Legislator Case Law & Legislation
3-15-3023/31 AI generated

3-15-3023/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-3023/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 2. mail 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

Legislator headnote

AI generated

3-15-3023/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: mail 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

31. märts 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3023

Haldusasi

OÜ Global Marine Supply kaebus Maksu- ja Tolliameti

10. septembri 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027892-25

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 17. märtsil 2016

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Global Marine Supply

Esindaja: v.adv Mart Angerjärv

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Miiko Vainer

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Global Marine Supply kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 2. mail 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ Global Marine Supply kajastas oma 2014. aasta augusti- ja septembrikuu

käibedeklaratsioonidel kokku 16 437,60 euro ulatuses sisendkäibemaksu OÜ Teras Investments

ja OÜ MJ Construction nimel väljastatud konsultatsiooniteenuste arvete, samuti kajastas ta

2014. aasta septembri käibedeklaratsioonil 2161,29 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Truija

Investeeringud arvete alusel, mille esemeks olid autojuhiteenused ning sõidukite tõstelifti

paigaldamise ja remondi teenused.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 10. septembril 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/0278892-25, millega

suurendas OÜ GMS 2014. aasta augusti- ja septembrikuu käibemaksukohustust 18598,89 euro

võrra ning 2014. aasta septembrikuu tulumaksukohustust 26 216,93 euro võrra. Maksuotsuses

asuti seisukohale, et kaebaja ei ole OÜ-ga Teras Investments, OÜ-ga MJ Construction ega OÜ-ga

Truija Investeeringud viimatinimetatute rekvisiite kandvatel arvetel kajastatud tehinguid teinud,

mistõttu on nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine lubamatu. Samuti leiti

maksuotsuses, et OÜ-le Teras Investments ja OÜ-le MJ Construction tehtud väljamakseid tuleb

käsitada ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetena ning maksustada need tulumaksuga.

Maksuotsust põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste asjaoludega:



OÜ Global Marine Supply esindaja Mihhail Semtšenko väitel osutas OÜ Teras Investments ja OÜ

MJ Construction arvetel kajastatud teenuseid reaalselt Igor Vorontsov, samas kui lepingute

kohaselt pidanuks seda tegema vastavalt Anette Teras ja Mari-Liis Jürna;



OÜ Global Marine Supply seletused konsultatsiooniteenuste tegeliku majandusliku sisu ning selle

osutamise kohta on üldsõnalised, vastuolulised ega ole järele kontrollitavad;



OÜ Global Marine Supply varustas St. Peter Line kruiisilaevu juba enne 2013. aastast,

tõendamata on põhjuslik seos konsultatsiooniteenuste ja müügikäibe kasvu vahel, lisaks on käive

2012-2014 vahelisel ajal olnud kõikuv, mitte pidevalt kasvav;



OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction arvetelt ei selgu, milles teenus konkreetselt

seisnes, lepingud on üldsõnalised, lepingu reaalne täitmine on dokumenteerimata;



OÜ-l Teras Investments ja OÜ-l MJ Construction puudus tavapärane majandustegevus: mõlemad

kustutati käibemaksukohustuslaste registrist seoses majandustegevuse tõendamatusega;

mõlemad on deklareerinud 2014. aastal soetust ja müüki praktiliselt võrdselt; mõlemal puudus

reaalselt toimiv juriidiline aadress; puudusid tavapärased majanduskulud ning pangakonto

väljavõtetelt nähtuv ei ühti käibedeklaratsioonide andmetega; kontole laekunud raha võeti

sularahas välja või kantakse teiste variäriühingu tunnustega isikule;



OÜ MJ Construction endise juhatuse liikme Mari-Liis Jürna seletus teenuse sisu kohta on

vastuolus Mihhail Semtšenko poolt antud seletusega;



ühe OÜ Teras Investments arve on Henry Räim allkirjastanud pärast oma juhatuse liikme

volituste lõppemist, samas kui sel ajal juhatuse liikmeks olnud Erki Noorak ei teadnud neist

tehingutest midagi;



alates 16. detsembrist 2014 OÜ MJ Construction juhatuse liikmeks olev Elmo Uibopuu ei

teadnud, et ta on selle ühingu juhatuse liige;



OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction pangakontosid käsutab pangaautomaatide

salvestiste kohaselt üks ja sama tundmatu kolmas isik, mitte äriühingute esindusõiguslikud

isikud;



kontrollimenetluses OÜ Global Marine Supply poolt maksuhaldurile ümbertehtud arved on

ebaloogilised ning pole selge, kuidas need saadi;



OÜ Truija Investeeringud esindaja Vassili Zagurski ei kinnitanud tehinguid OÜ-ga Global Marine

Supply, samas Mihhail Semtšenko seletuse kohaselt OÜ-d Truija Investeeringud esindanud Igor

Jegorovil puuduvad selle äriühinguga igasugused seosed;



asjaosaliste seletused on vastuolulised OÜ Truija Investeeringud arvel kajastatud sõidukile

tagasilla paigaldamise ja remonditeenuse osutamise perioodi ja sõiduki osas, samuti

autojuhiteenuste osas;



Igor Jegorivil oli vaid B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sedagi kuni 23. jaanuarini 2014

ning juba 2012. aasta oktoobrist oli see Maanteeametis hoiul;



puuduvad OÜ-le Truija Investeeringud teenuse eest tasumist tõendavad dokumendid ning

sularaha tasumine ei nähtu ka OÜ Global Marine Supply kassaarvestusest;



OÜ Truija Investeeringud poolt väidetavalt tehtud tööde ja hangitud varuosade kohta puudub

igasugune dokumentatsioon.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Global Marine Supply esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja

Tolliameti 10. septembri 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027892-25 tühistamist. Kaebaja hinnangul

pole maksuhaldur nõuetekohaselt oma uurimiskohustust täitnud ning on pannud sisuliselt

kaebajale vastutuse teiste isikute poolt maksukohustuste mittenõuetekohase täitmise eest.

Kaebaja rõhutab, et tehingud OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction on reaalselt

toimunud ning seda kinnitab väljaspool vaidlust olev asjaolu, et nimetatud isikutega sõlmitud

lepingute alusel toiminud konsultatsiooniteenuste tõttu suurenes oluliselt kaebaja müügikäive.

Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane ei ole üldse arvesse võtnud asjassepuutuvate

isikute antud selgitusi teenuse tegeliku saamise kohta. Samuti heidab kaebaja maksuhaldurile

ette, et viimane pole üldse pöördunud Venemaal elavate isikute poole, kes eelnimetatud

äriühingute arvetel kajastatud tehinguid tegelikult osutasid.

4. Kaebaja rõhutab, et tema ei saa vastutada oma tehingupartnerite käitumise eest, muuhulgas

nende poolt oma maksukohustuste täitmata jätmise eest ega selle eest, kas või mil määral tema

tehingupartnerid või nendega seotud isikud maksumenetluses maksuhaldurile teavet nõus

andma olid. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades C-187/13: Maks Pen EOOD,

C-285/11: Bonik ning C-324/11: Gábor Tóth ning leiab, et nimetatud kohtuotsustes viidatud

sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramise aluseid käesoleval juhul maksuhaldur

tuvastanud ei ole ning seetõttu on maksuotsus põhjendamatu. Kaebaja leiab, et tekkinud

olukorras võiks kaebaja sisendkäibemaksu maha arvamise õigust piirata juhul, kui maksuhaldur

oleks tõendanud maksupettuse, mida antud juhul aga tehtud pole. Kaebaja kinnitab, et tema

mingisuguses maksupettuses osalenud ei ole ning tehingu teiste poolte võimalikest

maksuõigusrikkumistest teadlik polnud. Kaebaja hinnangul põhineb maksuotsus üksnes

maksuhalduri oletustel, mis ei ole tõsiseltvõetavad ning mille kohta puuduvad mistahes tõendid.

5. Kaebaja leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et tema huvide eest Venemaal seisti, mis

tähendab, et vaidlust ei saa ka olla selles, et ta on konsultatsiooniteenused saanud. Kaebaja

rõhutab ka, et vaidlust pole selles, et kaebaja on nende teenuste eest tasunud, mis oleks aga

majanduslikult ebaloogiline, kui kaebaja teenuseid tegelikult saanud poleks. Kaebaja toob ka

välja, et maksuhaldur ei ole tõendanud näiteks seda, et kaebaja poolt OÜ Teras Investments ja

OÜ MJ Construction nimel esitatud arvete alusel välja makstud raha oleks liikunud tagasi

kaebajale. Pidades silmas, et teenuse saamise osas ei saa vaidlust olla, leiab kaebaja, et

maksuhaldur oleks igal juhul pidanud kaaluma maksustamist hindamise teel ning selle tegemata

jätmine on igal juhul sedavõrd suur viga, et peab kaasa tooma maksuotsuse tühistamise.

6. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette ka ärakuulamisõiguse rikkumist, tuues välja, et

maksuhaldur jättis põhjendamatult pikendamata eriarvamuse koostamiseks antud tähtaja ning

see langes puhkuste perioodile, kus kaebajal ei olnud võimalik piisavalt põhjendatud

eriarvamust koostada.

7. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-38-12 leiab kaebaja, et üksnes asjaolu, et osal

arvetel märgitud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ning neil puudusid kauba

päritolu tõendavad dokumendid, ei ole kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks

piisav. Kaebaja viitab ka Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-81-12 ja rõhutab, et heauskne

ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest.

8. Kaebaja selgitab, et suur osa teenuse osutamisest toimus telefoni teel, kuna suure reisilaeva

varustamine on väga tihe ja reaalajas toimuv tegevus, samuti selgitab ta, et keegi ei taha

avaldada kuidas vajalik informatsioon saadi, kuid teenus sisaldas ka aktuaalset informatsiooni

kaebaja kliendi tegevuse kohta, mida kaebaja avalike registrite kaudu kuidagi saada ei saanuks.

Ka toob kaebaja välja, et tema ei võtnud lepinguga endale mingisugust riski, sest kui teenus ei

oleks tulemust genereerinud, siis ei oleks ka tasumise kohustust tekkinud.

9. Kaebaja hinnangul ei saa tema tehingupartnerite käibemaksukohustuslaste registrist

kustutamine näidata seda, et tehingupartneril majandustegevus puudus. Ka leiab kaebaja, et kui

tehingupartnerid hoidsid maksuhaldurile seletuste andmisest kõrvale, siis oli järelikult neil

midagi varjata, ent sellel puudub seos kaebaja tegevusega. Kaebaja peab ebaoluliseks

maksuhalduri tuvastatud asjaolusid, et OÜ-ga Teras Investments ja OÜ-ga MJ Construction

sõlmitud lepingud olid sõnastatud samamoodi või et arvetel esines kirjavigu.

10. Samuti kinnitab kaebaja, et tehinguid OÜ-ga Truija Investeeringud toimusid. Seejuures

heidab kaebaja maksuhaldurile ette, et viimane ei ole tegelikult Igor Jegorovilt uurinud, mis

asjaoludel ta osutatud teenuste eest esitas arveid OÜ Truija Investeeringud nimel ning isegi

mitte seda, kas või kuidas teenuste osutamine tegelikult toimus. Kaebaja peab ekslikuks

maksuhalduri seisukohta, justkui poleks kaebaja tarnijad selliste veoteenuste toimumist

kinnitanud, sest nad kinnitasid osaliselt vedude toimumist vaidlusalustel kuupäevadel. Kaebaja

heidab ka ette, et maksuhaldur pole piisavalt selgitusi küsinud Vassili Zagurskilt ega näinud

piisavalt vaeva selleks, et leida Igor Jegorovi poolt nimetatud Sergei.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Global Marine Supply kaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb maksuotsuses ja sellele eelnenud kontrollaktis kajastatud

seisukohtade juurde ning märgib, et kaebaja ei soetanud üldse konsultatsiooniteenust OÜ-lt

Teras Investments ega OÜ-lt MJ Construction, vaid kandis arved oma raamatupidamisse ning

arvas sisendkäibemaksu maha maksueelise saamise eesmärgil. Samuti leiab vastustaja, et

kaebaja ei soetanud teenuseid OÜ-lt Truija Investeeringud, vaid talle usaldusväärsetelt

tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, olles teadlik, et arvetel kajastatud müüja ei ole tegelik

müüja. Vastustaja leiab, et arvete mittenõuetele vastavuse tõttu ei ole sisendkäibemaksu

mahaarvamine põhjendatud ja nõuetekohase algdokumendi puudumise põhjusel kuulub

väljamaksetelt tasumisele tulumaks. Vastustaja selgitab, et menetluses tuvastatud asjaolud,

nagu näiteks vasutolulised ning üldsõnalised selgitused ning tõendid teenust osutanud isikute

osas, on piisavalt põhjendatult tekitanud kaheldava kuvandi, et tegelikkuses teenuseid ei

osutatud ja kaebaja teadis sellest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leian, et OÜ Global Marine Supply kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud tõendeid, neid uurinud ja

õigesti tuvastanud vaidlusaluste maksukohustuste aluseks olevad asjaolud, kohaldanud õigesti

maksuõigusnorme ning järginud menetlusnorme. Vaidlustatud maksuotsuses leitakse

põhjendatult, et OÜ Teras Investments, OÜ MJ Construction ega OÜ Truija Investeeringud ei ole

kaebajale reaalselt teenuseid osutanud, kusjuures kaebaja teadis seda, ent kajastas sellele

vaatamata nende äriühingute arveid oma käibemaksuarvestuses ja tegi kahe esimesena

nimetatud äriühingu arvete alusel väljamakseid, mille tegelik saaja ja eesmärk on teadmata.

Kaebaja etteheited maksuotsusele on põhjendamatult suunatud üksikutele konkreetsetele

maksuhalduri järeldustele, ent kaebaja ei ole suutnud kummutada kogutud tõendite ja nende

pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist tekkivat veendumust, et majanduslikus mõttes tehinguid

aset ei leidnud ning kaebaja kasutas lubamatult nende äriühingute nimel väljastatud arveid oma

maksuarvestuses käibemaksukohustuse vähendamiseks ning ettevõttest raha maksuvabalt välja

viimiseks ehk teisisõnu lubamatu maksueelise saamiseks.

12. Käibemaksuseaduse § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus käibelt

arvestatud käibemaksu vähendada teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või

teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu (st. sisendkäibemaksu) võrra. Sisendkäibemaksu

maha

arvamise

õigus

eeldab

niisiis,

et

kaup

või

teenus

on

soetatud

teiselt

käibemaksukohustuslaselt. Ainuüksi asjaolu, et mingi kaup või teenus on saadud ning selle kohta

on olemas käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku nimel väljastatud arve, ei ole

sisendkäibemaksu maha arvamiseks piisav. Oluline on, et arvel müüjana kajastatud isik ka

tegelik müüja oleks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses asunud

seisukohale, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei

ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud

käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui

see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures

märgib Riigikohus, et tingimus põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et isik ei teadnud

ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja, ning teiseks seda, et

olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid,

mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust

nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis haldusasjas nr 3-3-1-50-03

tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile,

kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haldusasjas 3-3-1-

39-03 leidis Riigikohus aga, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu

teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist

taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või

teadmisel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel ei pea maksuhaldur

tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu

võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selle, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid

tagasi ostjani) tuvastamine olla praktiliselt võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab

oma kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema

maksuarvestuse

aluseks

olevatel

raamatupidamis-dokumentidel

kajastatud

tehinguid

tegelikkuses toimunud ei ole ning ta oli sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel

tõendada tehingute tegelik toimumine, et maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada.

Eeltoodud käsitlus põhineb vajadusel vältida käibemaksupettustest tulenevat riigi maksutulude

kahjustamist. Kui lähtuda üksnes formaalselt nõuetekohaste dokumentide olemasolust, ei

takistaks miski harilike käibemaksupettuste toimepanemist, mis seisnevad selles, et ettevõtja

tellib reaalselt teenuse mõnelt käibemaksukohustuslaseks mitte olevalt isikult või kasutab

deklareerimata tööjõudu, katab aga selle teenuse tulemuse käibemaksukohustuslasena

registreeritud ettevõtjalt saadud arvega, tekitades endale sisendkäibemaksu maha arvamise

õiguse ja jättes reaalse käibemaksu tasumise kohutuse varatule ja reaalse majandustegevuseta

arve väljastajale, kellelt maksu sissenõudmine on juba eos lootusetu.

13. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-5 kohaselt on

ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti

kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või

ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Erinevalt sisendkäibemaksu maha arvamise

õiguse tekkimisest ei ole väljamakse ettevõtlusega seotuse seisukohast põhimõtteliselt oluline,

kellele väljamakse tehti, kuni on tuvastatav, et see on tehtud ettevõtlusega seotud kauba või

teenuse eest. Üldjuhul ei saa väljamakset ettevõtlusega seotuna aga käsitada, kui hiljem leiab

tuvastamist, et maksukohustuslane on väljamakse teinud isikule, kelle kohta ta teadis või pidi

teadma, et see isik ei ole arvel nimetatud kauba tegelik müüja või teenuse tegelik osutaja.

Sellisel juhul nimelt ei ole enamasti võimalik usaldusväärselt tuvastada, mille eest väljamakse

tehti. Selles osas on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud kohtuotsuses siiski leidnud, et

isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on

alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril

kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks hindamise teel.

14. Esiteks on ilmselgelt põhjendamatu kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta.

Maksuhaldur koostas enne maksuotsuse tegemist maksumenetluse tulemusi kajastava

kontrollakti, mille kohta oli kaebajal võimalik esitada oma vastuväiteid koos neid kinnitavate

tõenditega tehingute tegeliku toimumise ja sisu kohta. Eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg

ei olnud ebamõistlikult lühike ning vaidlusalused asjaolud ei olnud sedavõrd keerukad, et oleksid

tinginud eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamise. Tõsiselt võetav ei ole kaebaja väide, et ta

ei saanud ärakuulamisõigust teostada, kuna eriarvamuse esitamise tähtaeg jäi puhkuste

perioodile. Kaebaja näol on tegemist juriidilise isikuga, kes peab oma tegevuse mõistlikult

korraldama kogu aasta vältel.

15. Vaidlust ei ole selles, et kontrollitaval perioodil oli nii kaebaja kui temaga tehinguid teinud

isikud registreeritud käibemaksukohustuslastena. Samuti pole vaidlust selles, et kaebajale

esitatud arved (MTA lisad 12, 50, 51, 86, 122, 123, 124, 125)1 vastavad formaalselt KMS §-s 37 ja

raamatupidamise seaduses algdokumendile sätestatud nõuetele. Maksustamisel tuleb aga

lähtuda tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte aga üksnes nende kohta olemasolevatest

formaalsetest dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab

seda valesti, ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktis 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele.

MKS § 83 lõikest 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel tehingute tegelikust

majanduslikust

sisust,

ning

neist

sätetest

tulenevalt

on

maksuhalduril

õigus

maksukohustuslas(t)e poolt mingil moel vormistatud tehingule anda maksustamise seisukohast

teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. See tähendab, et kui

tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid

ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida maksukohustuslane

kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel raamatupidamisdokumente

eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see oleks olnud, kui tehingut oleks

raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule vastavalt.

16. Tehingute puhul OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction on maksuhaldur

maksuotsuses selgelt väljendanud kahtlust, et kaebaja on ise osalenud maksupettuse

toimepanemises, see tähendab kajastanud teadlikult oma maksuarvestuses tegelikke

majandustehinguid mitte kajastavaid dokumente oma maksukohustuse vähendamise eesmärgil.

Nagu juba eelpool märgitud, peab maksuhaldur sellise kahtluse tekkimisel seda põhjendama,

ent ei pea tõendama maksupettuse toime panemist (nt. ostja ja müüja vahelist kokkulepet

fiktiivsete arvete vormistamiseks, raha tegelikku jäämist ostjale või selle tagastamist ostjale

müüja poolt). Maksuhalduri kahtlust, et kontrollitav maksukohustuslane on osalenud

maksupettuses, saab põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt

uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, see et

kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt. Kui see

kahtlus on piisavalt põhjendatud, peab kontrollitav maksukohustuslane esitama omalt poolt

täiendavad

tõendid,

mis

maksuhalduri

kahtlused

ümber

lükkavad

või

kinnitavad

maksukohustuse seisukohast oluliste asjaolude esinemist sellistena, nagu maksukohustuslane

need olevat väidab. Käesoleval juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt

täitnud ning tuvastanud eelnimetatud piisava hulga asjaolusid. Kaebaja seevastu ei ole esitanud

täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et OÜ Teras Investments ning OÜ MJ Construction oleksid

talle arvetel kajastatud konsultatsiooniteenuseid tegelikult osutanud.

17. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maksuhalduri järeldused tuginevad üksnes

oletustele. Maksuhaldur on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud enda seisukohta

kinnitavaid tõendeid. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt on maksuotsuse

vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. See

tähendab muuhulgas seda, et kui maksuotsuses on esitatud loogiliselt argumenteeritud

seisukoht, et tehingut ei ole toimunud, ei saa maksukohustuslane piirduda arutlusega selle üle,

kas üks või teine maksuhalduri tuvastatud asjaolu (antud juhul näiteks see, et OÜ-lt Teras

Investments ning OÜ-lt MJ Construction teenuste saamise ja nende sisu kohta antud seletused

1 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud Maksu- ja Tolliameti kirjaliku seletuse lisadena esitatud dokumentidele, mis

on elektrooniliselt salvestatud kohtute infosüsteemis ning tehtud menetlusosalistele kättesaadavaks e-toimiku

kaudu, ent millest paberiraiskamise vältmiseks toimikusse väljatrükke tehtud ei ole.

on vastuolulised, nende teenuste saamine ei ole dokumentaalselt tõendatud) kinnitab tehingu

mittetoimumist. Kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud on sellised, mis õigustavad

kahtlust, et tehingut pole toimunud ning kontrollitav maksukohustuslane oli sellest teadlik

(osales maksupettuses), tuleb kontrollitaval maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamiseks

esitada omalt polt täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et tehingud toimusid. Siinkohal pole

tegelikult tähtsust sellel, kas vaidlusaluste tehingute liiki ja iseloomu või vastava sektori

praktikat silmas pidades on sedalaadi tehingute täpsem dokumenteerimine nõutav või vähemalt

tavaks või mitte. Iga ettevõtja, kes oma maksuarvestuses mingit tehingut kajastab, peab

arvestama selle tehingu tegeliku toimumise (sh. tehingu teiseks pooleks olnud isiku) hilisema

tõendamise vajadusega. Jättes eeskätt tehingu täitmisega seotud asjaolud dokumenteerimata,

riskib ettevõtja sellega, et ta ei suuda maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et tehingu

maksuarvestuses kajastamine on kantud maksupettuse eesmärgist, ümber lükata. On tõsi, et

suurem osa maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest eraldivõetuna ei pruugiks õigustada

järeldust, et tehinguid pole toimunud. Küll aga saab selle järelduse teha nende asjaolude

koosmõju põhjal, kui kontrollitav maksukohustuslane ei ole suutnud adekvaatselt maksuhalduri

kahtlusi hajutada või omalt poolt veenvate tõenditega tehingute toimumist kinnitada.

18. Mis puudutab OÜ Teras Investments ning OÜ MJ Construction arvetel kajastatut, siis leian,

et maksuotsuses viidatud 1. juuli 2015 kontrollaktis (MTA lisa 2) punkti 1.1.2 alapunktides esile

toodud asjaolud kogumis õigustavad igati kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses.

Maksuhaldur on loogiliselt ning kogutud tõenditele (arved, lepingud, isikute seletused,

väidetavate tehingupartnerite muud majandustegevust iseloomustavad asjaolud) tuginevalt

näidanud ära, et mingisuguste konsultatsiooniteenuste saamine OÜ-lt Teras Investments või

OÜ-lt MJ Construction ei ole eluliselt usutav, nagu ka mitte see, et kaebaja oleks võinud heas

usus eeldada, et teenuse osutajateks on eelnimetatud isikud. Kokkuvõttes nähtub

maksuotsusest ja selles viidatud tõenditest, et kaebaja on teinud kokku peaaegu 100 000 euro

ulatuses väljamakseid kahele ärihingule konsultatsiooniteenuste eest, mille tegelikku sisu (sh.

seda, milles täpselt teenus seisnes, kes täpselt seda osutas, kuidas toimus teenuse

mahuarvestamine jne) pole mitte kuidagi dokumenteeritud.

19. Kaebaja pole maksumenetluse käigus suutnud esitada usutavat ja loogilist selgitust nende

äriühingutega suhete tekkimise ega teenuse tegeliku sisu kohta. Maksuhaldur on põhjendatult

välja toonud, et ebajärjekindlaid ütlusi nende väidetavate teenuste kohta on esitanud nii

kaebaja esindaja Mihhail Semtšenko ise ning need on omakorda vastuolus ka OÜ MJ

Construction esindaja Mari-Liis Jürna seletustega. Nii väitis M. Semtšenko maksuhaldurile

esmalt (MTA lisa 8), et Venemaal tegutsev Igor Vorontsov viis kaebaja kokku OÜ-ga Teras

Investments ning palus hiljem lepingu sõlmida OÜ-ga MJ Construction. Mari-Liis Jürna seevastu

(MTA lisa 106) selgitas maksuhaldurile, et tema viis 2013. aasta lõpus omavahel kokku kaebaja

ning Igor Vorontsovi. Teisel korral maksuhaldurile selgitusi andes (MTA lisa 11) väitis M.

Semtšenko aga, et järgmise perioodi lepingu palus OÜ-ga MJ Construction sõlmida Anette Teras.

Juba ainuüksi need vastuolud on piisavad, õigustamaks veendumust, et tegemist ei ole reaalselt

aset leidnud tehingutega. Siinkohal on tähtis, et maksuhaldur ei ole tegelikult välistanud

võimalust, et näiteks Igor Vorontsov või Pavel Kruglušin, kelle nime kaebaja maksuhaldurile

hiljem välja käis, võisid kaebaja või kaebaja juhtide huvides Vene Föderatsioonis midagi

toimetada, põhimõtteliselt pole välistatud ka see, et nende tegevus seisnes St Peter Line

majandustegevuse kohta andmete kogumises ning kaebaja huvide esitamises. See aga ei anna

alust väita, et OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction oleksid kaebajale mingisugust

konsultatsiooniteenust osutanud. Pole mistahes andmeid, mis võimaldaksid eelnimetatud

füüsilisi isikuid seostada nende äriühingutega. Tõsi, maksuhaldurile antud seletuses on Mari-Liis

Jürna Igor Vorontsovi nime nimetanud, ent see seletus pole tõsiselt võetav, kuna Mari-Liis Jürna

väitis mäletatavasti, et OÜ MJ Construction teenuse sisuks oli kaebaja ning Igor Vorontsovi

kokku viimine. Ometi pole vaidlust selles, et Igor Vorontsoviga pidi kaebaja tuttav olema juba

märksa varem kui algasid kaebaja suhted OÜ-ga MJ Construction.

20. Lisaks sellele on maksuhaldur õigustatult välja toonud selle, et vaidlusalustes lepingutes olid

lepingu täitja (konsultandi) kontaktisikuna märgitud vastavalt Anette Teras ja Mari-Liis Jürna

ning kummaski neist ei olnud mainitud ei Igor Vorontsovi ega näiteks Pavel Kruglušini nime.

Eelnimetatud lepingutest (MTA lisad 49 ja 85) ei saa iseenesest teha järeldust, et kokkuleppe

täitmiseks oleks pidanud teenust osutama Anette Teras või Mari-Liis Jürna isiklikult, ent

olukorras, kus kaebajale oli väidetavalt teada (kaebaja esindaja M. Semtšenko ise väitis, et

teadis I. Vorontsovit juba enne OÜ-ga Teras Investments lepingu sõlmimist), et tegelikult hakkab

kaebaja huvides toimetama Igor Vorontsov või Pavel Kruglušin ning kus kaebaja lepingu täitmise

raames just nende isikutega suhtles, jääb arusaamatuks, miks on konsultandi esindajatena

lepingu täitmise küsimuses märgitud A. Teras ja M-J. Jürna. On ilmne, et sellise

konsultatsiooniteenuse tellimine saab põhineda vaid suurel isiklikul usaldusel teenuse osutaja

vastu. Selline usaldus võis kaebajal olla Igor Vorontsovi vastu, ent see ei seleta lepingute

sõlmimist OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction ilma, et neis tegelikult üldse

täpsustatud oleks, kes neid teenuseid osutama hakkab. Kui eelnevaga kõrvutada veel see, et

lepingud kahe eelnimetatud isikuga on praktiliselt sama sõnastusega, mõlema väidetava

tehingupartneri edasine saatus on sarnane (käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine,

arvele laekunud raha sularahas välja võtmine jne), on maksuhaldur teinud kõige loogilisema

järelduse, et need äriühingud kaebajale iseseisvalt mingisuguseid teenuseid ei osutanud ning

neid kasutati üksnes fiktiivsete arvete esitamiseks maksueelise saamise eesmärgil.

21. Veelgi ebausutavamaks muudab OÜ-ga Teras Investments ning OÜ-ga MJ Construction

tehingute tegeliku toimumise asjaolu, et kaebaja esindaja esitas maksuhaldurile menetluse

käigus nende äriühingute nimel vormistatud parandatud arved (MTA lisa 12). Seejuures ei ole

kaebaja suutnud selgitada, kuidas ta need parandatud arved sai. Kaebaja ei ole väitnud, et ta

oleks olnud tuttav või kontaktides isikutega, kes maksumenetluse ajal olid vastavalt OÜ Teras

Investments ning OÜ MJ Construction seaduslikeks esindajateks. Seevastu on OÜ MJ

Construction toonane juhatuse liige Elmo Uibopuu (MTA lisa 101) selgitanud, et ei tea OÜ MJ

Construction tegevusest midagi. Seega ei ole usutav, et nimetatud isik oleks saanud esitada

kaebajale parandatud arve OÜ MJ Construction nimel. Maksuhaldur on niisiis põhjendatult

asunud seisukohale, et kõige tõenäolisemalt on kaebaja poolt maksuhaldurile 15. mail 2015

esitatud dokumentide (MTA lisa 12) hulgas olevad OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction

parandatud arved koostatud kaebaja enda kontrolli all pärast seda, kui juba käimas olevas

maksumenetluses andis maksuhaldur mõista, et varem kaebaja raamatupidamises sisalduvad

arved on nende üldsõnalisuse tõttu ebausaldusväärsed. Kaebaja on põhjendamatult ette

heitnud seda, nagu oleks maksuhaldur nende parandatud arvete puhul tuginenud üksnes

kirjavigadele või muudele säärastele formaalsetele asjaoludele. Need asjaolud on maksuhaldur

tõesti välja toonud ning kuigi need pole olnud iseenesest määrava tähtsusega, ei saa mööda

vaadata sellest, et kui niigi on eluliselt raskesti mõistetav, kust ja kuidas kaebaja sellised

parandatud arved sai, kahandab nende usaldusväärsust veelgi see, et need on detailides

sedavõrd ebakorrektselt koostatud. Maksuhaldur on seega igati loogiliselt põhjendanud, et talle

kättesaadava teabe põhjal pole alust arvata, et kõnealuste parandatud arvete väljastamisega

oleks olnud seotud mõni neil müüjana kajastatud isikute nimel tegelikult tegutsema volitatud

isik. Kaebaja pole vastupidise kohta ühtki tõendit ega põhistatud väidetki esitanud.

22. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole võtnud seletusi kaebaja huvides

Venemaal tegelikult tegutsenud isikutelt. Sisendkäibemaksu maha arvamise seisukohast ei ole

tähtsust sellel, kas või mida tegi kaebaja huvides mõni Venemaal viibiv isik, kuni pole veenvaid

tõendeid selle isiku seotuse kohta kaebajale konsultatsiooniteenuse eest arveid esitanud

äriühingutega. Selliseid tõendeid ei ole. Mitte ühestki kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud

tõendist ei nähtu mistahes suhteid Igor Vorontsovi või Pavel Kruglušini ning teiselt poolt OÜ

Teras Investments või MJ Construction vahel. Ainuüksi see, et maksukohustuslane nimetab

menetluse käigus maksuhaldurile väidetava teenuse osutamisega seotud isiku nime, ei pane

maksuhaldurile kohustust asuda see isik üles otsida ja temalt seletus võtta. Igor Vorontsovilt või

Pavel

Kruglušinilt

seletuste

võtmine

olnuks

vajalik

juhul,

kui

mistahes

kaebaja

raamatupidamisarvestuse aluseks olevatest dokumentidest oleks nähtunud, et need isikud on

seotud kaebajale OÜ Teras Investments või MJ Construction arvetel näidatud teenuste

osutamisega. Kaebaja leiab niisiis ekslikult, nagu saaks tema müügikäibe kasv ning asjaolu, et

keegi kaebaja huvide eest Venemaal seisis, tõendada vaidlusaluste tehingute toimumist. See, et

näiteks Pavel Kruglušin (P. Kruglušhini osalust kaebaja ja St Peter Line vahelistes tehingutes

kinnitab ka St Peter Line (MTA lisa 46)) kaebaja huvides Venemaal toimetas, on täiesti võimalik,

ent tema tegevusel puudub igasugune seos OÜ-ga Teras Investments või OÜ-ga MJ

Construction.

23. Lisaks eelviidatud vastuoludele teenuste sisu kohta antud seletustes õigustab maksuhalduri

kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses, veelgi enam aga see, et väidetava

konsultatsiooniteenuse täpse sisu ja selle raames tehtud toimingute kohta pole kaebaja

esitanud mistahes usaldusväärseid dokumentaalseid tõendeid. Isegi kui lähtuda kaebaja poolt

viimasena antud selgitusest, et konsultatsiooniteenuse põhisisu seisnes St. Peter Line poolt

ostetavate kaupade sisseostuhindade välja selgitamises, siis arvestades kaebaja poolt St Peter

Line'le tarnitud kaupade nomenklatuuri ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai teda huvitanud

hinnainformatsiooni peamiselt või enamjaolt telefoni teel või muul sellisel moel, millest ühtegi

taasesitamist võimaldavat jälge ei jäänud, samas kui kaebaja nõustus selle teenuse eest maksma

märkimisväärseid summasid. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta, et kuigi OÜ-ga Teras

Investmnets ning OÜ-ga MJ Construction sõlmitud lepingutes oli kokku lepitud tasu maksmine

protsendimäärana müügikäibelt, ei olnud lepingutes tegelikult sõnastatud mingisugust selget ja

konkreetset eesmärki, mis väidetava konsultandi tegevuse tulemusena saavutatama peaks

(näiteks käibe kasv teatud määrani vms). Olukorras, kus ka teenuse reaalset osutamist (st.

teenuse osutaja tegelikke toiminguid) kuidagi poolte vahel ei fikseeritud, ei saa rääkida

sõltumatute ettevõtjate vahelisest teenuse osutamisest. Võimalik, et Igor Vorontsov või Pavel

Kruglušin tegutsesid kaebaja esindajana, millisel juhul allusid nad kaebaja juhtimisele ja

kontrollile, ent see välistab nende tegevuse omistamise OÜ-le Teras Investments või OÜ-le MJ

Construction. Sel juhul oli tegemist kaebaja käsunditäitjatega või majanduslikus mõttes lausa

kaebaja töötajatega, ent nende tegevus ei ole käsitatav eelnimetatud äriühingute poolt teenuse

osutamisena ning seega ei saanud nende tegevus olla ka nende äriühingute poolt kaebajale

väljastatud arvete esemeks ega kuuluda maksustamisele käibemaksuga.

24. See, et OÜ-l Teras Investments ning OÜ-l MJ Construction näis puudutav tavapärane

majandustegevus, ei oleks eraldivõetuna alus väitmaks, et tehinguid ei ole toimunud, küll aga

koosmõjus muude, juba eelnevalt toodud asjaoludega (vastuolud seletustes ning dokumentide

puudumine teenuse sisu kohta). Tõsiasi, et väidetavaid teenuseid osutanud äriühingud

kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist peatselt pärast käibemaksuga arvete esitamist

majandustegevuse tõendamatuse tõttu, samuti see, et nende pangakontodelt ei paista

tavapärast majandustegevust ning sinna laekunud raha võetaks välja sularahas või kantakse

edasi ettevõtjatele, kes selle omakorda sularahas välja võtavad ( MTA lisad 55, 58, 90, 92, 139,

142, 145), õigustatult maksuhalduri seisukohta, ent need isikud ei olnud teenuse tegelikuks

osutajaks. Maksuotsuses ei ole pandud kaebajale vastutust tema tehingupartnerite

majandustegevuse või maksukäitumise eest. Maksuotsuses on OÜ Teras Investments ja OÜ MJ

Construction tegevust iseloomustavad andmed põhjendatult välja toodud selleks, et näidata, et

ka nende kontrollimisel ei ilmnenud tõendeid, mis tehingu toimumist kinnitaksid. Kaebaja

maksustamise aluseks ei olnud mitte see, et OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction on

jätnud oma maksukohustused täitmata, vaid see, et kaebaja on kajastanud nende isikute nimel

väljastatud arveid teadlikult oma maksuarvestuses, ilma et arvetel näidatud tehinguid tegelikult

toimunud oleks. Tehingupartnerite maksuõigusrikkumistest oleks põhjust rääkida, kui oleks

vähemalt eluliselt usutav, et kaebaja tõepoolest neilt isikutelt teenused saada võis. Antud juhul

see nii ei olnud. Maksustamise aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on

maksukohustuslasel. Maksuhaldur peab uurimiskohustuse raames tegema endast kõik

mõistlikult võimaliku, et tehingute aluseks olevaid asjaolusid kontrollida, ent kui sel moel pole

õnnestunud tõendeid leida ning usutavam tundub, et tehingut ei ole tegelikult toimunud, on

tehingu toimumise tõendamine tehingu toimumisele oma maksuarvestuses tugineda sooviva

maksukohustuslase ülesanne.

25. Olukorras, kus pole võimalik leida ühtki usaldusväärset tõendit selle kohta, et OÜ Teras

Investments ja OÜ MJ Construction oleksid kaebajale teenuseid osutanud ning kaebaja ei ole

välja toonud mingeid asjaolusid, mille pinnalt saaks uskuda, et kaebaja tõsimeeli uskus, et

teenuseid osutavad need ettevõtjad, tulebki järeldada, et kaebaja teadis, et need ettevõtjad ei

olnud arvel näidatud teenuse tegelikeks osutajateks. Seetõttu ei olnud kaebajal õigust arvetel

näidatud sisendkäibemaksu maha arvamiseks ning kuna pole teada, kellele ja milleks kulus

tegelikult kaebaja poolt OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction arvele kantud raha, ei ole

võimalik ka tuvastada, et see kulu oleks olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. Antud juhul ei

saaks tulumaksu puhul kõne alla tulla ka maksustamine hindamise teel. Riigikohus leidis

haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud otsuses, et isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma,

et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle

eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud

väljamaksete maksustamiseks hindamise teel. See seisukoht ei tähenda siiski, et maksuhaldur

peaks igal juhul kaaluma hindamise teel maksustamist. Alust eeldada, et arvel näidatud kaup on

soetatud või teenused siiski osutatud, on piltlikult öeldes siis, kui on mõistlik põhjus arvata, et

arve on esemelises mõttes tõeline, ent isikulises mõttes mitte. Käesoleval juhul sellist alust ei

ole. Seisukohta, et OÜ Teras Investments ja OÜ MJ Construction nimel on tegelikult keegi

tundmatu isik kaebajale teenuseid osutanud, võiks kaaluda juhul, kui mingisugused muud

dokumendid kinnitaks, et arvetel näidatud aegadel ja mahtudes on kaebaja mingisuguselt teiselt

konkreetselt isikult teenuseid soetanud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Asjaolu, et kaebaja

müügikäive suurenes ning kauplemine St Peter Line'ga hoogsalt edenes, ei anna tegelikult

mingisugust aimu, milliseid kulutusi või millises mahus kaebaja selleks tegi. Pole mistahes

tõendeid, mille põhjal saaks kontrollida, kui palju vajalikest töödest St. Peter Line'ga asjade

ajamisel, kontaktide loomisel ja tehingute täitmisel tegid ära näiteks kaebaja oma töötajad või

juhatuse liikmed, sh. võimalikud deklareerimata töötajad. Seetõttu on maksuhaldur

põhjendatult asunud seisukohale, et mingeid teenuseid eelnimetatud arvete alusel tegelikult ei

osutatud ning seetõttu polnud maksuhalduril ka alust asuda kaaluma võimalust maksustada

nende arvete alusel tehtud väljamakseid hindamise teel. Kaupade soetamise puhul võib

eeldada, et kui kaup on reaalselt saadud ning ostjal ei olnud seda võimalik saada tasuta või ise

valmistada, siis pidi ta selle kauba saamiseks kulutama raha ning sel juhul on võimalik hindamise

teel see kauba maksumus välja selgitada ning käesolevaga analoogses olukorras lugeda mingi

osa fiktiivse arve alusel ettevõttest välja viidud raha tegelikult ettevõtlusega seotud kuluks.

Teenuse puhul seda võimalik teha ei ole. Lisaks eeltoodule eeldab hindamise teel maksustamine

maksukohustuslase väga intensiivset kaasaaitamist ning hindamiseks vajalike andmete

esitamist. Käesoleval juhul ei ole kaebaja andnud maksuhaldurile mingeid andmeid, mille põhjal

hindamist teostada saaks.

26. Mis puudutab tehinguid OÜ-ga Truija Investeeringud, siis nende puhul pole sellel, et

teenused tegelikult saadi, käesoleva vaidluse seisukohast mingisugust tähtsust. Nimelt ei ole

maksuotsuses väidetud, et kaebaja OÜ Truija Investeeringud arvetel näidatud teenuseid saanud

poleks ega ole ka nende arvete alusel tehtud väljamakseid tulumaksuga maksustanud. Seetõttu

on selles osas ainetu arutelu selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud sellised

transporditeenuse osutamisega seotud asjaolud, nagu näiteks see, millal või millise sõidukiga

vedusid tehti või kas Igor Jegorovil oli sõiduki juhtimisõigus. See, kes transporditeenust

tegelikult osutas või millisele autole tõstelift paigaldati, võiks tähtsust omada siis, kui vaidluse all

oleks teenuse saamine. Nõnda see aga pole. OÜ Truija Investeeringud arvete puhul on küsimus

üksnes selles, kas kaebajal oli nende alusel õigus arvestada sisendkäibemaksu ehk teisisõnu, kas

teenuste osutajaks oli OÜ Truija Investeeringud või kui ei olnud, siis kas kaebaja võis siiski heas

usus eeldada, et oli.

27. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et OÜ Truija Investeeringud kaebajale mingisuguseid

teenuseid ei osutanud ning kaebajal polnud seda ka mistahes põhjust uskuda. Kaebaja esindaja

sõnul esindas OÜ-d Truija Investeeringud suhetes kaebajaga Igor Jegorov. Vaidlust pole selles, et

Igor Jegorov ei olnud OÜ Truija Investeeringud seaduslik esindaja, samuti pole kaebaja

tõendanud, et ta oleks tuvastanud Igor Jegorovi lepingulise esindusõiguse. Kaebajale arvete

esitajaks oli juriidiline isik OÜ Truija Investeeringud. Juriidilise isiku näol on tegemist õigusliku

abstraktsiooniga, millel on iseseisev õigusvõime, ent mis oma õiguste ja kohustuste

realiseerimiseks iseseisvalt reaalseid sooritusi teha ei saa. Selliseid sooritusi saavad teha üksnes

füüsilised isikud, inimesed. Juriidiline isik toimetab üksnes esindajate kaudu. Väitmaks, et

mingisugune reaalne majanduslik sooritus on omistatav konkreetsele juriidilisele isikule, peab

olema tuvastatav vastava reaalse soorituse tegelikult teinud inimeste esindussuhe selle

juriidilise isikuga. See esindussuhe peab olema selline, et mõistlikult on võimalik veenduda, et

isikud teevad konkreetse soorituse just selle juriidilise isiku nimel, mitte iseenda ega ühegi teise

isiku nimel. Ainuüksi asjaolu, et reaalne sooritus on tehtud ning juriidilise isiku nimel on selle

kohta väljastatud arve, ei ole piisav. Kui vaadeldavaks soorituseks on mingisuguse töö tegemine

(nagu vaidlusalusel juhul auto juhtimine või remontimine), siis saab selle töö tegemise

juriidilisele isikule omistada eeskätt juhul kui selle töö tegid selle juriidilise isikuga töösuhtes või

muus töö tegemist reguleerivas õigussuhtes olevad füüsilised isikud, kui töö tegemise on

korraldanud juriidilise isiku juhtorganite liikmed või see on toimunud nende juhtimise kontrolli

all, kui tehingupartneriga on töö tegemise osas suhelnud (kokkulepped sõlminud, arved

esitanud jne) juriidilise isiku esindusõigust omavad isikud (seaduslikud esindajad, volikirja alusel

tegutsevad isikud või töösuhtes tulenevat esindusõigust omavad isikud). Kui sedalaadi asjaolusid

ehk nii-öelda esindussuhet töö tegeliku tegija ning teenuse osutajana identifitseeritava juriidilise

isiku vahel võimalik tuvastada pole, ei ole alust sooritust juriidilisele isikule omistada ning tuleb

asuda seisukohale, et juriidiline isik ei olnud teenuse tegelik osutaja.

28. OÜ Truija Investeeringud arvetel nimetatud teenuste osutamise ning OÜ Truija

Investeeringud vahel ei ole võimalik tuvastada seost, mis annaks alust arvata, et teenuste

osutajaks võinuks olla see äriühing. Esiteks on OÜ Truija Investeeringud esindaja Vassili Zagurski

maksuhaldurile väitnud, et selliseid teenuseid osutatud ei ole (MTA lisa 126). Teiseks on

teenuseid väidetavalt tegelikult osutanud Igor Jegorov samuti selgitanud, et tema koos seni

tuvastamata Sergei nimelise isikuga trükkis välja OÜ Truija Investeeringud nimelised arved ja

esitas need kaebajale. Kaebaja on ise väitnud, et tasus sularahas, seega pole võimalik tuvastada,

et isegi tasumine oleks toimunud OÜ-le Truija Investeeringud või mõnele selle

esindusõiguslikule isikule. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur oleks pidanud

põhjalikult küsitlema Igor Jegorovit või rohkem otsima Sergei-nimelist isikut. Kuniks polnud

mistahes tõenduslikku väärtusega teavet selle kohta, et neil isikutel oleks olnud OÜ Truija

Investeeringud esindamise õigus suhetes kaebajaga, polnud maksuhalduril mingit vajadust neilt

täiendavat teavet nõuda. Igor Jegorovi (tl. 130) seletused on seejuures piisavalt selged selles

osas, et tema tegelikult OÜ-st Truija Investeeringud midagi peale nime ei teadnud. Igor Jegorov

seletustest

võib

seejuures

mõista,

et

just

kaebaja

oli

huvitatud

teenuste

eest

käibemaksukohustuslasest ettevõtja arve olemasolust ning seetõttu selline ka vormistati.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur igati põhjendatult järeldanud, et nii autojuhi- kui autode

remontimise

teenuseid

osutasid

kaebajale

mingisugused

talle

usaldusväärsed,

ent

maksumenetluses tuvastamata jäänud kolmandad isikud, mitte aga OÜ Truija Investeeringud,

mistõttu ei saa kaebajal olla ka alust OÜ Truija Investeeringud arvete alusel sisendkäibemaksu

maha arvamiseks.

29. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik