3-15-3023/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 2. mail 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja
Legislator headnote
AI generated3-15-3023/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: mail 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristjan Siigur
Otsuse teatavakstegemine
31. märts 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-3023
Haldusasi
OÜ Global Marine Supply kaebus Maksu- ja Tolliameti
10. septembri 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027892-25
tühistamise nõudes.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 17. märtsil 2016
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Global Marine Supply
Esindaja: v.adv Mart Angerjärv
Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet
Esindaja: Miiko Vainer
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Global Marine Supply kaebus rahuldamata.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus
Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 2. mail 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise
menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva
jooksul
apellatsioonkaebuse
menetlusosalisele
kättetoimetamisest
arvates
või
ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja
arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib
apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada
vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §
116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse
(HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
1. OÜ Global Marine Supply kajastas oma 2014. aasta augusti- ja septembrikuu
käibedeklaratsioonidel kokku 16 437,60 euro ulatuses sisendkäibemaksu OÜ Teras Investments
ja OÜ MJ Construction nimel väljastatud konsultatsiooniteenuste arvete, samuti kajastas ta
2014. aasta septembri käibedeklaratsioonil 2161,29 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Truija
Investeeringud arvete alusel, mille esemeks olid autojuhiteenused ning sõidukite tõstelifti
paigaldamise ja remondi teenused.
2. Maksu- ja Tolliamet tegi 10. septembril 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/0278892-25, millega
suurendas OÜ GMS 2014. aasta augusti- ja septembrikuu käibemaksukohustust 18598,89 euro
võrra ning 2014. aasta septembrikuu tulumaksukohustust 26 216,93 euro võrra. Maksuotsuses
asuti seisukohale, et kaebaja ei ole OÜ-ga Teras Investments, OÜ-ga MJ Construction ega OÜ-ga
Truija Investeeringud viimatinimetatute rekvisiite kandvatel arvetel kajastatud tehinguid teinud,
mistõttu on nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine lubamatu. Samuti leiti
maksuotsuses, et OÜ-le Teras Investments ja OÜ-le MJ Construction tehtud väljamakseid tuleb
käsitada ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetena ning maksustada need tulumaksuga.
Maksuotsust põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste asjaoludega:
OÜ Global Marine Supply esindaja Mihhail Semtšenko väitel osutas OÜ Teras Investments ja OÜ
MJ Construction arvetel kajastatud teenuseid reaalselt Igor Vorontsov, samas kui lepingute
kohaselt pidanuks seda tegema vastavalt Anette Teras ja Mari-Liis Jürna;
OÜ Global Marine Supply seletused konsultatsiooniteenuste tegeliku majandusliku sisu ning selle
osutamise kohta on üldsõnalised, vastuolulised ega ole järele kontrollitavad;
OÜ Global Marine Supply varustas St. Peter Line kruiisilaevu juba enne 2013. aastast,
tõendamata on põhjuslik seos konsultatsiooniteenuste ja müügikäibe kasvu vahel, lisaks on käive
2012-2014 vahelisel ajal olnud kõikuv, mitte pidevalt kasvav;
OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction arvetelt ei selgu, milles teenus konkreetselt
seisnes, lepingud on üldsõnalised, lepingu reaalne täitmine on dokumenteerimata;
OÜ-l Teras Investments ja OÜ-l MJ Construction puudus tavapärane majandustegevus: mõlemad
kustutati käibemaksukohustuslaste registrist seoses majandustegevuse tõendamatusega;
mõlemad on deklareerinud 2014. aastal soetust ja müüki praktiliselt võrdselt; mõlemal puudus
reaalselt toimiv juriidiline aadress; puudusid tavapärased majanduskulud ning pangakonto
väljavõtetelt nähtuv ei ühti käibedeklaratsioonide andmetega; kontole laekunud raha võeti
sularahas välja või kantakse teiste variäriühingu tunnustega isikule;
OÜ MJ Construction endise juhatuse liikme Mari-Liis Jürna seletus teenuse sisu kohta on
vastuolus Mihhail Semtšenko poolt antud seletusega;
ühe OÜ Teras Investments arve on Henry Räim allkirjastanud pärast oma juhatuse liikme
volituste lõppemist, samas kui sel ajal juhatuse liikmeks olnud Erki Noorak ei teadnud neist
tehingutest midagi;
alates 16. detsembrist 2014 OÜ MJ Construction juhatuse liikmeks olev Elmo Uibopuu ei
teadnud, et ta on selle ühingu juhatuse liige;
OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction pangakontosid käsutab pangaautomaatide
salvestiste kohaselt üks ja sama tundmatu kolmas isik, mitte äriühingute esindusõiguslikud
isikud;
kontrollimenetluses OÜ Global Marine Supply poolt maksuhaldurile ümbertehtud arved on
ebaloogilised ning pole selge, kuidas need saadi;
OÜ Truija Investeeringud esindaja Vassili Zagurski ei kinnitanud tehinguid OÜ-ga Global Marine
Supply, samas Mihhail Semtšenko seletuse kohaselt OÜ-d Truija Investeeringud esindanud Igor
Jegorovil puuduvad selle äriühinguga igasugused seosed;
asjaosaliste seletused on vastuolulised OÜ Truija Investeeringud arvel kajastatud sõidukile
tagasilla paigaldamise ja remonditeenuse osutamise perioodi ja sõiduki osas, samuti
autojuhiteenuste osas;
Igor Jegorivil oli vaid B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sedagi kuni 23. jaanuarini 2014
ning juba 2012. aasta oktoobrist oli see Maanteeametis hoiul;
puuduvad OÜ-le Truija Investeeringud teenuse eest tasumist tõendavad dokumendid ning
sularaha tasumine ei nähtu ka OÜ Global Marine Supply kassaarvestusest;
OÜ Truija Investeeringud poolt väidetavalt tehtud tööde ja hangitud varuosade kohta puudub
igasugune dokumentatsioon.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3. OÜ Global Marine Supply esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja
Tolliameti 10. septembri 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027892-25 tühistamist. Kaebaja hinnangul
pole maksuhaldur nõuetekohaselt oma uurimiskohustust täitnud ning on pannud sisuliselt
kaebajale vastutuse teiste isikute poolt maksukohustuste mittenõuetekohase täitmise eest.
Kaebaja rõhutab, et tehingud OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction on reaalselt
toimunud ning seda kinnitab väljaspool vaidlust olev asjaolu, et nimetatud isikutega sõlmitud
lepingute alusel toiminud konsultatsiooniteenuste tõttu suurenes oluliselt kaebaja müügikäive.
Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane ei ole üldse arvesse võtnud asjassepuutuvate
isikute antud selgitusi teenuse tegeliku saamise kohta. Samuti heidab kaebaja maksuhaldurile
ette, et viimane pole üldse pöördunud Venemaal elavate isikute poole, kes eelnimetatud
äriühingute arvetel kajastatud tehinguid tegelikult osutasid.
4. Kaebaja rõhutab, et tema ei saa vastutada oma tehingupartnerite käitumise eest, muuhulgas
nende poolt oma maksukohustuste täitmata jätmise eest ega selle eest, kas või mil määral tema
tehingupartnerid või nendega seotud isikud maksumenetluses maksuhaldurile teavet nõus
andma olid. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades C-187/13: Maks Pen EOOD,
C-285/11: Bonik ning C-324/11: Gábor Tóth ning leiab, et nimetatud kohtuotsustes viidatud
sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramise aluseid käesoleval juhul maksuhaldur
tuvastanud ei ole ning seetõttu on maksuotsus põhjendamatu. Kaebaja leiab, et tekkinud
olukorras võiks kaebaja sisendkäibemaksu maha arvamise õigust piirata juhul, kui maksuhaldur
oleks tõendanud maksupettuse, mida antud juhul aga tehtud pole. Kaebaja kinnitab, et tema
mingisuguses maksupettuses osalenud ei ole ning tehingu teiste poolte võimalikest
maksuõigusrikkumistest teadlik polnud. Kaebaja hinnangul põhineb maksuotsus üksnes
maksuhalduri oletustel, mis ei ole tõsiseltvõetavad ning mille kohta puuduvad mistahes tõendid.
5. Kaebaja leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et tema huvide eest Venemaal seisti, mis
tähendab, et vaidlust ei saa ka olla selles, et ta on konsultatsiooniteenused saanud. Kaebaja
rõhutab ka, et vaidlust pole selles, et kaebaja on nende teenuste eest tasunud, mis oleks aga
majanduslikult ebaloogiline, kui kaebaja teenuseid tegelikult saanud poleks. Kaebaja toob ka
välja, et maksuhaldur ei ole tõendanud näiteks seda, et kaebaja poolt OÜ Teras Investments ja
OÜ MJ Construction nimel esitatud arvete alusel välja makstud raha oleks liikunud tagasi
kaebajale. Pidades silmas, et teenuse saamise osas ei saa vaidlust olla, leiab kaebaja, et
maksuhaldur oleks igal juhul pidanud kaaluma maksustamist hindamise teel ning selle tegemata
jätmine on igal juhul sedavõrd suur viga, et peab kaasa tooma maksuotsuse tühistamise.
6. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette ka ärakuulamisõiguse rikkumist, tuues välja, et
maksuhaldur jättis põhjendamatult pikendamata eriarvamuse koostamiseks antud tähtaja ning
see langes puhkuste perioodile, kus kaebajal ei olnud võimalik piisavalt põhjendatud
eriarvamust koostada.
7. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-38-12 leiab kaebaja, et üksnes asjaolu, et osal
arvetel märgitud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ning neil puudusid kauba
päritolu tõendavad dokumendid, ei ole kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks
piisav. Kaebaja viitab ka Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-81-12 ja rõhutab, et heauskne
ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest.
8. Kaebaja selgitab, et suur osa teenuse osutamisest toimus telefoni teel, kuna suure reisilaeva
varustamine on väga tihe ja reaalajas toimuv tegevus, samuti selgitab ta, et keegi ei taha
avaldada kuidas vajalik informatsioon saadi, kuid teenus sisaldas ka aktuaalset informatsiooni
kaebaja kliendi tegevuse kohta, mida kaebaja avalike registrite kaudu kuidagi saada ei saanuks.
Ka toob kaebaja välja, et tema ei võtnud lepinguga endale mingisugust riski, sest kui teenus ei
oleks tulemust genereerinud, siis ei oleks ka tasumise kohustust tekkinud.
9. Kaebaja hinnangul ei saa tema tehingupartnerite käibemaksukohustuslaste registrist
kustutamine näidata seda, et tehingupartneril majandustegevus puudus. Ka leiab kaebaja, et kui
tehingupartnerid hoidsid maksuhaldurile seletuste andmisest kõrvale, siis oli järelikult neil
midagi varjata, ent sellel puudub seos kaebaja tegevusega. Kaebaja peab ebaoluliseks
maksuhalduri tuvastatud asjaolusid, et OÜ-ga Teras Investments ja OÜ-ga MJ Construction
sõlmitud lepingud olid sõnastatud samamoodi või et arvetel esines kirjavigu.
10. Samuti kinnitab kaebaja, et tehinguid OÜ-ga Truija Investeeringud toimusid. Seejuures
heidab kaebaja maksuhaldurile ette, et viimane ei ole tegelikult Igor Jegorovilt uurinud, mis
asjaoludel ta osutatud teenuste eest esitas arveid OÜ Truija Investeeringud nimel ning isegi
mitte seda, kas või kuidas teenuste osutamine tegelikult toimus. Kaebaja peab ekslikuks
maksuhalduri seisukohta, justkui poleks kaebaja tarnijad selliste veoteenuste toimumist
kinnitanud, sest nad kinnitasid osaliselt vedude toimumist vaidlusalustel kuupäevadel. Kaebaja
heidab ka ette, et maksuhaldur pole piisavalt selgitusi küsinud Vassili Zagurskilt ega näinud
piisavalt vaeva selleks, et leida Igor Jegorovi poolt nimetatud Sergei.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Global Marine Supply kaebusele vastu ning taotleb selle
rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb maksuotsuses ja sellele eelnenud kontrollaktis kajastatud
seisukohtade juurde ning märgib, et kaebaja ei soetanud üldse konsultatsiooniteenust OÜ-lt
Teras Investments ega OÜ-lt MJ Construction, vaid kandis arved oma raamatupidamisse ning
arvas sisendkäibemaksu maha maksueelise saamise eesmärgil. Samuti leiab vastustaja, et
kaebaja ei soetanud teenuseid OÜ-lt Truija Investeeringud, vaid talle usaldusväärsetelt
tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, olles teadlik, et arvetel kajastatud müüja ei ole tegelik
müüja. Vastustaja leiab, et arvete mittenõuetele vastavuse tõttu ei ole sisendkäibemaksu
mahaarvamine põhjendatud ja nõuetekohase algdokumendi puudumise põhjusel kuulub
väljamaksetelt tasumisele tulumaks. Vastustaja selgitab, et menetluses tuvastatud asjaolud,
nagu näiteks vasutolulised ning üldsõnalised selgitused ning tõendid teenust osutanud isikute
osas, on piisavalt põhjendatult tekitanud kaheldava kuvandi, et tegelikkuses teenuseid ei
osutatud ja kaebaja teadis sellest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja
vastastikkuses seoses, leian, et OÜ Global Marine Supply kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb
rahuldamata jätta. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud tõendeid, neid uurinud ja
õigesti tuvastanud vaidlusaluste maksukohustuste aluseks olevad asjaolud, kohaldanud õigesti
maksuõigusnorme ning järginud menetlusnorme. Vaidlustatud maksuotsuses leitakse
põhjendatult, et OÜ Teras Investments, OÜ MJ Construction ega OÜ Truija Investeeringud ei ole
kaebajale reaalselt teenuseid osutanud, kusjuures kaebaja teadis seda, ent kajastas sellele
vaatamata nende äriühingute arveid oma käibemaksuarvestuses ja tegi kahe esimesena
nimetatud äriühingu arvete alusel väljamakseid, mille tegelik saaja ja eesmärk on teadmata.
Kaebaja etteheited maksuotsusele on põhjendamatult suunatud üksikutele konkreetsetele
maksuhalduri järeldustele, ent kaebaja ei ole suutnud kummutada kogutud tõendite ja nende
pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist tekkivat veendumust, et majanduslikus mõttes tehinguid
aset ei leidnud ning kaebaja kasutas lubamatult nende äriühingute nimel väljastatud arveid oma
maksuarvestuses käibemaksukohustuse vähendamiseks ning ettevõttest raha maksuvabalt välja
viimiseks ehk teisisõnu lubamatu maksueelise saamiseks.
12. Käibemaksuseaduse § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus käibelt
arvestatud käibemaksu vähendada teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või
teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu (st. sisendkäibemaksu) võrra. Sisendkäibemaksu
maha
arvamise
õigus
eeldab
niisiis,
et
kaup
või
teenus
on
soetatud
teiselt
käibemaksukohustuslaselt. Ainuüksi asjaolu, et mingi kaup või teenus on saadud ning selle kohta
on olemas käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku nimel väljastatud arve, ei ole
sisendkäibemaksu maha arvamiseks piisav. Oluline on, et arvel müüjana kajastatud isik ka
tegelik müüja oleks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses asunud
seisukohale, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei
ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud
käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui
see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures
märgib Riigikohus, et tingimus põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et isik ei teadnud
ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja, ning teiseks seda, et
olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid,
mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust
nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis haldusasjas nr 3-3-1-50-03
tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile,
kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haldusasjas 3-3-1-
39-03 leidis Riigikohus aga, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu
teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist
taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või
teadmisel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel ei pea maksuhaldur
tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu
võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selle, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid
tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab
oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema
maksuarvestuse
aluseks
olevatel
raamatupidamis-dokumentidel
kajastatud
tehinguid
tegelikkuses toimunud ei ole ning ta oli sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel
tõendada tehingute tegelik toimumine, et maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada.
Eeltoodud käsitlus põhineb vajadusel vältida käibemaksupettustest tulenevat riigi maksutulude
kahjustamist. Kui lähtuda üksnes formaalselt nõuetekohaste dokumentide olemasolust, ei
takistaks miski harilike käibemaksupettuste toimepanemist, mis seisnevad selles, et ettevõtja
tellib reaalselt teenuse mõnelt käibemaksukohustuslaseks mitte olevalt isikult või kasutab
deklareerimata tööjõudu, katab aga selle teenuse tulemuse käibemaksukohustuslasena
registreeritud ettevõtjalt saadud arvega, tekitades endale sisendkäibemaksu maha arvamise
õiguse ja jättes reaalse käibemaksu tasumise kohutuse varatule ja reaalse majandustegevuseta
arve väljastajale, kellelt maksu sissenõudmine on juba eos lootusetu.
13. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu
ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-5 kohaselt on
ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub
raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti
kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või
ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Erinevalt sisendkäibemaksu maha arvamise
õiguse tekkimisest ei ole väljamakse ettevõtlusega seotuse seisukohast põhimõtteliselt oluline,
kellele väljamakse tehti, kuni on tuvastatav, et see on tehtud ettevõtlusega seotud kauba või
teenuse eest. Üldjuhul ei saa väljamakset ettevõtlusega seotuna aga käsitada, kui hiljem leiab
tuvastamist, et maksukohustuslane on väljamakse teinud isikule, kelle kohta ta teadis või pidi
teadma, et see isik ei ole arvel nimetatud kauba tegelik müüja või teenuse tegelik osutaja.
Sellisel juhul nimelt ei ole enamasti võimalik usaldusväärselt tuvastada, mille eest väljamakse
tehti. Selles osas on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud kohtuotsuses siiski leidnud, et
isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on
alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril
kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks hindamise teel.
14. Esiteks on ilmselgelt põhjendamatu kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta.
Maksuhaldur koostas enne maksuotsuse tegemist maksumenetluse tulemusi kajastava
kontrollakti, mille kohta oli kaebajal võimalik esitada oma vastuväiteid koos neid kinnitavate
tõenditega tehingute tegeliku toimumise ja sisu kohta. Eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg
ei olnud ebamõistlikult lühike ning vaidlusalused asjaolud ei olnud sedavõrd keerukad, et oleksid
tinginud eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamise. Tõsiselt võetav ei ole kaebaja väide, et ta
ei saanud ärakuulamisõigust teostada, kuna eriarvamuse esitamise tähtaeg jäi puhkuste
perioodile. Kaebaja näol on tegemist juriidilise isikuga, kes peab oma tegevuse mõistlikult
korraldama kogu aasta vältel.
15. Vaidlust ei ole selles, et kontrollitaval perioodil oli nii kaebaja kui temaga tehinguid teinud
isikud registreeritud käibemaksukohustuslastena. Samuti pole vaidlust selles, et kaebajale
esitatud arved (MTA lisad 12, 50, 51, 86, 122, 123, 124, 125)1 vastavad formaalselt KMS §-s 37 ja
raamatupidamise seaduses algdokumendile sätestatud nõuetele. Maksustamisel tuleb aga
lähtuda tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte aga üksnes nende kohta olemasolevatest
formaalsetest dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab
seda valesti, ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktis 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele.
MKS § 83 lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel tehingute tegelikust
majanduslikust
sisust,
ning
neist
sätetest
tulenevalt
on
maksuhalduril
õigus
maksukohustuslas(t)e poolt mingil moel vormistatud tehingule anda maksustamise seisukohast
teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. See tähendab, et kui
tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid
ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida maksukohustuslane
kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel raamatupidamisdokumente
eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see oleks olnud, kui tehingut oleks
raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule vastavalt.
16. Tehingute puhul OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction on maksuhaldur
maksuotsuses selgelt väljendanud kahtlust, et kaebaja on ise osalenud maksupettuse
toimepanemises, see tähendab kajastanud teadlikult oma maksuarvestuses tegelikke
majandustehinguid mitte kajastavaid dokumente oma maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
Nagu juba eelpool märgitud, peab maksuhaldur sellise kahtluse tekkimisel seda põhjendama,
ent ei pea tõendama maksupettuse toime panemist (nt. ostja ja müüja vahelist kokkulepet
fiktiivsete arvete vormistamiseks, raha tegelikku jäämist ostjale või selle tagastamist ostjale
müüja poolt). Maksuhalduri kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on osalenud
maksupettuses, saab põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt
uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, see et
kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt. Kui see
kahtlus on piisavalt põhjendatud, peab kontrollitav maksukohustuslane esitama omalt poolt
täiendavad
tõendid,
mis
maksuhalduri
kahtlused
ümber
lükkavad
või
kinnitavad
maksukohustuse seisukohast oluliste asjaolude esinemist sellistena, nagu maksukohustuslane
need olevat väidab. Käesoleval juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt
täitnud ning tuvastanud eelnimetatud piisava hulga asjaolusid. Kaebaja seevastu ei ole esitanud
täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et OÜ Teras Investments ning OÜ MJ Construction oleksid
talle arvetel kajastatud konsultatsiooniteenuseid tegelikult osutanud.
17. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhalduri järeldused tuginevad üksnes
oletustele. Maksuhaldur on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud enda seisukohta
kinnitavaid tõendeid. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt on maksuotsuse
vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. See
tähendab muuhulgas seda, et kui maksuotsuses on esitatud loogiliselt argumenteeritud
seisukoht, et tehingut ei ole toimunud, ei saa maksukohustuslane piirduda arutlusega selle üle,
kas üks või teine maksuhalduri tuvastatud asjaolu (antud juhul näiteks see, et OÜ-lt Teras
Investments ning OÜ-lt MJ Construction teenuste saamise ja nende sisu kohta antud seletused
1 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud Maksu- ja Tolliameti kirjaliku seletuse lisadena esitatud dokumentidele, mis
on elektrooniliselt salvestatud kohtute infosüsteemis ning tehtud menetlusosalistele kättesaadavaks e-toimiku
kaudu, ent millest paberiraiskamise vältmiseks toimikusse väljatrükke tehtud ei ole.
on vastuolulised, nende teenuste saamine ei ole dokumentaalselt tõendatud) kinnitab tehingu
mittetoimumist. Kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud on sellised, mis õigustavad
kahtlust, et tehingut pole toimunud ning kontrollitav maksukohustuslane oli sellest teadlik
(osales maksupettuses), tuleb kontrollitaval maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamiseks
esitada omalt polt täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et tehingud toimusid. Siinkohal pole
tegelikult tähtsust sellel, kas vaidlusaluste tehingute liiki ja iseloomu või vastava sektori
praktikat silmas pidades on sedalaadi tehingute täpsem dokumenteerimine nõutav või vähemalt
tavaks või mitte. Iga ettevõtja, kes oma maksuarvestuses mingit tehingut kajastab, peab
arvestama selle tehingu tegeliku toimumise (sh. tehingu teiseks pooleks olnud isiku) hilisema
tõendamise vajadusega. Jättes eeskätt tehingu täitmisega seotud asjaolud dokumenteerimata,
riskib ettevõtja sellega, et ta ei suuda maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et tehingu
maksuarvestuses kajastamine on kantud maksupettuse eesmärgist, ümber lükata. On tõsi, et
suurem osa maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest eraldivõetuna ei pruugiks õigustada
järeldust, et tehinguid pole toimunud. Küll aga saab selle järelduse teha nende asjaolude
koosmõju põhjal, kui kontrollitav maksukohustuslane ei ole suutnud adekvaatselt maksuhalduri
kahtlusi hajutada või omalt poolt veenvate tõenditega tehingute toimumist kinnitada.
18. Mis puudutab OÜ Teras Investments ning OÜ MJ Construction arvetel kajastatut, siis leian,
et maksuotsuses viidatud 1. juuli 2015 kontrollaktis (MTA lisa 2) punkti 1.1.2 alapunktides esile
toodud asjaolud kogumis õigustavad igati kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses.
Maksuhaldur on loogiliselt ning kogutud tõenditele (arved, lepingud, isikute seletused,
väidetavate tehingupartnerite muud majandustegevust iseloomustavad asjaolud) tuginevalt
näidanud ära, et mingisuguste konsultatsiooniteenuste saamine OÜ-lt Teras Investments või
OÜ-lt MJ Construction ei ole eluliselt usutav, nagu ka mitte see, et kaebaja oleks võinud heas
usus eeldada, et teenuse osutajateks on eelnimetatud isikud. Kokkuvõttes nähtub
maksuotsusest ja selles viidatud tõenditest, et kaebaja on teinud kokku peaaegu 100 000 euro
ulatuses väljamakseid kahele ärihingule konsultatsiooniteenuste eest, mille tegelikku sisu (sh.
seda, milles täpselt teenus seisnes, kes täpselt seda osutas, kuidas toimus teenuse
mahuarvestamine jne) pole mitte kuidagi dokumenteeritud.
19. Kaebaja pole maksumenetluse käigus suutnud esitada usutavat ja loogilist selgitust nende
äriühingutega suhete tekkimise ega teenuse tegeliku sisu kohta. Maksuhaldur on põhjendatult
välja toonud, et ebajärjekindlaid ütlusi nende väidetavate teenuste kohta on esitanud nii
kaebaja esindaja Mihhail Semtšenko ise ning need on omakorda vastuolus ka OÜ MJ
Construction esindaja Mari-Liis Jürna seletustega. Nii väitis M. Semtšenko maksuhaldurile
esmalt (MTA lisa 8), et Venemaal tegutsev Igor Vorontsov viis kaebaja kokku OÜ-ga Teras
Investments ning palus hiljem lepingu sõlmida OÜ-ga MJ Construction. Mari-Liis Jürna seevastu
(MTA lisa 106) selgitas maksuhaldurile, et tema viis 2013. aasta lõpus omavahel kokku kaebaja
ning Igor Vorontsovi. Teisel korral maksuhaldurile selgitusi andes (MTA lisa 11) väitis M.
Semtšenko aga, et järgmise perioodi lepingu palus OÜ-ga MJ Construction sõlmida Anette Teras.
Juba ainuüksi need vastuolud on piisavad, õigustamaks veendumust, et tegemist ei ole reaalselt
aset leidnud tehingutega. Siinkohal on tähtis, et maksuhaldur ei ole tegelikult välistanud
võimalust, et näiteks Igor Vorontsov või Pavel Kruglušin, kelle nime kaebaja maksuhaldurile
hiljem välja käis, võisid kaebaja või kaebaja juhtide huvides Vene Föderatsioonis midagi
toimetada, põhimõtteliselt pole välistatud ka see, et nende tegevus seisnes St Peter Line
majandustegevuse kohta andmete kogumises ning kaebaja huvide esitamises. See aga ei anna
alust väita, et OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction oleksid kaebajale mingisugust
konsultatsiooniteenust osutanud. Pole mistahes andmeid, mis võimaldaksid eelnimetatud
füüsilisi isikuid seostada nende äriühingutega. Tõsi, maksuhaldurile antud seletuses on Mari-Liis
Jürna Igor Vorontsovi nime nimetanud, ent see seletus pole tõsiselt võetav, kuna Mari-Liis Jürna
väitis mäletatavasti, et OÜ MJ Construction teenuse sisuks oli kaebaja ning Igor Vorontsovi
kokku viimine. Ometi pole vaidlust selles, et Igor Vorontsoviga pidi kaebaja tuttav olema juba
märksa varem kui algasid kaebaja suhted OÜ-ga MJ Construction.
20. Lisaks sellele on maksuhaldur õigustatult välja toonud selle, et vaidlusalustes lepingutes olid
lepingu täitja (konsultandi) kontaktisikuna märgitud vastavalt Anette Teras ja Mari-Liis Jürna
ning kummaski neist ei olnud mainitud ei Igor Vorontsovi ega näiteks Pavel Kruglušini nime.
Eelnimetatud lepingutest (MTA lisad 49 ja 85) ei saa iseenesest teha järeldust, et kokkuleppe
täitmiseks oleks pidanud teenust osutama Anette Teras või Mari-Liis Jürna isiklikult, ent
olukorras, kus kaebajale oli väidetavalt teada (kaebaja esindaja M. Semtšenko ise väitis, et
teadis I. Vorontsovit juba enne OÜ-ga Teras Investments lepingu sõlmimist), et tegelikult hakkab
kaebaja huvides toimetama Igor Vorontsov või Pavel Kruglušin ning kus kaebaja lepingu täitmise
raames just nende isikutega suhtles, jääb arusaamatuks, miks on konsultandi esindajatena
lepingu täitmise küsimuses märgitud A. Teras ja M-J. Jürna. On ilmne, et sellise
konsultatsiooniteenuse tellimine saab põhineda vaid suurel isiklikul usaldusel teenuse osutaja
vastu. Selline usaldus võis kaebajal olla Igor Vorontsovi vastu, ent see ei seleta lepingute
sõlmimist OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction ilma, et neis tegelikult üldse
täpsustatud oleks, kes neid teenuseid osutama hakkab. Kui eelnevaga kõrvutada veel see, et
lepingud kahe eelnimetatud isikuga on praktiliselt sama sõnastusega, mõlema väidetava
tehingupartneri edasine saatus on sarnane (käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine,
arvele laekunud raha sularahas välja võtmine jne), on maksuhaldur teinud kõige loogilisema
järelduse, et need äriühingud kaebajale iseseisvalt mingisuguseid teenuseid ei osutanud ning
neid kasutati üksnes fiktiivsete arvete esitamiseks maksueelise saamise eesmärgil.
21. Veelgi ebausutavamaks muudab OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction
tehingute tegeliku toimumise asjaolu, et kaebaja esindaja esitas maksuhaldurile menetluse
käigus nende äriühingute nimel vormistatud parandatud arved (MTA lisa 12). Seejuures ei ole
kaebaja suutnud selgitada, kuidas ta need parandatud arved sai. Kaebaja ei ole väitnud, et ta
oleks olnud tuttav või kontaktides isikutega, kes maksumenetluse ajal olid vastavalt OÜ Teras
Investments ning OÜ MJ Construction seaduslikeks esindajateks. Seevastu on OÜ MJ
Construction toonane juhatuse liige Elmo Uibopuu (MTA lisa 101) selgitanud, et ei tea OÜ MJ
Construction tegevusest midagi. Seega ei ole usutav, et nimetatud isik oleks saanud esitada
kaebajale parandatud arve OÜ MJ Construction nimel. Maksuhaldur on niisiis põhjendatult
asunud seisukohale, et kõige tõenäolisemalt on kaebaja poolt maksuhaldurile 15. mail 2015
esitatud dokumentide (MTA lisa 12) hulgas olevad OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction
parandatud arved koostatud kaebaja enda kontrolli all pärast seda, kui juba käimas olevas
maksumenetluses andis maksuhaldur mõista, et varem kaebaja raamatupidamises sisalduvad
arved on nende üldsõnalisuse tõttu ebausaldusväärsed. Kaebaja on põhjendamatult ette
heitnud seda, nagu oleks maksuhaldur nende parandatud arvete puhul tuginenud üksnes
kirjavigadele või muudele säärastele formaalsetele asjaoludele. Need asjaolud on maksuhaldur
tõesti välja toonud ning kuigi need pole olnud iseenesest määrava tähtsusega, ei saa mööda
vaadata sellest, et kui niigi on eluliselt raskesti mõistetav, kust ja kuidas kaebaja sellised
parandatud arved sai, kahandab nende usaldusväärsust veelgi see, et need on detailides
sedavõrd ebakorrektselt koostatud. Maksuhaldur on seega igati loogiliselt põhjendanud, et talle
kättesaadava teabe põhjal pole alust arvata, et kõnealuste parandatud arvete väljastamisega
oleks olnud seotud mõni neil müüjana kajastatud isikute nimel tegelikult tegutsema volitatud
isik. Kaebaja pole vastupidise kohta ühtki tõendit ega põhistatud väidetki esitanud.
22. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole võtnud seletusi kaebaja huvides
Venemaal tegelikult tegutsenud isikutelt. Sisendkäibemaksu maha arvamise seisukohast ei ole
tähtsust sellel, kas või mida tegi kaebaja huvides mõni Venemaal viibiv isik, kuni pole veenvaid
tõendeid selle isiku seotuse kohta kaebajale konsultatsiooniteenuse eest arveid esitanud
äriühingutega. Selliseid tõendeid ei ole. Mitte ühestki kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud
tõendist ei nähtu mistahes suhteid Igor Vorontsovi või Pavel Kruglušini ning teiselt poolt OÜ
Teras Investments või MJ Construction vahel. Ainuüksi see, et maksukohustuslane nimetab
menetluse käigus maksuhaldurile väidetava teenuse osutamisega seotud isiku nime, ei pane
maksuhaldurile kohustust asuda see isik üles otsida ja temalt seletus võtta. Igor Vorontsovilt või
Pavel
Kruglušinilt
seletuste
võtmine
olnuks
vajalik
juhul,
kui
mistahes
kaebaja
raamatupidamisarvestuse aluseks olevatest dokumentidest oleks nähtunud, et need isikud on
seotud kaebajale OÜ Teras Investments või MJ Construction arvetel näidatud teenuste
osutamisega. Kaebaja leiab niisiis ekslikult, nagu saaks tema müügikäibe kasv ning asjaolu, et
keegi kaebaja huvide eest Venemaal seisis, tõendada vaidlusaluste tehingute toimumist. See, et
näiteks Pavel Kruglušin (P. Kruglušhini osalust kaebaja ja St Peter Line vahelistes tehingutes
kinnitab ka St Peter Line (MTA lisa 46)) kaebaja huvides Venemaal toimetas, on täiesti võimalik,
ent tema tegevusel puudub igasugune seos OÜ-ga Teras Investments või OÜ-ga MJ
Construction.
23. Lisaks eelviidatud vastuoludele teenuste sisu kohta antud seletustes õigustab maksuhalduri
kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses, veelgi enam aga see, et väidetava
konsultatsiooniteenuse täpse sisu ja selle raames tehtud toimingute kohta pole kaebaja
esitanud mistahes usaldusväärseid dokumentaalseid tõendeid. Isegi kui lähtuda kaebaja poolt
viimasena antud selgitusest, et konsultatsiooniteenuse põhisisu seisnes St. Peter Line poolt
ostetavate kaupade sisseostuhindade välja selgitamises, siis arvestades kaebaja poolt St Peter
Line'le tarnitud kaupade nomenklatuuri ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai teda huvitanud
hinnainformatsiooni peamiselt või enamjaolt telefoni teel või muul sellisel moel, millest ühtegi
taasesitamist võimaldavat jälge ei jäänud, samas kui kaebaja nõustus selle teenuse eest maksma
märkimisväärseid summasid. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta, et kuigi OÜ-ga Teras
Investmnets ning OÜ-ga MJ Construction sõlmitud lepingutes oli kokku lepitud tasu maksmine
protsendimäärana müügikäibelt, ei olnud lepingutes tegelikult sõnastatud mingisugust selget ja
konkreetset eesmärki, mis väidetava konsultandi tegevuse tulemusena saavutatama peaks
(näiteks käibe kasv teatud määrani vms). Olukorras, kus ka teenuse reaalset osutamist (st.
teenuse osutaja tegelikke toiminguid) kuidagi poolte vahel ei fikseeritud, ei saa rääkida
sõltumatute ettevõtjate vahelisest teenuse osutamisest. Võimalik, et Igor Vorontsov või Pavel
Kruglušin tegutsesid kaebaja esindajana, millisel juhul allusid nad kaebaja juhtimisele ja
kontrollile, ent see välistab nende tegevuse omistamise OÜ-le Teras Investments või OÜ-le MJ
Construction. Sel juhul oli tegemist kaebaja käsunditäitjatega või majanduslikus mõttes lausa
kaebaja töötajatega, ent nende tegevus ei ole käsitatav eelnimetatud äriühingute poolt teenuse
osutamisena ning seega ei saanud nende tegevus olla ka nende äriühingute poolt kaebajale
väljastatud arvete esemeks ega kuuluda maksustamisele käibemaksuga.
24. See, et OÜ-l Teras Investments ning OÜ-l MJ Construction näis puudutav tavapärane
majandustegevus, ei oleks eraldivõetuna alus väitmaks, et tehinguid ei ole toimunud, küll aga
koosmõjus muude, juba eelnevalt toodud asjaoludega (vastuolud seletustes ning dokumentide
puudumine teenuse sisu kohta). Tõsiasi, et väidetavaid teenuseid osutanud äriühingud
kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist peatselt pärast käibemaksuga arvete esitamist
majandustegevuse tõendamatuse tõttu, samuti see, et nende pangakontodelt ei paista
tavapärast majandustegevust ning sinna laekunud raha võetaks välja sularahas või kantakse
edasi ettevõtjatele, kes selle omakorda sularahas välja võtavad ( MTA lisad 55, 58, 90, 92, 139,
142, 145), õigustatult maksuhalduri seisukohta, ent need isikud ei olnud teenuse tegelikuks
osutajaks. Maksuotsuses ei ole pandud kaebajale vastutust tema tehingupartnerite
majandustegevuse või maksukäitumise eest. Maksuotsuses on OÜ Teras Investments ja OÜ MJ
Construction tegevust iseloomustavad andmed põhjendatult välja toodud selleks, et näidata, et
ka nende kontrollimisel ei ilmnenud tõendeid, mis tehingu toimumist kinnitaksid. Kaebaja
maksustamise aluseks ei olnud mitte see, et OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction on
jätnud oma maksukohustused täitmata, vaid see, et kaebaja on kajastanud nende isikute nimel
väljastatud arveid teadlikult oma maksuarvestuses, ilma et arvetel näidatud tehinguid tegelikult
toimunud oleks. Tehingupartnerite maksuõigusrikkumistest oleks põhjust rääkida, kui oleks
vähemalt eluliselt usutav, et kaebaja tõepoolest neilt isikutelt teenused saada võis. Antud juhul
see nii ei olnud. Maksustamise aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on
maksukohustuslasel. Maksuhaldur peab uurimiskohustuse raames tegema endast kõik
mõistlikult võimaliku, et tehingute aluseks olevaid asjaolusid kontrollida, ent kui sel moel pole
õnnestunud tõendeid leida ning usutavam tundub, et tehingut ei ole tegelikult toimunud, on
tehingu toimumise tõendamine tehingu toimumisele oma maksuarvestuses tugineda sooviva
maksukohustuslase ülesanne.
25. Olukorras, kus pole võimalik leida ühtki usaldusväärset tõendit selle kohta, et OÜ Teras
Investments ja OÜ MJ Construction oleksid kaebajale teenuseid osutanud ning kaebaja ei ole
välja toonud mingeid asjaolusid, mille pinnalt saaks uskuda, et kaebaja tõsimeeli uskus, et
teenuseid osutavad need ettevõtjad, tulebki järeldada, et kaebaja teadis, et need ettevõtjad ei
olnud arvel näidatud teenuse tegelikeks osutajateks. Seetõttu ei olnud kaebajal õigust arvetel
näidatud sisendkäibemaksu maha arvamiseks ning kuna pole teada, kellele ja milleks kulus
tegelikult kaebaja poolt OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction arvele kantud raha, ei ole
võimalik ka tuvastada, et see kulu oleks olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. Antud juhul ei
saaks tulumaksu puhul kõne alla tulla ka maksustamine hindamise teel. Riigikohus leidis
haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud otsuses, et isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma,
et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle
eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud
väljamaksete maksustamiseks hindamise teel. See seisukoht ei tähenda siiski, et maksuhaldur
peaks igal juhul kaaluma hindamise teel maksustamist. Alust eeldada, et arvel näidatud kaup on
soetatud või teenused siiski osutatud, on piltlikult öeldes siis, kui on mõistlik põhjus arvata, et
arve on esemelises mõttes tõeline, ent isikulises mõttes mitte. Käesoleval juhul sellist alust ei
ole. Seisukohta, et OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction nimel on tegelikult keegi
tundmatu isik kaebajale teenuseid osutanud, võiks kaaluda juhul, kui mingisugused muud
dokumendid kinnitaks, et arvetel näidatud aegadel ja mahtudes on kaebaja mingisuguselt teiselt
konkreetselt isikult teenuseid soetanud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Asjaolu, et kaebaja
müügikäive suurenes ning kauplemine St Peter Line'ga hoogsalt edenes, ei anna tegelikult
mingisugust aimu, milliseid kulutusi või millises mahus kaebaja selleks tegi. Pole mistahes
tõendeid, mille põhjal saaks kontrollida, kui palju vajalikest töödest St. Peter Line'ga asjade
ajamisel, kontaktide loomisel ja tehingute täitmisel tegid ära näiteks kaebaja oma töötajad või
juhatuse liikmed, sh. võimalikud deklareerimata töötajad. Seetõttu on maksuhaldur
põhjendatult asunud seisukohale, et mingeid teenuseid eelnimetatud arvete alusel tegelikult ei
osutatud ning seetõttu polnud maksuhalduril ka alust asuda kaaluma võimalust maksustada
nende arvete alusel tehtud väljamakseid hindamise teel. Kaupade soetamise puhul võib
eeldada, et kui kaup on reaalselt saadud ning ostjal ei olnud seda võimalik saada tasuta või ise
valmistada, siis pidi ta selle kauba saamiseks kulutama raha ning sel juhul on võimalik hindamise
teel see kauba maksumus välja selgitada ning käesolevaga analoogses olukorras lugeda mingi
osa fiktiivse arve alusel ettevõttest välja viidud raha tegelikult ettevõtlusega seotud kuluks.
Teenuse puhul seda võimalik teha ei ole. Lisaks eeltoodule eeldab hindamise teel maksustamine
maksukohustuslase väga intensiivset kaasaaitamist ning hindamiseks vajalike andmete
esitamist. Käesoleval juhul ei ole kaebaja andnud maksuhaldurile mingeid andmeid, mille põhjal
hindamist teostada saaks.
26. Mis puudutab tehinguid OÜ-ga Truija Investeeringud, siis nende puhul pole sellel, et
teenused tegelikult saadi, käesoleva vaidluse seisukohast mingisugust tähtsust. Nimelt ei ole
maksuotsuses väidetud, et kaebaja OÜ Truija Investeeringud arvetel näidatud teenuseid saanud
poleks ega ole ka nende arvete alusel tehtud väljamakseid tulumaksuga maksustanud. Seetõttu
on selles osas ainetu arutelu selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud sellised
transporditeenuse osutamisega seotud asjaolud, nagu näiteks see, millal või millise sõidukiga
vedusid tehti või kas Igor Jegorovil oli sõiduki juhtimisõigus. See, kes transporditeenust
tegelikult osutas või millisele autole tõstelift paigaldati, võiks tähtsust omada siis, kui vaidluse all
oleks teenuse saamine. Nõnda see aga pole. OÜ Truija Investeeringud arvete puhul on küsimus
üksnes selles, kas kaebajal oli nende alusel õigus arvestada sisendkäibemaksu ehk teisisõnu, kas
teenuste osutajaks oli OÜ Truija Investeeringud või kui ei olnud, siis kas kaebaja võis siiski heas
usus eeldada, et oli.
27. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et OÜ Truija Investeeringud kaebajale mingisuguseid
teenuseid ei osutanud ning kaebajal polnud seda ka mistahes põhjust uskuda. Kaebaja esindaja
sõnul esindas OÜ-d Truija Investeeringud suhetes kaebajaga Igor Jegorov. Vaidlust pole selles, et
Igor Jegorov ei olnud OÜ Truija Investeeringud seaduslik esindaja, samuti pole kaebaja
tõendanud, et ta oleks tuvastanud Igor Jegorovi lepingulise esindusõiguse. Kaebajale arvete
esitajaks oli juriidiline isik OÜ Truija Investeeringud. Juriidilise isiku näol on tegemist õigusliku
abstraktsiooniga, millel on iseseisev õigusvõime, ent mis oma õiguste ja kohustuste
realiseerimiseks iseseisvalt reaalseid sooritusi teha ei saa. Selliseid sooritusi saavad teha üksnes
füüsilised isikud, inimesed. Juriidiline isik toimetab üksnes esindajate kaudu. Väitmaks, et
mingisugune reaalne majanduslik sooritus on omistatav konkreetsele juriidilisele isikule, peab
olema tuvastatav vastava reaalse soorituse tegelikult teinud inimeste esindussuhe selle
juriidilise isikuga. See esindussuhe peab olema selline, et mõistlikult on võimalik veenduda, et
isikud teevad konkreetse soorituse just selle juriidilise isiku nimel, mitte iseenda ega ühegi teise
isiku nimel. Ainuüksi asjaolu, et reaalne sooritus on tehtud ning juriidilise isiku nimel on selle
kohta väljastatud arve, ei ole piisav. Kui vaadeldavaks soorituseks on mingisuguse töö tegemine
(nagu vaidlusalusel juhul auto juhtimine või remontimine), siis saab selle töö tegemise
juriidilisele isikule omistada eeskätt juhul kui selle töö tegid selle juriidilise isikuga töösuhtes või
muus töö tegemist reguleerivas õigussuhtes olevad füüsilised isikud, kui töö tegemise on
korraldanud juriidilise isiku juhtorganite liikmed või see on toimunud nende juhtimise kontrolli
all, kui tehingupartneriga on töö tegemise osas suhelnud (kokkulepped sõlminud, arved
esitanud jne) juriidilise isiku esindusõigust omavad isikud (seaduslikud esindajad, volikirja alusel
tegutsevad isikud või töösuhtes tulenevat esindusõigust omavad isikud). Kui sedalaadi asjaolusid
ehk nii-öelda esindussuhet töö tegeliku tegija ning teenuse osutajana identifitseeritava juriidilise
isiku vahel võimalik tuvastada pole, ei ole alust sooritust juriidilisele isikule omistada ning tuleb
asuda seisukohale, et juriidiline isik ei olnud teenuse tegelik osutaja.
28. OÜ Truija Investeeringud arvetel nimetatud teenuste osutamise ning OÜ Truija
Investeeringud vahel ei ole võimalik tuvastada seost, mis annaks alust arvata, et teenuste
osutajaks võinuks olla see äriühing. Esiteks on OÜ Truija Investeeringud esindaja Vassili Zagurski
maksuhaldurile väitnud, et selliseid teenuseid osutatud ei ole (MTA lisa 126). Teiseks on
teenuseid väidetavalt tegelikult osutanud Igor Jegorov samuti selgitanud, et tema koos seni
tuvastamata Sergei nimelise isikuga trükkis välja OÜ Truija Investeeringud nimelised arved ja
esitas need kaebajale. Kaebaja on ise väitnud, et tasus sularahas, seega pole võimalik tuvastada,
et isegi tasumine oleks toimunud OÜ-le Truija Investeeringud või mõnele selle
esindusõiguslikule isikule. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur oleks pidanud
põhjalikult küsitlema Igor Jegorovit või rohkem otsima Sergei-nimelist isikut. Kuniks polnud
mistahes tõenduslikku väärtusega teavet selle kohta, et neil isikutel oleks olnud OÜ Truija
Investeeringud esindamise õigus suhetes kaebajaga, polnud maksuhalduril mingit vajadust neilt
täiendavat teavet nõuda. Igor Jegorovi (tl. 130) seletused on seejuures piisavalt selged selles
osas, et tema tegelikult OÜ-st Truija Investeeringud midagi peale nime ei teadnud. Igor Jegorov
seletustest
võib
seejuures
mõista,
et
just
kaebaja
oli
huvitatud
teenuste
eest
käibemaksukohustuslasest ettevõtja arve olemasolust ning seetõttu selline ka vormistati.
Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur igati põhjendatult järeldanud, et nii autojuhi- kui autode
remontimise
teenuseid
osutasid
kaebajale
mingisugused
talle
usaldusväärsed,
ent
maksumenetluses tuvastamata jäänud kolmandad isikud, mitte aga OÜ Truija Investeeringud,
mistõttu ei saa kaebajal olla ka alust OÜ Truija Investeeringud arvete alusel sisendkäibemaksu
maha arvamiseks.
29. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks
menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
kohtunik