2-15-18401/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-18401

Tsiviilasi

Y.M.T kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts

30.11.2015 otsusele täiteasjades nr 025/2013/3374 ja

025/2015/2895

Vaidlustatud lahend

Harju Maakohtu 22.01.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Y.M.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Y.M.T (rk XXX, asukoht XXX), lepinguline

esindaja advokaat Daniil Savitski

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik II M.T.R (rk XXX, asukoht XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Merilin Valdmaa

ja advokaat Aleksandr Tsemin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Harju Maakohtu 22.01.2016 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

kaebus rahuldatakse ning Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts 30.11.2015 otsus

täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 tühistatakse ning kohustatakse

kohtutäiturit Y.M.T 23.10.2015 kaebust uuesti läbi vaatama.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kohtutäituri Kaire

Põlts kanda.

4. Mõista kohtutäiturilt Kaire Põlts Y.M.T kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu

menetluskuludena 80 eurot.

5. Mõista kohtutäiturilt Kaire Põlts M.T.R kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu

menetluskuludena 1377 eurot. Korteriühistule XXX hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. 07.12.2015 esitas Y.M.T (avaldaja) Harju Maakohtusse kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire

Põlts (puudutatud isik I, kohtutäitur) 30.11.2015 otsusele täiteasjades nr 025/2013/3374 ja

025/2015/2895. Avaldaja palus kohtutäituri 30.11.2015 otsuse tühistada osas, millega

kohtutäitur jättis avaldaja 23.10.2015 kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri 12.10.2015 otsused

täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 tühistamata. Avaldaja palus jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja palus jätta rahuldamata puudutatud isikute

taotlused avalduse läbi vaatamata jätmiseks.

Avalduse kohaselt jätkas kohtutäitur M.T.R (puudutatud isik II; sissenõudja) avalduse alusel

avaldaja suhtes alates 20.11.2013 täitemenetlust nr 025/2013/3374 ja algatas alates

15.09.2015 täitemenetluse nr 025/2015/2895, mille aluseks on vastavalt Harju Maakohtu

31.12.2012 otsus ja Harju Maakohtu 23.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-10-2785, mis tehti

korterite nr 199, 200, 201 ja 202/2 asukohaga XXX endise omaniku Osaühingu Q osas.

23.10.2015 esitas avaldaja kohtutäituri otsuse kaebuse peale, millega jätkati/algatati menetlusi

avaldaja suhtes. 30.11.2015 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur tõlgendas vääralt TMS § 18. Arusaamatuks jäi, kuidas üksnes kinnistusraamatu

kanne tõendas avaldaja õigusjärglust. Täiteasjades ei olnud täitmisele võetud dokumentide

puhul täidetud TMS § 18 kohaldamise eeldused. Kohtutäitur jättis vahele TMS § 18 lg-s 3

sätestatud menetluse. Ebaõiged olid kohtutäituri viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-48-11,

kus kohus vaagis kaasust, kus toimus korteriomandi müük asjaõiguslepingu alusel, mitte

täitemenetluses korraldatud enampakkumisel. Lisaks ei puudutanud täitmisele võetud

kohtuotsus ja –määrus üksnes majandamiskulusid. Täitemenetluse põhimõttega oli vastuolus

kohtutäituri seisukoht, et enampakkumise tulemusel lõppevad vaid müüdavat vara koormanud

asjaõigused, mille hulka ei kuulu sissenõudja võlaõiguslik nõue korteriomandi omaniku vastu.

Vajalik oli selgeks teha, kas täitedokumendid on avaldaja suhtes täidetavad. Arvestada tuli

TMS ja KÜS üld- ja erinormi vahekorda. Avaldajal puudus teadmine maakohtu 31.12.2012

otsusest ja 23.01.2014 määrusest. Asjaolu, et sellised lahendid on olemas ei ilmne

enampakkumise dokumentidest. Võlga põhistati arvetega. Avaldaja ei eita, et ta kinnitas

kordusenampakkumisel, et seisuga 14.06.2015 oli kommunaalmaksete võlg 60 331 eurot 18

senti, kuid avaldaja ei teadnud, et võla aluseks olid kohtuotsus ja –määrus, mille alusel toimub

täitemenetlus. Lisaks olid võla suurused erinevad. Kommunaalvõlg ei saanud olla rohkem kui

20 063 eurot 10 senti, mille avaldaja on valmis sissenõudjale maksma. Lisaks on olemas

alusetu rikastumise võimalus. Kui avaldaja käest nõutakse summad välja, siis jääb

sissenõudjal jätkuvalt täitedokument Osaühingu Q suhtes. Kohtutäitur ei saanud tugineda

formaliseerituse printsiibile.

Puudutatud isiku I seisukoht

2. Puudutatud isik I palus jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata või rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja kaebus ei kuulunud rahuldamisele, kuna kohtutäituri otsus oli õiguspärane. Avaldaja

õigusjärglus oli tuvastatud TMS § 18 lg 1 järgi ja tõendatud avaliku registri väljavõttega.

Lahendis nr 3-2-1-48-11 käsitles Riigikohus nõudeõiguse üleminekut korteriomandi

omandajale (p 12), märkides, et KÜS § 51 sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste

ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. KÜS § 7 lg 3 järgi on

korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud

korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest. Korteriühistu liikme võlakohustuste üleminek

omandajale toimub olenemata sellest, kas omanik vahetub tavapärase tsiviilkäibelise tehingu

tulemusena või täitemenetluse korras enampakkumise tulemusena. Enampakkumise tulemusel

lõpevad vaid müüdavat vara koormanud asjaõigused, milliste hulka ei kuulunud sissenõudja

KOHTUMÄÄRUS

võlaõiguslik nõue korteriomandi omaniku vastu (TMS § 104, KRS § 9 lg 1). TMS §-d 104 ja

158 reguleerivad üksnes asjaõiguste, mis koormavad täitemenetluses realiseeritavat kinnisasja

vahetult, mitte võlaõiguslike õiguste lõppemist. Kui avaldaja leidis, et mõnda liiki

võlakohustuste täitmisest on tal õigus keelduda, siis tuleb vaidlused lahendada

hagimenetluses. Alusetu rikastumise oht ei olnud takistuseks täitemenetluse läbiviimisele, isik

saab oma varalisi õigusi kaitsta põhjendamatute võlanõuete eest hagimenetluses. TMS § 220

sätestab täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamise õiguse täitedokumendis nimetamata

isikule. Asjakohaseks võib osutuda võlgniku kaebuse läbivaatamata jätmine, kuna kaebusega

saavutavat eesmärki ei õnnestu kohtumenetluse kaudu saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Puudutatud isiku II seisukoht

3. Puudutatud isik II palus jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata, menetluskulud avaldaja kanda

ja mõista avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskuluna 1134 eurot.

Kaebusega ei olnud võimalik saavutada taotletavat eesmärki ja kaebus tuli jätta läbi

vaatamata. Vaidlust ei olnud, et kohtutäituril on olemas täitedokumendid. Lisaks esitas

sissenõudja kinnistusraamatu väljavõtted, mis tõendasid KÜS § 51 alusel tekkinud

õigusjärgluse. Kohtutäituril ei olnud tulenevalt formaliseerituse printsiibist kohustust

põhjendada, miks avaldaja on Osaühingu Q õigusjärglane. Õigusjärgluse tuvastamine

kinnistusraamatu väljavõtte alusel oli seaduslik ja õiguspärane (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-

1-132-07 ja 3-2-1-138-13). Tähtsust ei omanud, kas avaldaja oli teadlik kohtulahenditest.

Avaldaja on kohustatud tasuma ka menetluskulud, kuna tegemist on korteriühistu

majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes, mille hüvitamist saab nõuda korteriühistu

liikmelt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-13). Asjakohane ei olnud avaldaja subjektiivne

arvamus kulude õiglase suuruse üle. Kohus on kulud kindlaks määranud ja nende suuruse üle

ei saanud olla vaidlust, sest kohtulahendid on jõustunud.

Maakohtu määrus

4. 22.01.2016 määrusega jättis maakohus puudutatud isikute taotluse avalduse läbi vaatamata

jätmiseks rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäituri Kaire

Põlts 30.11.2015 otsusele täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 ning tühistas Harju

Maakohtu 08.12.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega kohus peatas

kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 menetluse.

Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks

välja menetluskulud 1134 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja ei vaielnud materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid

täitemenetluse algatamise võimalike formaalsete puuduste üle, s.o TMS § 18 lg 1 eelduste

puudumise üle ehk kas avaldaja saab olla täitemenetlustes võlgnikuks. Seega jäi puudutatud

isikute taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Avaldaja leidis, et ta ei olnud Osaühingu Q õigusjärglane, avaldaja suhtes ei kohaldunud TMS

§ 18 lg 1 ning avaldaja ei saanud olla täitemenetlustes nr 025/2015/2895 ja 025/2013/3374

võlgnikuks. Maakohus leidis, et kohtutäitur algatas/jätkas 15.09.2015 täitemenetlused

avaldaja suhtes õiguspäraselt.

Avaldaja kanti korterite omanikuna kinnistusraamatusse 10.07.2015 (TMS § 156). Seega sai

avaldaja korterite omanikuks ja puudutatud isiku II liikmeks 10.07.2015 (KÜS § 5 lg 2). AÕS

§ 55 ja KRS § 74 mõtte kohaselt on kinnistusraamat avalik register ning kinnistusraamatu

väljavõte on avaliku registri väljavõte. Sissenõudja tõendas ja kohtutäitur kontrollis

kinnistusraamatu väljavõtet (TMS § 18 lg 1), et avaldaja sai Osaühingule Q kuulunud

korteriomandite omanikuks. Avaldaja kinnitas Tallinna kohtutäituri Mati Roodes poolt

täiteasjas nr 007/2013/89420 01.07.2015 läbi viidud kordusenampakkumisel, et oli teadlik

korteriomanditel seisuga 14.06.2015 lasunud kommunaalmaksete võlast 60 331 eurot 18

senti, mis läks korterite võõrandamisel üle uuele omanikule (KÜS § 51 lg 1 ja § 7 lg 3).

Kohtutäitur tugines õigesti Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-48-11, kus kohus käsitles

nõudeõiguse üleminekut korteriomandi omandajale. Korteriühistu liikme võlakohustuste

üleminek korteri omandajale toimub olenemata sellest, kas korteriomandi omanik vahetub

tavapärase tsiviilkäibelise tehingu tulemusena või täitemenetluse korras enampakkumise

tulemusena (Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-2-1-68-03, p 27; 3-2-1-84-04, p 15; 3-2-1-

131-12, p 12). Nii tsiviilkäibelise tehingu kui ka enampakkumise tulemusel tekib omand

kinnisasjale kinnistusraamatusse kande tegemisega.

Avaldaja viited TMS §-dele 104 ja 158, kui võlaõiguslike nõuete eest vastutust lõpetavatele

normidele, ei olnud asjakohased. Nimetatud normid reguleerivad üksnes asjaõiguste, mis

koormavad täitemenetluses realiseeritavat kinnisaja vahetult, nagu hüpoteek, eelmärge, tagatis

jne, mitte võlaõiguslike õiguste lõppemist, milleks oli puudutatud isiku II nõue, mis tulenes

maakohtu 31.12.2012 otsusest ja 23.01.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-2785. Nõustuda ei

saanud avaldajaga KÜS ja TMS üld- ja eriseaduse vahekorra osas. Lex specialis derogat legi

generali põhimõtte rakendumisel peavad üldseadus ja eriseadus reguleerima sama valdkonda.

Antud juhul reguleerivad TMS ja KÜS erinevaid valdkondi. KÜS on olemuselt materiaalsete

normide allikas, mis sätestab korteriühistu liikme õigusjärgluse tekkimise aluse, TMS

reguleerib menetluslikke küsimusi.

Juhul kui avaldaja leiab, et mõnda liiki võlakohustuste täitmisest on tal õigus keelduda, siis

vastavasisulised vaidlused tuleb lahendada võlgniku ja sissenõudja vahelises asjakohases

hagimenetluses, mitte kaebemenetluses kohtutäituri tegevusele. Riigikohus märkis kohtuasja

nr 3-2-1-89-13 lahendi p-s 11, et ka kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu

korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on

korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid

kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks.

Kohtutäitur tuvastas õigesti kohtulahendi kehtivuse eeldused (TsMS § 460). Avaldaja kinnitas

kordusenampakkumisel, et oli teadlik korteriomanditel seisuga 14.06.2015 lasunud

kommunaalmaksete võlast, mis läheb korteri võõrandamisel üle uuele omanikule. 01.07.2015

vara enampakkumise akti kohaselt toodi ühinenud sissenõudjate hulgas sissenõudjana ära ka

puudutatud isik II, kelle kasuks nõutakse täitedokumendi alusel võlga korteriomandite

täitemenetluses müümisel. Usutav ei olnud, et avaldaja ei teadnud kohtuotsusest ja

sissenõudja võlast. Lisaks ei omanud tähtsust, kas avaldaja oli teadlik kohtulahenditest.

Vaidluse eset saab tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis sätestatud nõude kaudu, mis peab

KOHTUMÄÄRUS

olema vahetult seotud vaidlusaluse esemega, mille menetlusosalise õigusjärglane omandas.

Tsiviilasjas nr 2-10-2785 oli hagi ese korteriühistule tasumata majandamiskuludest tulenev

nõue korteriühistu liikme vastu, mitte korterite omandiga seotud nõuded. Alusetu rikastumise

oht ei ole takistuseks täitemenetluse läbiviimisele, kuna isik, kelle suhtes alusetu rikastumise

oht eksisteerib, saab oma varalisi õigusi kaitsta iseseisvas hagimenetluses.

Seega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse seaduspäraselt rahuldamata. Kui kohtutäiturile

esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja

avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur kontrollis õiguspäraselt avaliku

kinnistusregistri väljavõttega, et avaldaja omandas õiguseelnejale kuulunud korteriomandid

alates 10.07.2015 ning tuvastas kinnistusregistri väljavõtte alusel, et avaldaja on Osaühingu Q

õigusjärglane. Kohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 23.10.2015 otsusele täiteasjades nr

025/2013/3374 ja 025/2015/2895 rahuldamata ja kohtutäituri 12.10.2015 otsused tühistamata.

Juhindudes TsMS § 172 lg 7 teisest lausest jäid menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituril

menetluskulud puudusid. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku II

menetluskuludeks õigusabikulud 1134 eurot (k/m-ga). Puudutatud isiku II lepinguline

esindaja osutas õigusabi 7 h tunnihinnaga 189 eurot (k/m-ga), kokku 1134 eurot. Esindajal

kulus maakohtu 07.12.2015 määrusega tutvumiseks 6 min; kaebuse ja selle lisadega

tutvumiseks 1 h; kliendile selgitava e-kirja koostamiseks 36 min; vastuse koostamiseks 5 h 6

min ja vastuse täiendamisele 12 min. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga,

mis vastas asja materjalidele ja keerukusele. Arvestades, et puudutatud isikut II esindas

vandeadvokaat, oli tegemist põhjendatud tunnitasumääraga. Seega tuli avaldajalt puudutatud

isiku II menetluskulud 1134 eurot välja mõista.

Kohus tühistas TsMS § 386 lg 4 ja TMS § 47 lg 3 alusel maakohtu 08.12.2015 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri 30.11.2015 otsusele täiteasjades nr

025/2013/3374 ja 025/2015/2895, tühistati maakohtu 08.12.2015 määrusega kohaldatud

esialgne õiguskaitse ning jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub teha uus

määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 30.11.2015 otsusele ja jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda.

Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 460 või alternatiivselt TMS § 104

koosmõjus TMS §-ga 158. Lisaks rikkus kohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS §

465 lg 2 p 8). Kohus analüüsis ja lahendas kaebuse vales järjekorras. Kõigepealt tuli teha

kindlaks täitedokumendi kehtivus avaldaja suhtes ja seejärel analüüsida õigusjärglust.

Arusaamatu oli kohtu seisukoht täitedokumentide kehtivuse osas (määruse p 46).

Täitedokumentide kehtivuse välistab TsMS § 460 lg 3 või alternatiivselt TsMS § 460 lg 2.

Kuna avaldaja tõendas, et tal puudus info, et kommunaalvõla aluseks olid jõustunud

kohtuotsus ja –määrus ning tegemist on sundtäitmise käigus müüdud kinnisasjaga, ei kehtinud

täitedokumendid avaldaja suhtes.

Kinnisvara müük täitemenetluses erineb oluliselt kinnisvara müügist tsiviilkäibes.

Korteriühistu majandamiskulude nõuete täitemenetluses korteriomandi omandajale üleminek

ei ole kohtupraktikas lahendatud. KÜS sätted, mis puudutavad nõuete üleminekut

korteriomandi müügi korral, on üldseadus TMS samade sätete suhtes, mistõttu tuleb nõuete

ülemineku hindamisel kohaldada TMS sätteid.

Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et täitedokumendid kehtivad avaldaja suhtes, siis

leiab kaebaja, et täitedokumentidest tulenevad nõuded on lõppenud tulenevalt TMS § 104 lg 1

teisest lausest. Alusetu rikastumise ohu oleks saanud jätta arvestamata, kui see oleks 100%

välistatud, kuid sissenõudjal on täitedokument, mida saaks täita kahe erineva isiku vastu.

Edasine menetluse käik

6. Puudutatud isiku paluvad jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

22.01.2016 määrus ja kohtutäituri 30.11.2015 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu ja kohtutäituril tuleb avaldaja 23.10.2015 kaebus uuesti läbi vaadata.

Avaldaja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS §-s 460 sätestatud

kohtuotsuse mittekehtivuse sätted või alternatiivselt TMS § 104 koosmõjus TMS §-ga 158.

Maakohtu arvates ei ole usutav, et avaldaja ei teadnud tsiviilasjas nr 2-10-2785 tehtud

kohtuotsusest ja sissenõudja võlgnevusest, kuna avaldaja kinnitas kordusenampakkumisel, et

on teadlik korteriomanditel lasunud kommunaalmaksete võlgnevusest. Maakohus leidis, et

avaldaja teadmist kohtumenetlusest kinnitas ka see, et 01.07.2015 vara enampakkumise akti

kohaselt toodi ühinenud sissenõudjate hulgas sissenõudjana ära ka puudutatud isik II.

Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu.

Maakohus on määruses jätnud analüüsimata TsMS § 460 lg-d 2 ja 3. TsMS § 460 lg 2

kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse

eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. TsMS § 460 lg 3 teise

lause kohaselt sundtäitmise käigus toimunud enampakkumise puhul kehtib otsus kinnisasja

omandaja kohta üksnes juhul, kui hagi esitamisest teatati hiljemalt enne üleskutse tegemist

pakkumiste esitamiseks. Need sätted kaitsevad kohtumenetluse osas heauskse omandaja

õigusi.

Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest ja täitetoimikust avaldaja 01.07.2015 kinnitus,

et ta on teadlik sellest, et korteriomanditel lasub seisuga 14.06.2015 kokku

kommunaalmaksete võlgnevus koos viivistega summas 60 331 eurot 18 senti, mis läheb

korterite võõrandamisel üle uuele omanikule (III kd, tl 407). Nimetatud kinnitusest ega ka

01.07.2015 vara kordusenampakkumise aktist (III kd, tl 404 - 405) ei nähtu, et avaldajat oleks

teavitatud, et kommunaalmaksete võlgnevuse aluseks on Harju Maakohtu 31.12.2012 otsus ja

23.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-10-2785. Asjaolu, et vara kordusenampakkumise aktis on

KOHTUMÄÄRUS

ühinenud sissenõudjate hulgas ära toodud sissenõudjana ka puudutatud isik II, ei kinnita, et

avaldaja teadis korteriomandite omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Lisaks

leiab ringkonnakohus, et TsMS § 460 lõigete 2 ja 3 kohaldamist ei välista see, et avaldaja

võlgnevus ei tulene korteriomanditest, vaid korteriühistule tasumata majapidamiskuludest

tulenevast nõudest korteriühistu liikme vastu. Märgitud asjaolu ei oma asja lahendamisel

tähendust.

Kohtutäitur peab kaebust uuesti läbi vaadates välja selgitama, kas avaldaja oli teadlik

tsiviilasja nr 2-10-2785 kohtumenetlusest. Seega ei ole välistatud olukord, et avaldaja

kaasamine võlgnikuna täitemenetlusse täiteasjades nr 025/2013/3374 ja 025/2015/2895 oli

põhjendamatu ning et sissenõudja peab esitama uuesti hagi Osaühingu Q eriõigusjärglase

vastu.

Eespool toodu alusel ei ole kohtutäitur toiminud avaldaja 23.10.2015 kaebust lahendades

õiguspäraselt ja seetõttu tuleb koos maakohtu määrusega tühistada ka kohtutäituri 30.11.2015

otsus. Kohtutäitur peab kaebuse uuesti läbi vaatama ja lahendama arvestades käesolevas

määruses toodud juhiseid.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus

muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta

vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab avaldaja

määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse, jäävad nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus

kantud menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 162 lg 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1).

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh

menetlust lõpetavas määruses. Kuna maakohus määras menetluskulud kindlaks summaarselt,

teeb seda ka ringkonnakohus. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Käesolevas asjas on avaldaja volitanud ennast lepingulise esindajana esindama oma juhatuse

liiget. Ringkonnakohus palus avaldajal tõendada õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist

maakohtus ja ringkonnakohtus ning esitada vastavalt TsMS § 176 lg-le 6 menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses näidatud lepingulise esindaja kulusid tõendavad dokumendid.

23.03.2016 vastuses teatas avaldaja esindaja, et ta on juba maakohtule ja ringkonnakohtule

esitanud menetluskulude nimekirja, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, millised on olnud

õigusabi osutamise raames tehtud toimingud ja koostatud dokumendid. Avaldaja väitel ta ei

saa esitada õigusabilepingut, sest advokaadi ja kliendi vaheline õigusabileping on

konfidentsiaalne. Seetõttu palus avaldaja kohtul TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulud

kindlaks määrata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna praegusel juhul asjaolu, et avaldaja seaduslik esindaja on

kohtumenetluses ennast märkinud lepingulise esindajana, alust mõista kohtutäiturilt avaldaja

õigusabikulud välja. Iseenesest võib menetlusosaline volitada ennast lepingulise esindajana

esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele ning

kohus peab menetluskulusid välja mõistes hindama, millises ulatuses olid õigusabikulud

lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetlusest TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja

vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta

kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (vt Riigikohtu 18.06.2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p-d 13-14). Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu avaldaja

esindaja esindusõiguse alus, oli ringkonnakohtul õigus nõuda lisaks menetluskulude

nimekirjale menetluskulusid tõendavad dokumente. Avaldaja õigusabi eest tasumise

kohustuse tekkimist ei tõendanud. Põhjendatud ja vajalik on mõista puudutatud isikult I

avaldaja maakohtu menetluse kulude hüvitiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15

eurot (TsMS § 172 lg 10) ning hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, seega

kokku 65 eurot. Asja materjalidest ja e-toimikust nähtuvalt on avaldaja tasunud

määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 50 eurot (maksekorraldus - V kd, tl 893). RLS § 59 lg

10 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning

sama paragrahvi lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades kaebuse ulatust. Eeltoodust tulenevalt pidi avaldaja määruskaebuse esitamisel

tasuma riigilõivu 15 eurot ja selles ulatuses tuleb nimetatud menetluskulu ka kohtutäiturilt

välja mõista TsMS § 172 lg 10 alusel. Ülejäänud osas saab avaldaja taotleda riigilõivu

tagastamist. Seega on põhjendatud ja vajalik mõista puudutatud isikult I avaldaja

apellatsioonimenetluse kulude hüvitiseks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

15 eurot.

Maakohtu menetluses esitas puudutatud isik II menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 1134 eurot (k/m-ga). Avalduse kohaselt osutas

sissenõudja lepinguline esindaja maakohtu menetluses õigusabi kokku 7 h tunnitasuga 135

eurot + k/m. Lepingulisel esindajal kulus maakohtu 07.12.2015 määrusega tutvumiseks 6 min;

kaebuse ja selle lisadega tutvumiseks 1 h; kliendile selgitava e-kirja koostamiseks 36 min;

vastuse koostamiseks 5 h 6 min ja vastuse täiendamiseks 12 min. Puudutatud isik II palus

TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt mõista välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Avaldaja ei vaidle sissenõudja menetluskulude sisule ja mahule vastu, kuid palus jätta need

puudutatud isiku II kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhjendustega, et

sissenõudja menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Arvestades, et sissenõudjat esindas

menetluses vandeadvokaat, oli tegemist põhjendatud tunnitasumääraga. Seega kuulub

puudutatud isikult I välja mõistmisele puudutatud isiku II menetluskulud kokku 1134 eurot.

Apellatsioonimenetluses esitas sissenõudja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 615 eurot 60 senti (k/m-ga). Avalduse kohaselt

osutas sissenõudja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3 h 48 min

tunnitasuga 135 eurot + k/m. Lepingulisel esindajal kulus maakohtu 22.01.2016 määrusega

tutvumiseks 10 min; korteriühistu vastuse koostamiseks 09.02.2016 määruskaebusele kokku 3

h 38 min. Puudutatud isik II palus TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt mõista välja viivise

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

KOHTUMÄÄRUS

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 22.01.2016

määrusega tutvumiseks 10 min on sissenõudja esindajal põhjendatud ja vajalik ajakulu, kuid

määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud kohtutäiturilt välja mõista

vaid osaliselt. Põhjendatud ja vajalik ajakulu kaebusele vastuse koostamiseks on kohtu

hinnangul 1 h 20 min, arvestades, et määruskaebuse vastuse sisuline osa oli alla 2 lk ning

sissenõudja ei toonud esile uusi asjaolusid ja kordas oma varasemaid seisukohti. Arvestades,

et sissenõudjat esindas menetluses vandeadvokaat, oli tegemist põhjendatud

tunnitasumääraga. Seega kuulub puudutatud isikult I välja mõistmisele puudutatud isiku II

menetluskulud kokku 243 eurot (162x1,5).

Arvestades eeltoodut on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu

menetluses 65 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 15 eurot. Puudutatud isiku II põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses on 1134 eurot ning ringkonnakohtu

menetluses 243 eurot. Vastavalt sissenõudja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel

puudutatud isikult I puudutatud isiku II kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Gaida Kivinurm

Indrek Soots