2-15-2096/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-2096

Tsiviilasi

S.K.i hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. septembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Energia Kaevandused AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Eesti

Energia

Kaevandused AS

(registrikood: 10032389), esindaja Kersti Tingas

Vastustaja (hageja): S.K. (isikukood: XXXX); esindaja

Deniss Netšajev

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 17. septembri 2015. a otsus

muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Energia

Kaevandused AS kanda.

4. Rahuldada S.K.i avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata S.K.i menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 180 (ükssada

kaheksakümmend) eurot (ilma käibemaksuta). Mõista

Eesti Energia Kaevandused AS-lt välja S.K.i kasuks

menetluskulud 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot

(ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. S.K. (hageja) esitas 31. detsembril 2014 Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse Eesti Energia Kaevandused AS (kostja) vastu kostja poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 1 alusel. Hageja palus lugeda tööleping TLS § 107

lg 2 järgi lõpetatuks alates 23. detsembrist 2014 ning mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1

alusel välja hüvitis hageja kolmekordse kuu töötasu suuruses 3 000 eurot.

Töövaidluskomisjon rahuldas 2. veebruari 2015. a otsusega (tl 7–10) avalduse osaliselt, tuvastas

poolte vahel 12. juunil 2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 alusel, luges

töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 8. detsembrist 2014 ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitise brutosummas 2 000 eurot.

Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 10. veebruaril 2015 kohtule avalduse

vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.

Maakohus luges hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (TVK tl 1–3) hagiavalduseks

individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 ja lg 5 alusel ning võttis selle

menetlusse.

2. Hageja täiendas hagiavaldust maakohtule 7. aprillil 2015 esitatud menetlusdokumendiga.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu nr 29273 alusel alates 12. juunist 2013

Narva karjääri territooriumil kallurijuhina. Hageja põhi töötasu töölepingu järgi oli 880 eurot (bruto),

kuid tänu tööle õhtul ja öösel sai ta igakuiselt ca 1 000 eurot.

Hageja enesetunne halvenes ootamatult 24. novembril 2014 tund aega pärast tööle tulekut, mistõttu

hageja lahkus karjääri territooriumilt ning läks arsti juurde. Arsti vastuvõtul selgus, et hagejal oli

kõrge vererõhk (187/103 mmHg), mis põhjustas hageja halva enesetunde. Hagejale osutati esmaabi

ning avati haigusleht, mis lõppes 22. detsembril 2014 (tl 26).

26. novembril 2014, kui hageja hakkas ennast paremini tundma, helistas ta tööle, tuli 27. novembril

2014 tööle ja kirjutas seletuskirja töölt lahkumise kohta (tl 41–42). Hageja teatas tööandja esindajale,

et tal on töövõimetusleht alates 24. novembrist 2014. Kostja ütles 8. detsembril 2014 hagejaga

sõlmitud töölepingu samast kuupäevast alates üles TLS § 88 lg 1 alusel, jättes täpsustamata millise

punkti järgi (tl 23–24). TLS § 88 lg 1 konkreetsele punktile osundamata jätmisega rikkus kostja

töölepingu ülesütlemise vorminõudeid, mistõttu on ülesütlemine TLS § 95 lg 1 kohaselt tühine.

Hageja lahkus töölt 24. novembril 2014 hädaseisundis halvenenud tervisliku seisundi tõttu. Hageja ei

tekitanud kostjale varalist kahju, kuid isegi kui selline kahju oleks olnud, siis võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1045 lg 2 p-d 2 ja 4 välistavad kahju õigusvastasuse. Hagejal polnud aega töölt lahkumist kirjalikult

kooskõlastada ega peatada isiklikku sõiduautot läbivaatuseks. Hageja ei teavitanud kostjat või otsest

juhti oma ajutisest töövõimetusest, kuna 24. novembril 2014 tema otsest juhti lähedal ei olnud, hiljem

aga oli hageja enesetunne väga halb. 24. novembril 2014. a toimunu oli seotud hageja ajutise

töövõimetusega, mis ei luba kostjal töölepingut töötajaga TLS § 92 lg 1 p 3 järgi üles öelda.

Hageja palus tunnistada kostja töölepingu ülesütlemine tühiseks. Kuivõrd TLS § 107 lg 2 järgi peab

tööleping olema lõpetatud alates 8. detsembrist 2014, palus hageja lugeda tööleping lõpetatuks alates

sellest kuupäevast.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja põhjendas seletuskirjas töölt

lahkumist tugeva peavaluga, mis ei lubanud tal roolis edasi töötada. Samas ei seganud see teda

omavoliliselt lahkumast oma autoga karjääri territooriumilt, kedagi teavitamata, jättes lepingujärgsed

töökohustused täitmata. Peale eelpoolnimetatud intsidenti ei ilmunud hageja tööle ega teavitanud

kostjat mitteilmumise põhjustest 2 päeva jooksul. Oma käitumisega rikkus hageja TLS § 15 lg-d 1–3

ja lg-t 7 ning kostja Töökorralduse reegleid (tl 32–39), samuti Narva karjääri pääsla läbimise ja

territooriumil viibimise korda ja Narva karjääri vahetuse üleandmise-vastuvõtmise korda.

Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra (tl 43–44) p 11 kohaselt on

turvatöötaja ja karjääri juhtkonna korralduste ning antud korra nõuete eiramine, samuti karjääri vara

või karjääri kütte- ja määrdeainete territooriumilt väljaveo katse, töödistsipliini jäme rikkumine.

Rikkujalt võetakse ära sõiduki sissesõiduluba ning vajadusel määratakse karistus (kuni töölepingu

lõpetamiseni). Turvatöötaja A.R. seletuskirjast (tl 76) selgub, et hageja ei allunud tema korraldustele

ja sõitis tööandja territooriumilt välja läbi tõkkepuu.

Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel, mille kohaselt võib tööandja

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud juhul ei ole töösuhte jätkamine

mõlemapoolseid huve järgides võimalik, kuna töötaja käitumist saab tööandja käsitleda kui töö

tegemisest keeldumist. Väär on hageja väide, et töölepingu ülesütlemises puudub viide õigusnormile.

Samuti on väär hageja viide TLS § 95 lg-le 1, kuna antud juhul ei ole selle normi rikkumisega.

Tegemist on taasesitamist võimaldavas (kirjalikus) vormis tehtud ülesütlemisavaldusega, mis ei ole

tingimuslik. TLS ei keela töölepingu ülesütlemist töövõimetuse ajal. Kostjale teadaolevalt tegeles

hageja töövõimetuse ajal teise tööga ja seega on tegemist fiktiivse töövõimetuse vormistusega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 17. septembri 2015. a otsusega hagi osaliselt, tuvastas poolte vahel

12. juunil 2013 sõlmitud töölepingu nr 29273 erakorralise ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel üles öelduks alates 8. detsembrist 2014 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

töölepingu ülesütlemise hüvitise brutosummas 2 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda.

Maakohus leidis, et ülesütlemisavaldus vastab vormilt TLS § 95 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Kuigi kostja ei nimetanud töölepingu ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 punkti, mille alusel ta

töölepingut lõpetab, ei too see kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Kostja näitas ära töölepingu

ülesütlemise põhjused, väljendas kindla tahte töösuhe lõpetada ja tähtpäeva, millal seda tehakse.

Asjaolu, et 24. novembril 2014 tundis hageja ennast halvasti, on tõendatud tema seletuskirja (TVK tl

35), perearsti 22. detsembril 2014. a väljastatud tõendi (TVK tl 14) ja töövõimetuslehega (TVK tl

15). See, et inimesel võib vererõhu äkiline tõus tuua kaasa meeltesegadust ja viia teda ebamõistlike

otsusteni, on eluliselt usutav. Asjaolu, et hageja lahkus töölt oma autoga, ei olnud mõistlik ega

ratsionaalne.

Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt VÕS

§ 1 lg-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS § 1–207). Töölepingu ülesütlemine

on äärmine meede, kostja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisel arvestama VÕS § 196 lg-t 2, mis

sätestab, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb asjaolus, et teine

lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise

lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostja oleks võinud hoiatada hagejat ja juhtida

tähelepanu tema käitumisele, mille tõttu oleks saanud hageja reageerida ja ennast parandada. Kostjal

tuli arvestada, et hageja oli temaga töösuhetes üle 1,5 aasta ning kohtule ei ole esitatud väiteid ega

tõendeid selle kohta, et nimetatud perioodil olid kostjal hageja suhtes pretensioone. Kohtule ei ole

esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja 24. novembri 2014 käitumise tulemusena tekiks

kahju. Maakohus leidis, et kuigi hageja rikkus mitmeid ettekirjutusi, ei olnud rikkumised arvestades

hageja rikkumiste põhjustanud asjaolu, nii olulised, et tuua kaasa kohese töölepingu ülesütlemise.

TLS § 104 lg 1 alusel on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine tühine. Maakohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg l ja 2 p 2 alusel ajast, kui

see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, s.o alates 8. detsembrist 2014.

Hageja keskmine brutotöötasu oli 1 000 eurot kuus. Hüvitise suuruse arvestamisel TLS § 109 lg 1

alusel arvestas maakohus, et hageja töösuhted kestsid kostja juures 1,5 aastat, tööandja on tähtajalise

töölepingu muutnud tähtajatuks, seega oli töötajal õigustatud ootus töölepingu kestvusele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus

ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis, kuna mitmed kostja argumendid ja tõendid on jäänud tähelepanuta.

Kohus ei saa teha otsust siseveendumuse kohaselt, kuna see on vastuolus TsMS § 436 lg-tega 1–3.

Töövõimetusleht ei tõenda hageja peavalu sellel ajahetkel, mil ta pani toime töökohustuste

rikkumised. Ka hageja enda selgitused ei ole piisavaks tõendiks tõendamaks tema halvenenud

tervislikku seisundit. Üksnes meditsiiniline tõend saaks kinnitada fakti, et töökohustuste rikkumisel

kannatas hageja ägeda peavalu all, mis välistas tema adekvaatse käitumise. Sellist dokumenti

kohtutoimikusse esitatud pole. Ükski kohtutoimikus olev tõend ei tõenda, et hagejal esines

töökohustuste rikkumise ajal vererõhu äkiline tõus.

Maakohus on jätnud tähelepanuta Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra

p 11. Hageja ei allunud turvatöötaja korraldustele, sõites tööandja territooriumilt välja läbi tõkkepuu.

Juba ainuüksi seda rikkumist saaks käsitleda töösuhte lõpetamise alusena, kuna korras on kirjeldatud,

missugune sanktsioon kaasneb korra eiramisele. Töötajat on selle korra tutvustamisel hoiatatud, et

nimetatud korra rikkumine viib töösuhte lõpetamiseni.

Maakohus ei ole VÕS-i õigesti kohaldanud. VÕSi § 196 lg 2 kohaselt oli kostjal õigus sõlmitud

tööleping ilma eelneva hoiatuseta / tähelepanu juhtimiseta erakorraliselt üles öelda, kuna VÕS § 116

lg 2 p-des 2–4 sätestatu oli täidetud ning kostjal ei olnud VÕS § 196 lg 2 kohaselt kohustust määrata

mõistlikku tähtaega rikkumise lõpetamiseks.

Tegemist oli hageja olulise töökohustuste rikkumisega. Kalluri puhul, millega hageja töötas, on

tegemist suurema ohu allikaga. Oma käitumisega pani hageja toime teo, mis seadis ohtu nii tema enda

kui kaastöötajate elu ja tervise. Suures tootmisettevõttes on selline töötaja käitumine lubamatu ning

andis kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi

ka edaspidi. Hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tööandjal on õigus tööleping ilma eelneva

hoiatuseta üles öelda (TLS § 88 lõige 3), kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt ei tugine kaebus TsMS § 631 lg-s 1 nimetatud väitele ning esitatud kaebus tuleb

jätta menetlusse võtmata. Ekslik on apellandi väide, et kohus ei saa oma siseveendumusele tuginedes

otsust vastu võtta. Kohtu õigus hinnata poolte nõuete põhjendatust või põhjendamatust muu hulgas

oma sisemise veendumuse kohaselt tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1.

Hageja on esitanud kõik võimalikud ja saadaolevad tõendid selle kohta, et 24. novembril 2014

halvenes tema tervislik seisund järsku.

Maakohus kajastab otsuses kostja väidet Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise

korra p 11 rikkumise kohta, kuid teeb õiglase järelduse, et hageja tervisliku seisundi järsk

halvenemine lubab lugeda hageja rikkumist vabandatavaks. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse

rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kõrgenenud vererõhk oli

hageja töökohast lahkumise põhjustajaks ning sellise tervisliku seisundiga oleks olnud ebamõistlik ja

ohtlik jätkata töökohustuste täitmist.

Maakohus jättis õigesti kohaldamata VÕS § 116 (vastuses ekslikult märgitud § 166) lg 2 p-des 2–4

sätestatu, kuna sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. TLS § 92 lg 1 p 3 kohaselt ei või tööandja

töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega

terviseseisundi tõttu. Lähtudes hea usu põhimõttest ning ohust hageja tervisele, ei olnud kostjal õigust

töölepingut üles öelda seetõttu, et oma tervisliku seisundi tõttu ei olnud hagejal ajutiselt võimalik

oma töökohustusi täita. Kuna kogu kostja juures töötatud aja jooksul ei olnud tal hagejale töölepingu

tingimuste rikkumise kohta ühtegi hoiatust, oli kostja kohustatud seda arvestama töölepingu üles

ütlemisel erandkorras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Hageja ja kostja vahel oli 12. juunil 2013 sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötas hageja kostja

juures tehnoloogilise transpordi mäejaoskonna kallurijuhi ametikohal. Hageja töötas täistööajaga.

Kostja ütles töölepingu hagejaga üles 8. detsembril 2013 TLS § 88 lg 1 alusel alates 8. detsembrist

2014.

8. Esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõudel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kostja avaldus

töölepingu ülesütlemiseks on tehtud TLS § 88 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

vaatamata sellele, et kostja ei ole selgelt viidanud ühelegi TLS § 88 lg-e 1 punktile, ei too see asjaolu

kaasa ülesütlemisavalduse tühisust. TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg-s 1 nimetatud loetelu on seadusandja jätnud lahtiseks. Kostja

8. detsembri 2013 avalduses on selgelt ja üheselt arusaadavalt nimetatud ülesütlemise põhjus ja

etteheited hagejale. Avaldus on tehtud kirjalikult taasesitatavas vormis ning hageja on selle kätte

saanud, seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 nõuetele. Töölepingu ülesütlemise avalduse

kehtivust ei mõjuta ka see, et avaldus on tehtud ajal, kui töötaja viibis haiguslehel.

9. Kostja tugineb 8. detsembri 2014 ülesütlemisavalduses õigusliku alusena TLS § 88 lg-le 1.

Ülesütlemisavalduses toodud asjaolude esinemise suhtes (hageja sõitis kaaludele tühja masinaga ning

ei vastanud juhtpuldioperaatori küsimustele, ei reageerinud G4S töötaja korraldusele oodata

vanemdispetšerit, sõitis oma isikliku autoga kostja territooriumilt välja tõstes omakäeliselt üles

mehaanilise tõkkepuu) ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Ülesütlemisavalduse järgi on hageja

rikkunud TLS § 15 lg-d 1,2,3, ja 7 ning kostja Töökorralduse reeglite p-e 2.1.1,2.1.2, 2.1.4, 2.1.5, 5.2

ja 5.4. Lisaks on hageja rikkunud ka Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korda.

Kostja etteheited hagejale on seotud tema käitumisega ühe tööpäeva, 24. novembri 2014, vältel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ülesütlemisavaldusel puudus õiguslik alus.

Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus leiab, et kostja 8. detsembri 2014 ülesütlemisavalduse

materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Hageja ja kostja vaheline töösuhe oli ülesütlemise hetkeks

kestnud poolteist aastat. Kostja käitumine 24. novembril 2014 oli ebatavaline. Kostja ei ole tuginenud

sellele, et tegemist oleks korduva juhtumiga või käitumisega, mis oleks kostjale toonud kaasa kahju

või põhjustanud kolmandate isikute usaldamatust kostja vastu. Muid etteheited kostja hagejale teinud

ei ole.

Hageja väitel tundis ta ennast 24. novembril 2014 umbes kella viie paiku pärastlõunal ootamatult

väga halvasti, tal oli tugev peavalu ja paanikahoog. Hageja väitel oli tal kõrgenenud vererõhk, talle

anti perearsti juures arstiabi ning ta jäi haiguslehele. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks

perearsti tõendi (TVK lk 14) ja töövõimetuslehe (TVK lk 15). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

meditsiiniteenuse osutaja poolt väljastatud dokumentide õigsuses. Kostja ei ole selgitanud, millist

dokumenti peab ta silmas väites apellatsioonkaebuses, et üksnes meditsiiniline tõend saaks kinnitada

fakti, et töökohustuste rikkumisel kannatas hageja ägeda peavalu all. Kostja ei ole väidet selle kohta,

et tegemist on fiktiivsete asjaoludega ning hageja töötas töövõimetuse ajal teisel tööl, tõendanud.

Kostja väited töölt puudumise asjaolude hilisema väljaselgitamise suhtes erinevad hageja esitatust.

Hageja märkis hagis, et ta helistas tööandjale kohe, kui tundis ennast paremini (26. novembril 2014)

ning kirjutas 27. novembril 2014 seletuskirja. Kostja väitel ei olnud hagejal initsiatiivi tööandjat

teavitada. Asja materjalide hulgas on hageja seletuskiri juhtumi kohta (tl 42).

Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui hageja on esitanud oma käitumise selgituseks töövõimetuslehe,

kirjeldanud kostjale seletuskirjas toimunut, ei ole alust pidada hageja selgitusi oma tervise äkilise

halvenemise suhtes ebaõigeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on eluliselt usutav, et

vererõhu äkiline tõus võib põhjustada meeltesegadust ja viia ebamõistlike otsusteni. Kostja esitatud

töötajate seletuskirjad (tl 49 jj) viitavad hageja käitumisele, mis oluliselt erineb tavapärasest. Kostja

apellatsioonkaebuses viidatud Narva karjääri pääsla läbimise ja territooriumil viibimise korra p 11

sõnastuse kohaselt ei pea selle punkti (tl 43) rikkumine tooma tingimata kaasa töölepingu lõpetamist.

Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ohustas hageja oma käitumisega hageja enda ja

kaastöötajate elu ja tervist, ei ole põhjendatud.

Muid etteheiteid, peale 24. novembri 2014 juhtumi, kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduses

ei ole teinud ning kostja ei ole ka menetluses viidanud varasematele hagejapoolsetele töökohustuste

rikkumistele.

TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine tühine.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus luges arvestades hageja hagis esitatud taotlust, põhjendatult

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 8. detsembrist 2014.

10. Hageja palus hagis mõista kostjalt välja kolme kuu keskmise töötasu, kostja ei ole vaielnud vastu

sellele et hageja keskmine brutotöötasu oli 1000 eurot kuus.

TLS § 109 lg 1 järgi maksab tööandja juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid ja mõlema poole huve.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2000 eurot. Kostja ei ole taotlenud

apellatsioonkaebuses hüvitise suuruse vähendamist. Ringkonnakohus jätab maakohtu poolt

väljamõistetud hüvitise suuruse muutmata. Maakohus on oma põhjendustes hüvitise suuruse

määramisel olnud küll vastuoluline leides, et kui töötajale tehakse ilmset ülekohut ja töövaidlusorgan

lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, siis on tegemist töötaja õiguste intensiivse rikkumisega,

mistõttu on põhjust hageja kasuks väljamõistetava hüvitise vähendamiseks ning töötajale tuleb välja

mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2 000 eurot bruto.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu väljamõistetud hüvitise suurus on põhjendatud.

11. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi osalise rahuldamise korral põhjendatud

menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu menetluskulude

jaotuse muutmiseks.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse

esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või

teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab

ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Hageja 11. märtsi 2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja kohaselt on hageja

menetluskuludeks ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ajakuluga

4,5 tundi tunnitasuga 40 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude avaldusele vastuväiteid.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja mahtu, keerukust ja lepingulise esindaja poolt tehtud tööd

arvestades saab taotletud menetluskulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks ning see kuulub

vastaspoolelt väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke