1-15-10522/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 24.03.2016 Kohtuasja number 1-15-10522 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu D.K, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 05.11.2015 ja lõpp 14.05.2016 RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D.K

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakir ja prokurörile. i saata Viru Vanglale, D.K-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 04.01.2016 otsusega tunnistati D.K süüdi KarS § 120 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust

Viru Maakohtu 13.08.2014 otsusega mõistetud ning Viru Maakohtu 06.05.2015 määrusega täitmisele pööratud karistuse 4 kuud 9 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti

6 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.11.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas kannab karistust kolmandat ta

korda. Isiku praegune karistus on määratud ähvardamise eest, mis on liidetud varasema arvutikelmusega. Isikut on karistatud veel valeütluse andmise, mootorsõiduki juhtimise eest joobes olekus, varguse, narkootikumide omamise eest väheses koguses ja röövimise eest. Isiku puhul on täheldatud, et isik paneb toime kuritegusid materiaalse kasusaamise tõttu ja sõltuvusprobleemist tingituna. Praeguse kuriteo puhul on soodusteguriks vähene enesevalitsuse oskus. Isikul on alla aastane karistus, lset mistõttu ei ole isikule koostatud individuaa täitmiskava. Isikust mittesõltuvatel asjaoludel ei ole kinnipeetav vanglas olles läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi.

Kinnipeetaval puuduvad kehtiv distsiplinaarkaristus . ad ed

Isik soovib vabaneda aadressile xxxx. Käesolev kuritegu on toime pandud eeltoodud maja komandandi suhtes. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on isiku isa ning kus käesoleval ajal elab isiku onu. Vangla andmetel on isik saanud põhihariduse, kuid isik ise ei mäleta, millises xxxx koolis selle omandas. Enda sõnul jätkas õpinguid õhtukoolis, kus lõpetas

11. Omab A2- klassi. Peale seda läks tööle. tasemel riigikeelt. Üldjuhul on töötanud mitte ametlikult, ametlikud tööd on jäänud lühikeseks. Isik on saanud koka paberid. Isikul puudub vabanemisel töökoht, mistõttu peab ta võtma end töötukassas arvele, et oleks tagatud töötukassa poolt pakutavad teenused. Isiku vanemad on nõus isikut materiaalset abistama. Isik on varasemalt toime pannud materiaalse kasu , sh kelmus, vargus, saamise eesmärgil kuritegusid

narkootikumide omamine väikeses koguses, röövimine. maksmata haginõudeid Isikul on summas 16630,28 eurot, mida ta hakkab saama normaalset palka, mis on on nõus tasuma, kui tema silmis umbes 1600 eurot. Isiku majanduslikku olukorda mõjutab suurel määral alkoholi kuritarvitamine. Isik võib panna majanduslike probleemide tõttu uusi kuritegusid.

Lähedastest on isikul ema, isa ning onu, kellega suhted on head. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taust v, kuid on riskeeriv, hoolimatu ning aga isikud. Isik ei ole mõjutata

teisi ära kasutava elustiiliga, mida näitavad toimepandud kuriteod. Isikul on olnud elukaaslaseid, kuid need on olnud lühiajalised, kuna elukaaslased tahtsid stabiilsust, mida kinnipeetav ei suutnud anda. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on pannud toime röövimise alkoholijoobes sõitnud mootorsõidukiga joobes , samuti olekus. Karistusregistrist tuleneb, et isikut on karistatud 3-l korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Käitumiskontrolli ajal isik rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Isik ei tunnista oma probleemi ning tal puudub motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks. Isiku sõnul ei ole ta tarvitanud narkootikume ning vanglal puuduvad andmed vastupidise tõendamiseks.

Isikut on kriminaalkorras karistatud kahe vägivaldse kuriteo eest – röövimine ja ähvardamine tapmisega. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, vaid hetke emotsioonidest. Isiku probleemise lahendamise oskus on puudulik, lahendab probleeme ebaseaduslikult. Isik ei mõista teiste seisukohti, arvab, et tema seisukohad on need kõige õigemad. Isiku eesmärgiks on minna tööle ning teha remonti korteris. Isikul puuduvad kuritegelikud hoiakud. Suhtub ametiisikutesse viisakalt. Kriminaalhoolduse all olles rikkus kontrollnõudeid, sh ei teinud ÜKT-d, tarbis alkoholi, ei läbinud sotsiaalprogrammi ning ei ilmunud registreerimisele. Isikut on kahel korral kuulutatud tagaotsitavaks. Isik suhtub ühiskonda ükskõikselt, lähtub ainult enda vajadusest. vangla hinnangul Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 59%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla

D.K tingimisi ennetähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava v isikule tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb angla ettepaneku määrata

katseajaks ja käitumiskontrolli pikkuseks kuni kuus kuud ning kohustada teda katseajal täitma

KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta

samuti D.K enn vangistusest vabastamist. etähtaegset Tema varasem elukäik ning

toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7- korral, vanglas kannab ta karistust kolmandat korda. l Kuivõrd varasemad karistamised ei takistanud teda uute tahtlike kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. ei ole võimalik

iminaalhoolduslike vahenditega Kr korrigeerida tema aristuse kandmist käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata k vangistuses. vangla iseloomustu poolt uue Väärib märkimist, et se kohaselt on süüdimõistetu vägivallasisaldusega kuriteo ja uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 52% ja 59 puhul olemas %, mis ei ole madal risk. Seega on süüdimõistetu arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. ähtudes ei toeta prokuratuur Eeltoodust l D.K vangistusest vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Maakohtu istung

24.03.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et enne vangistust töötas kojamehena kahes majas, kus praegusel hetkel töötab tema onu, kuid tal on vabanemisel võimalus samale kohale tööle asuda. Elama saab asuda xxxx. Tahab vabaneda, kuna isiku ema on väga haige ja vajab abi, samuti oli isiku isal hiljuti silmadega operatsioon, mis ebaõnnestus. Praegu abistavad ja hooldavad vanemaid võõrad inimesed. Leiab, et kuna tema töökoht saab olema kõrval majas, siis saaks ta vanemaid abistada. Alkoholi suhtes kavatseb end kodeerida.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Koh

us, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral, vangistuses viibib ta kolmandat kuritegude korda. Sellest nähtub, et

toimepanemine ei ole olnud juhuslik, on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel mistõttu

esineb riskeeriv ja hoolimatu elustiil negatiivset suhtumist , mis omakorda näitab isiku ühiskonda Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, isikut on ja selles kehtivatesse reeglitesse. korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, samuti on kahel korral toime pannud vägivaldse kuriteo (röövimine ja tapmisega ähvardamine). Kuriteod on toimepandud materiaalse kasu saamiseks ning sõltuvusprobleemide ja vähese enesevalitsuse oskuse ajendil. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel olemas kindel elukoht oma isale kuuluvas 2-toalises korteris xxxx, kus käesoleval ajal elab isiku onu. Märkimist väärib ka asjaolu, et viimane kuritegu on toimepandud just sellesama korterelamu komandandi suhtes, mistõttu võib isiku elamine nimetatud korteris muutuda problemaatiliseks.

Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Isiku vanemad on küll lubanud poega vabanemisel materiaalselt toetada, kuid iseloomustuse kohaselt on isiku l tasumata nõudeid

16 630 euro ulatuses ning tema majanduslikku toimetulekut lisaks võib negatiivselt mõjutada ka alkoholi kuritarvitamine. Samuti on kinnipeetav avaldanud soovi võlgnevuste tasumiseks, kuid alles siis, kui hakkab saama normaalset palka, mis isiku enda hinnangul on umbes 1600 eurot. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad samuti talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Teda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning röövimise pani samuti toime alkoholijoobes olles. Ise alkoholiga seotud probleeme ei tunnista, seega puudub ka motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks. Kohtu hinnangul on kindla töökoha puudumine, suures ulatuses võlanõuete olemasolu, kriminaalne tutvusringkond ja probleem alkoholi kuritarvitamisega tegurid, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 59% ning

t vägivaldse kuriteo puhul %, millis e näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on . Kohtu hinnangul ei suudaks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik rikkus pidevalt kontrollnõudeid, sh ei teinud üldkasuliku töö tunde, ei läbinud sotsiaalprogramme, ei ilmunud registreerimisele ja tarbis alkoholi. Seega on kohtu hinnangul ka sel korral suur tõenäosus

katseaja ebaõnnestumiseks Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle .

mõistetud karistus tervikuna ning üksnes ud võimaldavad süüdimõistetu erandlikud asjaol tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.K puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava käesoleval ajal ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu D.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp