrusega kaebuse

menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitada seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas või

kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja selgitas, et kaebus on esitatud tähtaegselt ning

põhjust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ei esine. Haldusõiguse põhimõtete

kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaatidele ja teistele asjaosalistele. Viited

tsiviilasja nr 2-15-801 materjalidele ei ole asjakohased, kuna kaebajale ei toimetatud viidatud

tsiviilasja raames ehitusluba kätte ning kaebaja ei ole sellega ka tsiviilasja raames tutvunud.

Kaebaja sai korraldusest teada 09.10.2015, mil ta kogus tsiviilasja raames täiendavaid tõendeid

ning avastas, et kolmandale isikule on väljastatud ehitusluba.

3-15-2781

2(3)

2. Kiili vald leidis, et tühistamiskaebuse kaebetähtaeg on möödunud, sest tsiviilasja nr 2-15-

801 raames on vaidlustatud ehitusloale korduvalt viidatud ning kaebaja pidi selle väljastamisest

olema teadlik alates hetkest, mil hakkas koostama vastust kolmanda isiku juurdepääsu nõudele.

Ehitusseadus ei nõua ehitusloa teatavakstegemist kaebajale, kuna ehitusõigus iseenesest ei riiva

kaebaja subjektiivseid õigusi.

3. Refit OÜ leidis, et kaebus ei ole tähtaegne, ning esitas taotluse menetluse lõpetamiseks.

Korraldus anti 25.11.2014 ning ehitusluba kanti ehitisregistrisse 03.12.2014. Tsiviilasjas nr 2-

15-801 on Refit OÜ avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõude olemasolu

põhjendanud mh ehitusloa olemasoluga ning ehitusloale viidatakse 06.04.2015, 08.05.2015 ja

24.09.2015 menetlusdokumentides. Lisaks oli kaebaja teadlik ehitusloa menetlusest ja ehitusloa

aluseks olevast ehitusprojektist ning ehitusloa väljastamisest teavitati ka Kiili valla ajalehe

„Kiili leht“ 2014 detsembri numbris. Isegi kui kaebajale ei ole ehitusluba kätte toimetatud, on

tõendatud, et ta sai ehitusloa olemasolust teada rohkem kui pool aastat enne kaebuse esitamist.

Kaebaja sai igal juhul ehitusloast teada hiljemalt 23.04.2015, kuid ei astunud samme selle sisust

teada saamiseks.

4. Tallinna Halduskohus luges 07.12.2015 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega

rikkudes ja lõpetas haldusasja menetluse. Halduskohus leidis, et korraldus ja ehitusluba oleks

tulnud selle andmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 22 lg 4 regulatsiooni arvestades kaebajale

kätte toimetada, kuivõrd kaebaja puutumus ehitusloaga oli ilmne ning teda käsitleti ka sisuliselt

isikuna, kelle õigusi võib antav haldusakt mõjutada (nt sai kaebaja esitada vastuväiteid

projekteerimistingimustele). Samas ei anna kaebajale korralduse kättetoimetamata jätmine alust

järelduseks, et kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides. Kaebaja esindaja tsiviilasjas nr 2-15-

801 on õigusteadmistega isik ning ei ole alust arvata, et esindaja ei olnud teadlik vaidluse

asjaoludest ning kaebaja huvist ehitusloa vastu. Isegi kui möönda, et kaebaja ei saanud

korralduse ja ehitusloa andmisest teada ehitisregistri ja/või kohaliku ajalehe vahendusel, siis

hiljemalt 06.04.2015 menetlusdokumendi kättesaamisel (s.o 23.04.2015) pidi kaebajale olema

ilmne, et kolmandale isikule on ehitusluba väljastatud. Sellises olukorras pidi kaebaja alates

23.04.2015 mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme asjaolude väljaselgitamiseks ja

selleks, et korraldus talle teatavaks tehtaks. Kuna kaebaja on põhimõtteliselt vastu nii hoone

kasutusse võtmisele kui juurdepääsutee määramisele, pidi tal ehitusloast teada saades tekkima

kahtlus, et see võib tema huve kahjustada. Kaebaja pole teinud mõistliku aja jooksul midagi

selleks, et vastustajalt korraldus välja nõuda. 09.10.2015 tegutsema hakates oli mõistlik aeg

juba möödunud.

5. AP esitas 23.12.2015 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu

07.12.2015 määrus. Tallinna Halduskohus jättis 12.01.2016 määruskaebuse rahuldamata ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AP leiab määruskaebuses jätkuvalt, et kaebus on tähtaegne. Viited tsiviilasja nr 2-15-801

materjalidele ei ole asjakohased. Haldusakti kättetoimetamisena ei saa olla käsitatav asjaga

otsest seost mitteomavas menetluses esitatud menetlusdokumendis haldusaktile viitamine

vastaspoole poolt. Haldusakti kättetoimetatuks lugemist olukorras, kus teave sellest on isikuni

jõudnud mõne teise kohtuasja raames, tuleb pidada erandlikuks võimaluseks. Riigikohtu

praktika kohaselt saab haldusakti kättetoimetatuks lugeda üksnes juhul, kui kaebaja peab

ilmselgelt mõistma, et temani on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt.

Menetlusosalisele, kes ei ole ehitusloa andmise menetluses soodustatud isikuks, ei saa ette heita

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ebamõistlikult pikka ootamist ning

haldusorgani poole pöördumata jätmist. Kuna menetlusosalise avaldusi tuleb tõlgendada ja

3-15-2781

3(3)

nende lahendamisel lähtuda kaebaja tegelikust tahtest, pidanuks kohus isegi kaebust

mittetähtaegseks lugedes käsitama kaebaja seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas tähtaja

ennistamise taotlusena ning tähtaja ennistama.

7. Refit OÜ palub 06.01.2016 vastuses jätta AP määruskaebus rahuldamata. Kaebaja sai

ehitusloa olemasolust teada hiljemalt 23.04.2015 tsiviilasja nr 2-15-801 raames. Ehitusloa

olemasolu oli selle tsiviilasja raames Refit OÜ keskse tähtsusega argument. Ilma ehitusloata

poleks kolmandal isikul olnud vajadust oma kinnistule juurdepääsu tagamist nõuda, samuti

keeldus kaebaja ehitusprojekti kooskõlastamisest ja kinnistule juurdepääsu tagamisest just

ehitusloa menetluse käigus. Kaebaja tõlgendus kohtu kohustustest kaebaja tegeliku tahte

väljaselgitamisel on meelevaldne.

8. Kiili Vallavalitsus palub 11.01.2016 vastuses jätta AP määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Nõustudes

halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2

alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja pidi ehitusloa olemasolust teada saama hiljemalt

23.04.2015 e-toimikus Refit OÜ poolt tsiviilasja nr 2-15-801 raames 06.04.2015 esitatud

menetlusdokumenti avades (tl 18). Nimetatud 2-leheküljelises dokumendis on Refit OÜ välja

toonud, et Kiili Vallavalitsus on väljastanud 03.12.2014 ehitusloa. Ehkki tegu on teises

menetluses vastaspoole poolt avaldatud teabega (Refit OÜ seisukoht Kiili Vallavalitsuse

vastusele), pidi kaebajale siiski hiljemalt selle menetlusdokumendi põhjal selguma, et teda

puudutav haldusakt on olemas või võib olemas olla. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui

isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda

puudutav haldusakt, peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks (nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2013 määrus haldusasjas 3-3-1-3-13, p 16). Ehitusloa

väljastamine oli viidatud tsiviilasjas Refit OÜ oluline argument ning see ei saanud jääda

kaebajale märkamata. Seega pidanuks kaebaja mõistliku aja jooksul pärast nimetatud tsiviilasja

menetlusdokumendi sisuga tutvumist pöörduma haldusakti väljanõudmiseks haldusorgani

poole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 09.10.2015 kaebuse esitamise ajaks oli

mõistlik aeg möödunud.

11. Kaebaja etteheide halduskohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta seetõttu, et

halduskohus ei käsitanud kaebaja seisukohta tähtaegsuse osas ühtlasi tähtaja ennistamise

taotlusena, on alusetu. Halduskohus on 13.11.2015 määrusega kaebust menetlusse võttes

kohustanud kaebajat esitama oma seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas, esitades vajadusel tähtaja

ennistamise taotluse (määruse resolutsiooni p 5 ning kohtu selgitused määruse p-s 5). Kaebaja

viitab HKMS § 2 lg-st 5 tulenevale kohtu kohustusele tagada oma selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ei jääks esitamata, kuid ringkonnakohtu

hinnangul ei ole halduskohus selgitamiskohustust rikkunud. Kaebaja ei esitanud kaebetähtaja

ennistamise taotlust ning põhjendas kaebuse esitamist 2015 oktoobris asjaoluga, et ta sai

ehitusloast teada alles siis. Kaebaja seisukohast ei nähtu muid sisulisi põhjuseid, mis

takistanuks tal kaebust varem esitada. Seega on halduskohus õigesti haldusasja menetluse

lõpetanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets