2-14-58659/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58659

Tsiviilasi

Rennes OÜ hagi Jaama Invest OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

26 194,49 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaama Invest OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Jaama Invest OÜ (registrikood 12604306),

esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Vastustaja (hageja): Rennes OÜ (registrikood 12115464),

esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus

muutamata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Jaama Invest OÜ

kanda.

4. Välja mõista Jaama Invest OÜ-lt Rennes OÜ kasuks

menetluskulud ringkonnakohtus 896 eurot.

5. Tagastada

Jaama

Invest

OÜ-le

koos

apellatsioonkaebusega

esitatud

e-kirjad

koosoleku

protokollidega ja 08.01.2014 koostatud eksperthinnang.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rennes OÜ (hageja) esitas 7. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi Jaama Invest OÜ (kostja)

vastu, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 20 764,56 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1640,40 eurot ning viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 8. oktoobrist 2014

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 12 368,10 eurot.

Hagiavalduses märgitud kohaselt sõlmisid pooled 27. jaanuaril 2014 ehituse töövõtulepingu

nr 27-02 (leping), mille esemeks olid Tartus Jaama 56c asuva korterelamu ehitustööd (olemasoleva

ehitise renoveerimis- ja rekonstrueerimistööd ning uue osa juurdeehitus). Lepingu alusel on hageja

esitanud kostjale viis akti ja arvet, millest neli esimest akti on kostja aktsepteerinud ning tasunud

vastavad arved. Akti nr 8 aktsepteerimisest on kostja põhjendamatult keeldunud ning jätnud

tasumata selle alusel esitatud arve nr 112 summas 20 764,56 eurot.

Pärast kostja vastusega tutvumist märkis hageja, et I ja II etapi ehitustööd käisid paralleelselt ning

kostja oli II etapi ehitustööde tegemiseks andnud oma nõusoleku. Hageja on II etapi töid teostanud

ning I etapi ehitustööd lõpetanud. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning aktis nr 8

märgitud lisatööd on kostjaga kooskõlastatud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingut sõlmides oli pooltele teada, et kostja soovib ehitustööd

jagada kahte etappi. Pooled leppisid lepingu p-s 4.2 kokku, et II etapi töödega alustamiseks on

vajalik kostja luba ning seega puudus hagejal lepingust tulenev õigus alustada II etapi

ehitustöödega ilma kostja vastavasisulise loata. Hageja tasunõue pole sissenõutavaks muutunud,

sest kostja ei ole aktis nr 8 märgitud töid vastu võtnud. Ühtlasi ei saa nimetatud aktis märgitud töid

lugeda vastuvõetuks, sest kostja on põhjendatud vastuväite esitanud ega ole alusetult keeldunud

töid vastu võtmast. Isegi kui aktis märgitud tööd oleksid teostatud, puuduks hagejal tasunõue, sest

arves märgitud summa tasumisel ületaks kostja poolt tasutud summad lepingus kokkulepitud I

etapi kogumaksumuse summat. Haginõue lisatööde osas on põhjendamatu, sest lisatööde

teostamises pole pooled kokku leppinud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2015 otsusega hagi, mõistis Jaama Invest OÜ-lt Rennes

OÜ kasuks välja võlgnevuse summas 20 764,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (alates

2. maist 2014 kuni hagi esitamiseni) summas 1640,40 eurot ning viivise 0,05% päevas põhinõudelt

alates 8. oktoobrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 12 368,10 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas kostja 5. oktoobril 2015 taotluse täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks, mille kohus jättis selle hilinenult esitamise tõttu rahuldamata. Maakohus leidis, et

kuivõrd tööde etappideks jaotamine ja etappide jagamine tööpositsioonideks ei olnud sätestatud

kirjalikus töövõtulepingus ning sai selle osaks alles praktilise töö käigus, kujunemata selgelt välja

pooltevahelistes dokumentides, ei näinud kohus põhjust asuda seisukohale, et tunnistaja T.P.

ütlused on ebausaldusväärsed.

Maakohus leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid pooltevahelise kokkuleppe olemasolu

tööde etappideks jaotamise osas ja etappide sisu osas. Samas ei ole kohtu hinnangul tööde etappide

sisu enam oluline, sest pooled ei ole tööde akteerimisel ja tasustamisel alates aktist nr 5 sellest

enam lähtunud, vaid on käsitlenud etappe koos.

Maakohus asus seisukohale, et lisatööde kokkulepped on lepingu osaks vastavalt lepingu

p-le 1.3.3. Samuti on mõlemad tunnistajad nimetatud kokkulepet istungil kinnitanud. Seega on

kostja jätnud hageja poolt esitatud aktis nr 8 nimetatud tööd põhjendamatult vastu võtmata, sest

17. aprilli 2015 hagejale saadetud e-kirjas esitatud põhjendused on alusetud. VÕS § 638 teise lause

alusel tuleb aktis nr 8 nimetatud tööd lugeda vastuvõetuks. Töödes esinevate puuduste osas on

tunnistajad andnud vastupidiseid ütlusi ning ainuüksi nende alusel ei saa vaegtööde esinemist

tõendatuks lugeda. Kuivõrd kostja ei ole muid tõendeid töödes esinevate puuduste kohta esitanud,

leidis maakohus, et hageja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Hageja nõue kostja vastu

muutus sissenõutavaks alates 2. maist 2014.

Maakohtu hinnangul on hageja kandnud menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses

summas 4014,20 eurot (riigilõiv 1000 eurot + õigusabikulud 3014,20 eurot).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Jaama Invest OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus jätta

menetluskulud vastustaja kanda. Apellant taotles uute tõendite vastuvõtmist.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud TsMS § 331 lg 1 ning jätnud vastu võtmata tõendid, mis omasid olulist

mõju lahendile. Täiendavate tõendite esitamise vajaduse tingis tunnistaja T.P. poolt istungil antud

ütlused. Kuivõrd apellant ei teadnud ega saanud ette näha, et T.P. asub kohtuistungil valeütlusi

andma, ei saanud apellant tõendeid varasemalt esitada. T.P. oli teadlik, et lepingu sõlmimise

hetkeks olid juba uue hooneosa seinad püsti ja katus peal. Seega on väärad T.P. ütlused, mille

kohaselt oli lepingu I etapi sisuks vana hoone rekonstrueerimine ja uuest hoonest üksnes

vundamendi ehitus. T.P. ütlused lähevad vastuollu dokumentaalsete tõenditega ning samuti

esinevad vastuolud tunnistaja enda ütlustes. Vastuolude ja teadvalt valeütluste andmise tõttu on

T.P. ütlused tervikuna ebausaldusväärsed;

2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-s 638 ning lepingu p-s 3.3 sätestatut ning valesti

hinnanud apellandi e-kirja, milles apellant aktile nr 8 vastu vaidleb. Apellant on vastavalt lepingu

p-dele 3.3 ja 8.2 keeldunud tähtaegselt aktis nr 8 märgitud tööde vastuvõtmisest ning seega ei saa

neid vastuvõetuks lugeda. Tööde vastuvõtmisest keeldumise otsus ei pidanud lepingu ega seaduse

kohaselt olema põhjendatud;

3) on maakohus rikkunud TsMS § 436. Kohus on jätnud tähelepanuta hulgaliselt apellandi väiteid

ning on jõudnud järeldusteni, mis ei ole kooskõlas asjas tuvastatud eeldustega. Kohus ei ole

analüüsinud etappide eelarveid ega asjaolu, et vastustaja poolt nõutav summa väljuks kokkulepitud

eelarvest. Tunnistaja K.K. on märkinud, et aktid ei kajasta reaalselt tehtud tööd ning seega ei saa

akti nr 8 põhjal teha järeldusi, kas selles märgitud tööd on tehtud. Nimetatud aktis esinevad ka

vastuolud. Ebaõige on maakohtu järeldus, et tööde jaotamine etappideks ei ole tõendatud ning pole

ka oluline;

5. Rennes OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei andnud tunnistaja T.P. valeütlusi ning maakohus on põhjendatult tagastanud kostja hilinenult

esitatud tõendid. Vastustaja palub ringkonnakohtul tagastada apellatsioonkaebusele lisatud

tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel;

2) on maakohus õigesti leidnud, et hageja on õigus nõuda kostjalt akti nr 8 kohaselt esitatud arve

tasumist. Kuivõrd ühtegi vastuväidet aktile nr 8 ei esitatud, oli hageja õigustatud esitama

sellekohase arve. Väide „pean keelduma allkirjastamisest“ ei ole käsitletav kirjaliku

pretensioonina lepingu p 3.3 mõttes. Tööde reaalne teostamine tuleneb tunnistajate ütlustest;

3) ei ole maakohus põhjendamiskohustust ega muid menetlusõiguse norme rikkunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

30. oktoobri 2015 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kuna Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Alusetu on apellandi väide, et maakohus rikkus TsMS § 331 lg-t 1, kui jättis vastu võtmata

apellandi poolt koos viimase seisukohaga 05.10.2015 saadetud tõendid. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et apellant esitas 05.10.2015 tõendid hilinemisega ning seetõttu on kohus õigustatult

jätnud need vastu võtmata.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud TsMS § 237 lg 1 kohaselt eelmenetluses

menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole

tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda

üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Antud juhul oli maakohus andnud menetlusosalistele kohtuistungil 3. septembril 2015 võimaluse

sõlmida kompromiss kuni 25.09.2015 ning nimetatud kuupäevaks kompromissi mittesaavutamisel

pidid pooled esitama kirjalikud seisukohad hiljemalt 05.10.2015. Samuti määras maakohus otsuse

teatavakstegemise aja 23.10.2015.

Õige on maakohtu seisukoht, et kuna kostja poolt tõendite esitamise kuupäevaks (05.10.2015) oli

kohus määranud otsuse kuulutamise aja, siis tõendite vastuvõtmine oleks tinginud menetluse

venimise, sest kohus oleks pidanud tagama hagejale võimaluse esitatud tõendite osas seisukoha

võtmiseks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja tõendeid hilinemisega esitades kasutanud oma

menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Väidetavalt tingis täiendavate tõendite esitamise

vajaduse tunnistaja T.P. poolt istungil antud ütlused. Seega pidi kostja juba 3. septembri 2015

istungil aru saama tõendite esitamise vajadusest ning tal oli võimalik sellest informeerida kohut ja

samuti hagejat. Kostja ei ole seda teinud enne kui 05.10.2015, s.o ligikaudu kuu aega hiljem sellest,

kui ta sai väidetavalt aru tõendite esitamise vajadusest.

Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tähelepanuta ja tagastab

apellandile koos apellatsioonkaebusega uuesti esitatud e-kirjad koos koosoleku protokollidega ja

08.01.2014 koostatud eksperthinnangu.

8. Apellandi väitel on tunnistaja T.P. ütlused ebausaldusväärsed, s.o apellandi seisukoha järgi on

maakohus hinnanud ebaõigesti tunnistaja T.P. ütlusi.

Kostja seisukoha järgi on tunnistaja T.P. ütlused ebausaldusväärsed seetõttu, et kuna lepingu

sõlmimise hetkeks oli uue ehituse vundament valmis ning seinad ja katus vähemalt osaliselt

valmis, siis ei saanud I etapi sisuks olla vana hoone rekonstrueerimine ja uuest hoonest üksnes

vundamendi ehitus, nagu väitis tunnistaja (s.o tunnistaja T.P. ütlused on ebausaldusväärsed

sisuliselt seetõttu, et ta sai töö etappideks jaotamisest kostjast erinevalt aru).

Vastavalt TsMS § 232 lg 1-le hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud

väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

TsMS § 238 lg 5 järgi võib kohus jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt

ebausaldusväärne.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et antud juhul ei ole tunnistaja T.P. ütlused ilmselt

ebausaldusväärsed. Vastavad põhjendused on maakohus esitanud vaidlustatud otsuse p-s 22.3.,

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Siinkohal nõustub

ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et kuivõrd tööde etappideks jaotamine ja etappide

jagamine tööpositsioonideks ei olnud sätestatud kirjalikus töövõtulepingus ning sai selle osaks

alles praktilise töö käigus, kujunemata selgelt välja pooltevahelistes dokumentides, ei ole põhjust

asuda seisukohale, et tunnistaja T.P. ütlused on ebausaldusväärsed.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt põhineb hageja nõue aktile nr 8 (lk 36-38), mille aktsepteerimisest on

kostja keeldunud ning jätnud tasumata akti nr 8 alusel esitatud arve nr 112 summas

20 764,56 eurot (lk 40).

Apellandi seisukoha kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-s 638 ning lepingu

p-s 3.3 sätestatut ning valesti hinnanud apellandi e-kirja, milles apellant aktile nr 8 vastu vaidleb.

Maakohus on akti nr 8 järgi tööde vastuvõtmisega seonduvat käsitlenud põhjalikult vaidlustatud

otsuse p-s 24. Ringkonnakohus nõustub kõigi seal esitatud maakohtu seisukohtadega ning ei pea

vajalikuks neid korrata.

Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS §-i 638 ning apellandi vastupidine väide on alusetu.

VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

VÕS § 638 lähtub eeldusest, et tellijal on kohustus töö vastu võtta. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija

peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Seega kui tellija jätab töö vastu võtmata, siis tuleb tal seda põhjendada. Kui töövõtja on esitanud

tellijale akti allkirjastamiseks, kuid tellija keeldub põhjendamatult selle allkirjastamisest, loetakse

töö ikkagi vastu võetuks mõistliku aja möödudes.

10. Hageja esitas akti nr 8 kostjale 15.04.2014. Sama e-kirjaga edastas hageja kostjale ka lisatööde

akti. Kostja tellijana keeldus 17.04.2014 akti nr 8 alusel teostatud tööde eest tasumast,

põhjendades seda asjaoluga, et antud tööde teostamises ei ole pooled kokku leppinud. Hageja

saatis uuesti kostjale 25.04.2014 akti nr 8, lisades ka akti alusel koostatud arve nr 112.

