Legislator Case Law & Legislation
3-15-1082/31 AI generated

3-15-1082/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-1082/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.09.2015. a otsus avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.03.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Legislator headnote

AI generated

3-15-1082/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsus avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.03.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Keywords

AI generated
reimbursement of transport costs unpaid fines special scheme for travel agents offeree compensation and assistance to passengers obligation to advance costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1082

Haldusasi

Oleg Borissovi kaebus Ida-Viru maavanema

20.04.2015. a

vastuse

nr

2-3/2015/1131-2

õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.09.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Oleg Borissovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Oleg Borissov

Vastustaja Ida-Viru maavanem (Ida-Viru Maavalitsuse

kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.09.2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.03.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Borissov esitas Ida-Viru maavanemale 13.12.2013 avalduse, milles selgitas, et

soovib Töötukassa abil hakata tegelema ettevõtlusega ning avada Narva-Sillamäe vahelise

bussiliini. Oleg Borissov palus maavanemal teavitada, et kui ta esitab dokumendid vastavalt

ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-le 34, kas ta saab maavalitsusest tema poolt nimetatud

marsruudi teenindamise loa. Ida-Viru maavanema 09.01.2014. a kirjaga nr 2-3/2014/212-1

vastati Oleg Borissovi avaldusele.

2. O. Borissov esitas 21.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes kohustada Ida-Viru

maavanemat tema avaldusele vastama. 13.03.2014 esitas O. Borissov kohtule taotluse, milles

palus Ida-Viru maavanema 09.01.2014. a kirja õigusvastasuse tuvastamist, kuna see on

vajalik tema õiguste kaitseks. Tartu Halduskohtu 17.04.2014. a otsusega jäeti O. Borissovi

kaebus rahuldamata. O. Borissov esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu

28.11.2014. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muudeti osaliselt

halduskohtu otsuse põhjendusi. O. Borissov esitas ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 26.03.2015. a määrusega nr 3-7-3-862-14

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3.

27.03.2015 esitas O. Borissov Ida-Viru maavanemale taotluse, milles märkis, et soovib

avada Narva-Sillamäe vahelise bussiliini ning on selleks omandanud D kategooria

juhtimisõiguse, saanud reisijate veo loa, saanud reisijate veo eest vastutava isiku loa,

lõpetanud ettevõtjate kursused ning saanud Töötukassalt stardikapitali mikrobussi ostmiseks.

O. Borissov märkis, et ta küsis juba 13.12.2013 maavanemale esitatud taotluses, kas ta saab

marsruudi teenindamise loa nimetatud liikumismarsruudil. O. Borissov soovis 27.03.2015. a

taotlusega saada kirjalikku vastust selgitusega, missuguste seadustega oleks tema tegevus

vastuolus.

4. Ida-Viru maavanem vastas 20.04.2015. a kirjaga nr 2-3/2015/1131-2 O. Borissovi

27.03.2015. a taotlusele, milles teatas, et on juba O. Borissovi 13.12.2013. a taotlusele

09.01.2014 kirjalikult vastanud ning Tartu Halduskohtu 17.04.2014. a kohtuotsuses asjas

nr 3-14-76 on toodud täiendavad selgitused.

Maavanema 20.04.2015. a vastuses on märgitud, et ühistranspordiseaduses ei ole muudetud

avalikel kommertsliinidel tasuta sõitjate vedu reguleerivaid sätteid ning Ida-Viru Maavalitsus

jääb oma 09.01.2014. a kirjas nr 2-3/2014/212-1 toodud seisukohtade juurde. Vastusele oli

lisatud koopia Ida-Viru maavanema 09.01.2014. a kirjast.

5. O. Borissov esitas 27.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida-Viru maavanema

20.04.2015. a vastuse nr 2-3/2015/1131-2 õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise

nõudes. Kaebaja leidis, et maavanema vastus ei ole selge ja üheselt mõistetav, mistõttu

maavanem rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-t 1. Kaebaja oli seisukohal, et

maavanem on võtnud temalt õiguse valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.

6. Tartu Halduskohus jättis 21.09.2015. a otsusega tühistamiskaebuse Ida-Viru maavanema

20.04.2015. a vastuse nr 2-3/2015/1131-2 tühistamiseks läbi vaatamata ja tuvastamiskaebuse

rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustajaga, et Ida-Viru maavanema 20.04.2015. a vastus

selgitustaotlusele on toiming ning halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust

taotleda halduskohtult toimingu tühistamist. Sellest tulenevalt jättis halduskohus kaebuse

tühistamise nõudes läbi vaatamata.

Ida-Viru maavanema 20.04.2015. a vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes selgitas

halduskohus, et HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav,

mistõttu antud säte ei kohaldu otseselt toimingutele. Kohus möönis siiski, et ka vastus

selgitustaotlusele peab olema isikule selge ja üheselt mõistetav. Halduskohtu hinnangul on

kaebaja aru saanud, et selleks, et teostada bussiliinil tasulist sõitjate vedu peavad tal olema

ühistranspordiseaduses sätestatud tegevusluba ja liiniluba. Halduskohus leidis, et vaidlustatav

vastus ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning maavanem ei ole kaebaja põhiseaduse

§-st 29 tulenevaid õigusi piiranud ega ära võtnud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et

liiniloa saamiseks on käesoleval hetkel tulenevalt kehtivast ühistranspordiseadusest vajalik

esitada vastavasisuline taotlus koos kõigi nõutud dokumentidega. Liiniloa taotluse

mitteesitamisega piirab kaebaja ise oma ettevõtlusega tegelemise õigust. Halduskohus leidis,

et vaidlustatud maavanema vastus on õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 15.10.2015 Tartu Halduskohtu 21.09.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist,

millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme.

Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et juhindudes Tartu Ringkonnakohtu otsusest asjas

nr 314-76 esitas ta maavanemale 27.03.2015 uue taotluse, milles palus vastata küsimusele,

missuguse seadusega on tema tegemised vastuolus. Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks

maavanem pidanud tema taotlusele vastama, kas ta rikub seadust või ei, ja kui rikub, siis

millist. Kaebaja on seisukohal, et maavanema 20.04.2015. a vastus ei vasta HMS § 55 lg 1

nõuetele ning maavanem ignoreerib Tartu Ringkonnakohtu otsust asjas nr 3-14-76. Kaebaja

väidab, et ta ei saa alustada ettevõtlusega, sest kui ta rikub seadust, siis läheb raha raisku.

Kaebaja väidab, et maavanem ja halduskohus on temalt ära võtnud põhiseaduse §-st 29

tuleneva õiguse valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.

8. Ida-Viru maavanem vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ta on vastanud

kaebaja taotlusele õiguspäraselt ja selgelt. Vastustaja arvates on kaebaja eesmärgiks saada

maavanemalt kinnitust selle kohta, et ta saab ühistranspordiseaduse kohase liiniloa. Kaebajale

on nii maavanema kui ka kohtute poolt korduvalt selgitatud, kuidas ja millistel alustel on

liiniloa saamine võimalik ja mida selleks peab tegema. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on

vaidlustanud sama toimingut, mis haldusasjas nr 3-14-76. Kaebaja esitas vastustajale pisut

ümbersõnastatult, kuid siiski samasisulise taotluse nagu haldusasjas nr 3-14-76 aluseks olev

13.12.2013. a avaldus. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-14-76 on jõustunud ning vastustaja

arvates puudub tulenevalt menetlusökonoomiast käesolevas asjas vajadus kaebuse sisuliseks

menetlemiseks. Halduskohtult ei saa taotleda toimingu tühistamist ning kaebajal ei ole

võimalik saavutada õigusvastasuse tuvastamise nõudega seda, et maavanem saaks

ühistranspordiseadusest tulenevaid nõudeid eirates kinnitada tema liiniloa saamist. Seni kuni

liiniloa taotleja ei ole maavanemale esitanud seadusjärgset taotlust liiniloa saamiseks, pole

võimalik öelda, kas ta vastab nõuetele. Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et

halduskohus on kohaldanud ebaõigesti HMS § 55 lg-t 1. Nimetatud säte käsitleb haldusakti,

mitte toimingut. Maavanema vastused selgitustaotlustele on toimingud. Järelikult on väär

kaebaja väide, et halduskohus on HMS § 55 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud. Maavanema

vastused kaebajale vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning pole kaebaja õigusi ega

vabadusi piiranud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja on vaidlustanud Ida-Viru maavanema 20.04.2015. a kirja nr 2-3/2015/1131-2,

millega vastati tema 27.03.2015. a taotlusele. Kaebaja poolt 27.03.2015 esitatud taotluse näol

oli tegemist selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 tähenduses, sest kaebaja taotles

maavanemalt tema tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta õigusalase selgituse andmist.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selgitustaotlusele vastamine on toiming

HMS § 107 mõttes, mitte haldusakt, kuna selle eesmärgiks ei ole reguleerida isiku õigusi ega

kohustusi. Kuna HKMS § 37 lg 2 kohaselt võib kaebusega nõuda vaid haldusakti tühistamist,

siis on halduskohus õigesti jätnud kaebaja nõude Ida-Viru maavanema 20.04.2015. a kirja

tühistamise nõudes läbi vaatamata.

HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt on võimalik nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

HKMS § 45 lg 1 sätestab tuvastamiskaebuse esitamisele piirangud ning halduskohus ei ole

põhjendanud, miks ta leiab, et tuvastamiskaebus on antud juhul lubatav, kuid kuna kaebaja on

kaebuses viidanud seoses vaidlustatud maavanema vastusega rahalise kahju tekkimise

võimalusele, siis saab sellest järeldada, et tuvastamiskaebus on esitatud kavatsusega esitada

hiljem hüvitamiskaebus. Seega oli tuvastamiskaebuse menetlemine iseenesest lubatav.

11. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja vaidlustab sama

maavanema toimingut, mis haldusasjas nr 3-14-76. Käesolevas haldusasjas on kaebuse

aluseks Ida-Viru maavanema 20.04.2015. a vastus kaebaja 27.03.2015. a avaldusele ning

haldusasjas nr 3-14-76 oli selleks Ida-Viru maavanema 09.01.2014. a vastus kaebaja

31.12.2013. a avaldusele. Tulenevalt MSVS § 5 lg-st 9 ei ole haldusorganil võimalik loobuda

korduvale samasisulisele selgitustaotlusele vastamisest. Seega vaatamata sellele, et nende

avalduste sisu on osaliselt kattuv, on neile vastamisel tegemist kahe erineva toiminguga.

Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka vastustaja seisukohaga, et apellatsioonkaebus

tuleb HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 5 alusel jätta läbi vaatamata.

12. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et

vaidlustatud maavanema vastus vastab HMS § 55 lg 1 nõuetele ehk on selge ja üheselt

mõistetav. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et HMS § 55 lg 1 käsitleb haldusakti ning ei

kohaldu otseselt toimingutele. Samas jääb ringkonnakohus oma haldusasjas nr 3-14-76 antud

seisukoha juurde, et hea halduse põhimõttest tulenevalt peab ka vastus selgitustaotlusele

olema isikule selge ja arusaadav, kuna vastasel juhul puuduks selgitustaotlusele vastamisel

üldse mõte (Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2014. a otsus asjas nr 3-14-76, p 15). Halduskohus

on vaidlustatud otsuses ka märkinud, et HMS § 55 lg 1 küll toimingule ei kohaldu, kuid

vaidlustatud maavanema vastus oli piisavalt selge ja üheselt mõistetav, et isik pidi aru saama,

et selleks, et teostada bussiliinil tasulist sõitjate vedu peavad tal olema vastavalt

ühistranspordiseaduses sätestatule tegevusluba ja liiniluba.

13. Kuna vastustaja leidis, et kaebaja poolt 27.03.2015 esitatud selgitustaotlus oli

31.12.2013 esitatuga samasisuline, millele on vastustaja 20.04.2015. a kirjas ka viidanud, siis

oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vastustajal kaebaja 27.03.2015. a selgitustaotlusele

vastates viidata oma varasemale vastusele, märkides sinna juurde selgituse, et

ühistranspordiseaduses ei ole vahepeal avalikel kommertsliinidel tasuta sõitjate vedu

reguleerivaid sätteid muudetud, lisades ühtlasi 20.04.2015. a kirjale juurde ka koopia Ida-Viru

maavanema 09.01.2014. a kirjast. Kaebaja ei ole käesolevas haldusajas väitnud, et ta on

27.03.2015 esitatud selgitustaotlusega soovinud vastustajalt muud infot, kui 31.12.2013. a

esitatud selgitustaotluses. Kaebaja on ka ise 27.03.2015 esitatud taotluses viidanud oma

varasemale taotlusele.

14. Kuna jõustunud kohtulahendiga on haldusasjas nr 3-14-76 tuvastatud, et maavanema

09.01.2014. a vastus kaebaja 31.12.2013. a selgitustaotlusele oli õiguspärane ning käesolevas

haldusasjas on kaebaja 27.03.2015. a selgitustaotlusega samasisulist teavet soovinud, siis on

vastustaja toiming, viidates 20.04.2015. a kirjas esitatud varasemale vastusele ja lisades selle

ka kirjale ning märkides juurde, et vahepeal ei ole vastavad seadusesätted muutunud,

ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse nõuetega, vastuse sisu on ühtlasi ka piisavalt selge

ning seega on maavanema 20.04.2015. a kiri õiguspärane. Samuti ei nõustu ringkonnakohus

kaebaja esitatud väitega, et maavanem on vastuses juhindunud kehtetust

ühistranspordiseaduse regulatsioonist, sest 01.10.2015 jõustus uus ühistranspordiseadus. Kuna

vaidlustatud on maavanema 20.04.2015. a vastust ning uus ühistranspordiseadus jõustus alles

01.10.2015, siis on maavanem kaebaja 27.03.2015. a selgitustaotlusele vastates õigesti

juhindunud vastamise ajal kehtinud ühistranspordiseadusest.

15. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõustub vastustajaga, et kui kaebaja eesmärgiks

on saada ühistranspordiseaduse alusel liiniluba, siis tuleb tal vastavalt ühistranspordiseaduses

sätestatud korrale esitada maavanemale vastav taotlus ning seaduses nõutud dokumendid.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

21.09.2015. a otsus muutmata.

17. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 108 lg 1

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/