Töövõtjal on kohustus VÕS § 638 teise lause järgi tõendada, et tellija keeldus alusetult töö

vastuvõtmisest. Maakohus, hinnates asjas olevaid tõendeid, asus seisukohale, et kostja on

põhjendamatult keeldunud 17.04.2015 hagejale saadetud e-kirjas aktis nr 8 märgitud tööde

vastuvõtmisest. Vastavad põhjendused on maakohus esitanud vaidlustatud otsuse p-s 24.3.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

Kuna kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest, siis on maakohus õigustatult lugenud VÕS § 638

alusel aktis nr 8 märgitud töö vastuvõetuks.

11. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 24.4. vastanud kostja kohtumenetluses esitatud väitele,

mille järgi ei olnud töö aktis nimetatud mahus teostatud (esinesid vaegtööd) ning seetõttu oli

kostjal tellijana õigus tööd mitte vastu võtta. Siinkohal on õige maakohtu seisukoht, et kuna

tunnistajate T.P. ja K.K.i ütlused on vastuolus, siis ei saa ainuüksi nende alusel vaegtööde

esinemist või mitteesinemist tõendatuks lugeda. Kuivõrd kostja ei ole muid tõendeid töödes

esinevate puuduste kohta esitanud, asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja on oma

kohustused nõuetekohaselt täitnud.

12. Apellandi väitel on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, kuna on jätnud tähelepanuta

hulgaliselt apellandi väiteid. Siinkohal tugineb apellant sellele, et kohus ei ole analüüsinud

etappide eelarveid ega asjaolu, et vastustaja poolt nõutav summa väljuks kokkulepitud eelarvest.

Samuti oleks kohus pidanud apellandi seisukoha kohaselt arvestama tunnistaja K.K.i ütlustega,

mille kohaselt aktid ei kajasta reaalselt tehtud tööd ning seega ei saa akti nr 8 põhjal teha järeldusi,

kas selles märgitud tööd on tehtud, ja ebaõige on maakohtu järeldus, et tööde jaotamine etappideks

ei ole tõendatud ning pole oluline.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited maakohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta on

alusetud. Kostja vastuväiteid seoses töövõtulepingu järgete tööde jagamisega etappideks on

maakohus põhjalikult käsitlenud vaidlustatud otsuse p-s 23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid pooltevahelist õiguslikult siduvat

kokkulepet töö etappideks jaotamise ja etappide sisu osas ning pooled on töö akteerimisel ja

tasustamisel alates aktist nr 5 käsitlenud etappe koos, s.o hageja on kostja nõusolekul teostanud

vana hoone renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid paralleelselt uue hooneosa ehitustöödega

(aktid 5-7). Töövõtulepingu p-des 4.1 ja 4.2 on sätestatud ehitise I ja II etapi tööde üleandmise

tähtajad, kuid samas ei ole pooled menetluses esitanud hinnakalkulatsiooni ega ka pooltevahelist

kokkulepet, millest nähtuks, millised tööd kuulusid esimesse etappi ja millised teise etappi.

Tunnistajate T.P. ja K.K.i ütlustest nähtuvalt said nad töö etappideks jagamisest erinevalt aru ning

tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millised tööd millises etapis tuli teha.

13. Maakohus on K.K.i ütlusi, mille kohaselt aktid ei kajasta reaalselt tehtud töid ning seega ei saa

akti nr 8 põhjal teha järeldusi, kas selles märgitud tööd on tehtud, hinnanud vaidlustatud otsuse p-

s 24.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tunnistaja K.K.i ütlustele ning ei pea

vajalikuks seda korrata.

14. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist.

Kuivõrd kostja ei täitnud töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, siis on maakohus

õigesti rahuldanud hageja nõude summas 20 764,56 eurot kostja vastu.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude katteks kokku 1774 eurot. Kostja on vastu

vaielnud hageja menetluskulude rahalisele suurusele ja palunud vähendada hageja

menetluskulusid vähemalt 7,5 h ehk 840 euro võrra.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 112 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu võib tunnitasu 112 eurot pidada

põhjendatuks ning vajalikuks.

Maakohus on teinud otsuse 30. oktoobril 2015. Pärast maakohtu otsuse tegemist esitas hageja hagi

tagamise taotluse, mille maakohus 10. novembri 2015 määrusega rahuldas. Kuivõrd maakohus ei

saanud hagi tagamise avaldusega seotud menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata, määrab need

rahaliselt kindlaks ringkonnakohus.

Arvestades hagi tagamise avalduse (II kd lk 1-6) mahtu ning keerukust loeb ringkonnakohus

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 h. Hinnates apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ning

mahtu loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks vastuse koostamisel 5 h.

Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ning vajalik kulu TsMS § 175 lg 1

mõttes.

Eeltoodu alusel moodustavad hageja hagi tagamisega seotud menetluskulud ning menetluskulud

ringkonnakohtus kokku 896 eurot ((3+5) x 112).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/ allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson