2-08-27697/104 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-27697

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi SEB Liising hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767,

asukoht

Tornimäe

2,

Tallinn),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tiia Nurm

Kostja: XXX(Itaalia registrikood XXX, XXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Elise Vasamäe

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXXavaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista aktsiaseltsilt SEB Liising välja

XXXkasuks

menetluskulud

kokku

37 401,07

(kolmkümmend seitse tuhat nelisada üks eurot ja 7 senti),

sh õigusabikulud 26297,76 eurot, tõlkekulud 5394,54

eurot, asja läbivaatamise kulu 3000 eurot ja seaduslike

esindajatega seotud kulud 2708,77 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXavaldus summas 36 851,52 eurot

(kolmkümmend kuus tuhat kaheksasada viiskümmend

üks eurot ja 52 senti).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis 05.12.2013 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus 23.12.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu 05.12.2013 otsuse resolutsiooni

muutmata, kuid muutis ja täiendas kohtuotsuse põhjendusi ning maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud

jättis

hageja

kanda.

Riigikohus

jättis

30.03.2015

määrusega

kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Kohtulahend jõustus 30.03.2015.

2. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 18.03.2016 täpsustuse, milles

palub mõista AS-lt SEB Liising XXX. kasuks välja XXX. poolt kantud õigusabikulud

summas 55 455,40 eurot; tõlkekulud summas 7383,55 eurot (täpsustatud summa);

dokumentaalse tõendi kulu summas 3 000 eurot ja kostja seaduslike esindajate ja

tunnistajatega seotud kohtuvälised kulud (sõidu-, majutus- ja muud sellesarnased kulud)

summas 8 413,64 eurot, kokku 74252,59 eurot.

Hageja vastuväited

3. Hageja vaidleb kostja poolt esitatud taotlusele osaliselt vastu. Hageja leiab, et kostja

lepingulise esindaja kulutused on ebamõistlikult suured ja ajakulu 426,58 tunni ulatuses

ülemäärane. Samuti leiab hageja, et kahe esindaja kasutamine menetluses ei olnud vajalik.

Käesolevas asjas on tegemist tavapärase müügilepingust tuleneva vaidlusega, mis ei eelda

teatud valdkonnale spetsialiseerumist. Samuti ei olnud kohtumenetlus sedavõrd intensiivne, et

oleks eeldanud menetlusdokumentide koostamist piiratud ajavaru tingimustes. Kohus ei

määranud asjas poolte menetlusdokumentidele vastamiseks selliseid tähtaegasid, mis oleks

õigustanud kostjal kahe esindaja kasutamise vajadust. Seega ei saa kahe esindaja kasutamise

vajadus tuleneda ka asja mahukusest. Hageja leiab, et kostja taotlus lepingulise esindaja

kulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele maksimaalselt 16 413,15 euro ulatuses. Hageja

palub jätta rahuldamata kostja taotlus lepingulise esindaja kulutuste hüvitamiseks summas

39042,25 eurot.

4. Hageja leiab, et tõlkekulude nõude esitamise õigus on tõlgil. Sättest tulenevalt ei saa kostja

nõuda tõlgetega seotud kulutuste hüvitamist endale. Võimalikud nõuded oleksid ka igal juhul

aegunud, kuivõrd kulutuste tekkimisest on igal üksikul juhtumil möödunud aasta. Nimetatu

kehtib nii kirjalike kui ka suuliste tõlgete kohta. Nimetatud põhjusel palub hageja jätta

rahuldamata kostja taotluse tõlgete eest kantud kulutuste hüvitamiseks summas 8087,66 eurot.

Hageja juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et asjas esitatud arvete põhjal ei ole võimalik

tuvastada, et kostja on tasunud kirjalike tõlgete eest taotluses märgitud summa. Puudub

ülevaatlik arvestus kirjalike tõlgete kulude osas. Asjas esitatud üksikute arvete põhjal ei ole

võimalik aru saada, kas ja millises osas on advokaadibüroo poolt tellitud tõlked puutumuses

käesoleva vaidlusega.

5. Hageja leiab, et dokumentaalse tõendi saamise kulud on ebamõistlikud. Kostjal oli võimalik

oma väiteid menetluses tõendada ka teiste asjas esitatud tõenditega, sh vaielda vastu hageja

poolt esitatud tõenditele. Kostja on vastavat õigust ka kasutanud ning esitanud menetluses

tõendeid selle kohta, et hagejale müüdud pressiplaadid vastasid nõuetele. Kostja vastuväidete

tõendamiseks ei olnud ilmtingimata vajalik koostada Milano Polütehnilise Instituudi arvamust

pressiplaatide kohta, mida ei müüdud vaidlusaluse lepingu alusel hagejale. Hageja palub jätta

rahuldamata kostja nõude dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamiseks summas 3000

eurot. Juhul, kui kohus peab kulutuse hüvitamist siiski vajalikuks, siis vähendada välja

mõistetavat summat 2700 euro võrra, s.o määrata hüvitatava kulutuse suuruseks 300 eurot.

Summa vähendamine on põhjendatud, kuna kulutus ei olnud hädavajalik.

6. Hageja vaidleb kostja seaduslike esindajate ja tunnistajatega seotud nõudele täies ulatuses

vastu. Tunnistajatega seotud kulutused ei ole kohtuvälised kulud ning nende hüvitamist ei saa

nõuda kohtuväliste kulutuste hüvitamist käsitlevate sätete alusel. Tegemist on kohtukuludega

TsMS § 143 järgi, mille hüvitamisele rakendub TsMS § 151 -160 sätestatu. Kohtuvälised

kulutused seoses tunnistajate osalemisega istungil ei kuulu hüvitamisele ja kostja taotlus tuleb

jätta rahuldamata. Kostja ei saa üleüldse nõuda tunnistajaga seotud kulutuste hüvitamist

iseendale. TsMS § 152 lg-st 1, tuleneb, et tasu saamise õigus on üksnes tunnistajal endal,

mitte tunnistaja ülekuulamist taotlenud menetlusosalisel. Tunnistajad ei ole vastavat nõuet

kohtule esitanud.

7. Kostjat esindasid menetluses lepingulised esindajad. Seega ei olnud kostja seadusjärgsete

esindajate osalemine kohtumenetluses vajalik. Hageja palub jätta kostja taotlus kostja

seadusjärgsete esindajate istungitel osalemisega seotud kulutuste hüvitamiseks rahuldamata.

Hageja leiab ka, et TsMS § 144 p 1 tähenduses ei kuulu kostja seadusjärgsete esindajate

menetluses osalemisega kantud kulutused hüvitamisele. Samuti ei saa kostja nõuda nimetatud

kulutuste hüvitamist endale. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotlus seaduslike

esindajatega seotud kulutuste hüvitamiseks. Hageja vaidleb vastu kulutuste suurusele ka

sisuliselt. Nagu nähtub arvestusest, siis on kasutatud transpordiks äriklassi pileteid, peatutud

keskmisest kallimas hotellis ning käidud söömas kallites restoranides. Seejuures ei kattu

ööbimiste ja toitlustuse päevad istungite päevadega.

Kohtumääruse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

9. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on asja läbivaatamise kulud, mille hulka kuuluvad tunnistaja- ja tõlgikulud

ning dokumentaalse tõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja p 2 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja

muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Õigusabikulud

10. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

11. Kostja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 55455,40 eurot. Õigusabikulude

summa ei sisalda käibemaksu. Kostja leiab, et tegemist oli väga mahuka ja keeruka

kohtuvaidlusega, mistõttu osutus vajalikuks kostjale õigusabi osutamine kahe advokaadi

poolt. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 130 eurot/tund ilma

käibemaksuta. Avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 426,58 tunni ulatuses.

Arvestades asjaolu, et esindatav oli Itaalia äriühing, kelle seaduslikud esindajad ei valda eesti

keelt ning materjalid olid osaliselt võõrkeelsed, on tunnitasu 130 eurot/tund kohtu hinnangul

põhjendatud.

Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli müügilepingust tuleneva vaidlusega, mis ei eelda

teatud valdkonnale spetsialiseerumist ning kohtumenetlus ei olnud intensiivne. Kohus leiab, et

tehtud menetlustoimingud vastavad keskmise keerukusega asjale. Tavapärasest suurem

dokumentide maht on tingitud sellest, et kõik dokumendid on esitatud tõlkega kas inglise

keelest eesti keelde või vastupidi. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole põhjendatud

kahe lepingulise esindaja samaaegselt tehtud toimingute hüvitamine.

12. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagi võeti menetlusse 03.07.2008 määrusega, mis on kostjale

kätte toimetatud 23.10.2008 ning lisamaterjalid on esindaja kätte saanud 19.11.2008. Kostja

on avaldusele lisanud 07.07.2008 arve 565-AR summas 650 eurot ja 28.08.2008 arve 748-AR

summas 780 eurot. Nimetatud arved on kostjale esitatud enne kohtumääruse ja

hagimaterjalide kättetoimetamist, nendele arvetelt ei nähtu seotust käesoleva tsiviilasjaga,

mistõttu tuleb summa 1430 eurot (650+780) jätta välja mõistmata.

13. Arved 1010-AR ja 1185-AR. Kohus nõustub hagejaga, et kulutused seoses hageja poolel

menetluses osalenud pankrotihalduritega, ei ole põhjendatud ning kulu tekkimise ajaks ei

olnud pankrotihaldurid ka menetlusse kaasatud, mistõttu ei ole põhjendatud ajakulu 1,75 tunni

ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud dubleerivad toimingud: 29.10.2008 dokumentidega

tutvumine 1 tund, 30.10.2008 nõupidamine 2,5 tundi ning 04.12.2008 vastuse koostamine 3

tundi. Kokku ei ole põhjendatud 8,25 tundi summas 1072,50 eurot.

14. Arved 272-AR ja 983-AR. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu seost XXX, hr XXX, hr XXX

ning arve sisaldab dubleerivaid toiminguid, mistõttu kohus vähendab järgmistele toimingutele

kulunud aega: 05.02.2009 nõupidamine 1 tund, 17.03.2009 e-kiri 1 tund ja 30.10.2009 vastuse

koostamine 1 tund, kokku 3 tundi summas 390 eurot. Toimikust nähtub, et pooled on palunud

11.05.2009 istungi edasilükkamist, kuna peetakse aktiivselt läbirääkimisi kompromissi

saavutamiseks, 30.09.2009 on hageja esitanud avalduse nõude suurendamiseks, vastuse kostja

vastuväidetele ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning 05.11.2009 on kostja esitanud

vastuse ja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Seega ülejäänud arve 272-AR ja 983-AR

spetsifikatsioonis kajastatud toiminguid loeb kohus põhjendatuks.

15. Arve 328-AR ja arve 105-EV. Toimikust nähtub, et 2010 aastal esitas hageja 17.03.2010

vastuse kostja 05.11.2009 seisukohale (vastus koos lisade ja selle tõlgetega on 184 lehekülje

pikkune) ning on tehtud toimingud seoses hageja taotlusega kaasata menetlusse kolmas isik,

samuti on 02.11.2010 kostja esindaja kohtus toimikuga tutvunud. Kohus leiab, et arvestades

kohtule esitatud menetlusdokumente, on arvel kajastatud õigusabi toimingud põhjendatud.

16. Arve 319-AR, 622-AR, 700-AR, 829-AR, 925-AR, 1010-AR ja 1097-AR. Toimikust ei

nähtu, et 2011 aastal oleks tehtud toiminguid enne 30.06.2011, kui kohus pakkus pooltele

välja võimalikud istungiajad. Kuivõrd arve 319-AR ja 622-AR kajastatud toimingud ei ole

seostatavad ühegi menetlusdokumendi või –toiminguga, ei ole põhjendatud ajakulu 4,9 tundi

summas 637 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et arvel 700-AR kajastatud seisukohta ei ole

kohtule esitatud, mistõttu sellega seotud toimingutega seotud kulu ei ole põhjendatud

vastaspoolelt välja mõista 16 tunni ulatuses summas 2080 eurot. Samuti ei nähtu arvel 829-

AR kajastatud toimingute (ettevalmituse nõupidamiseks, nõupidamine, kirjavahetus) seos

kohtuasjaga, mistõttu ei ole põhjendatud ajakulu 3,85 tundi summas 500,50 eurot.

Kostja on 19.10.2011 esitanud määruskaebuse seoses kolmanda isiku kaasamise määrusega.

Arvelt 925-AR nähtub, et nimetatud menetlusdokumendiga on tehtud toiminguid 8,8 tunni

ulatuses

(ajakulu

sisaldab

ka

dubleerivaid

toiminguid).

Arvestades

koostatud

menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning dubleerivaid toiminguid, vähendab kohus ajakulu 4,8

tunni ulatuses summas 624 eurot. Arvel 1010-AR toiminguid loeb kohus põhjendatuks, kuna

need on seostatavad menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtadega ja kostja poolt koostatud

02.12.2011 menetlusdokumendiga. Kuivõrd kostja 02.12.2011 ja Tallinna Ringkonnakohtu

16.01.2012 määruse vahel, ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti ega tehtud ühtegi

toimingut, ei ole arvel 1097-AR kajastatud toimingud põhjendatud 5 tunni ulatuses summas

650 eurot.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, siis ei ole selle

kulu väljamõistmine põhjendatud. Menetlusosalise parimaks kaitseks on esindaja õigustatud

kohtuvaidluses tegema toiminguid ja töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kohtus

kaitstud. Asjaolu, et taotlusi ja vastuväiteid ei rahuldata, ei tähenda automaatselt, et sellele

toimingule kulunud aeg on põhjendamatu. Tutvunud esitatud taotlusega, leiab kohus, et

põhjendatud ja vajalikus ulatuses tuleb kulud kohustatud isikult välja mõista.

17. Arvel 120095-AR kajastatud toimingutest ei ole põhjendatud dubleerivale toimingule kulunud

aeg 0,75 tundi summas 97,50 eurot.

18. Arvel 120563-AR on kajastatud toimingud 23,65 tunni ulatuses ja arvel 120608-AR 7,2 tunni

ulatuses. Hageja on seisukohal, et nimetatud arvetel kajastatud toimingutest on

aktsepteeritavad kulud pooles ulatuses.

Kohus leiab, et arvel 120563-AR ei ole põhjendatud dubleerivad toimingud (04.06.2012 -

0,75 tundi, 11.06.2012 eelistungil osalemine – 2 tundi) ja istungi ettevalmistamine 7 tunni

ulatuses, kokku 9,75 tunni ulatuses summas 1267,50 eurot. Arve 120608-AR osas kohus

nõustub hageja seisukohaga ja vähendab kulusid poole võrra 3,6 tunni võrra summas 468

eurot.

19. Arvel 120699-AR on märgitud toiminguks memo eksperdi kohta. Kohus nõustub hagejaga, et

toimikust ei nähtu seost kohtuasjaga, mistõttu tuleb toimingutele kulunud aega vähendada 3,5

tunni võrra summas 455 eurot.

20. Hageja on seisukohal, et arvel 120875-AR kajastatud kulutustest ei ole aktsepteeritavad kostja

esindajate reisimisega ja Itaalias nõupidamisel osalemisega seotud kulutused, mis arve

spetsifikatsiooni kohaselt moodustavad 35,25 h. Samuti on nimetatud kulutused kajastatud

topelt, kuna osalenud on kaks advokaati. Samuti leiab hageja, et poole võrra tuleb vähendada

kulutusi seoses vastuse koostamisega hageja 01.06.2012. a vastusele, samuti ei aktsepteeri

hageja kulutust, mis on kantud seoses teise advokaadi kasutamisega 2 h ulatuses. Seega on

arvel kajastatud töödest põhjendatud tööd 14,55 tunni ulatuses.

Vaidlusalusel arvel on märgitud 2 esindaja reisiaeg kokku 14 tundi. Riigikohtu kolleegium on

lahendi 3-2-1-65-13 p 17 märkinud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse

osutamise

tasu

(advokaaditasu

AdvS § 60

tähenduses).

Lisaks

võib

hüvitatavaks

menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida

esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene

sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja

menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures

käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d

174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise

lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Tulenevalt Riigikohtu lahendist jätab kohus

esindajate reisaja kulu 14 tunni ulatuses välja mõistmata.

Kohus ei nõustu hagejaga, et Itaalias toimunud nõupidamise kulud ei kuulu hüvitamisele.

Kohus on seisukohal, et oluline ei ole, kus esindajad esindatavaga nõu peavad, kas

advokaadibüroos või esindatava juures, vaid kohus peab tuvastama, kas kulu on põhjendatud

ja vajalik. Nõupidamisele ja selle ettevalmistamisele on arvelt nähtuvalt kulunud 23,75 tundi

sisaldades ka dubleerivaid toiminguid. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole dubleerivad

toimingud, samuti ei ole põhjendatud täies ulatuses nõupidamisega seotud ajakulu. Kohus

loeb põhjendatud ajakuluks 6 tundi vähendades toiminguga seotud ajakulu 17,75 tunni

ulatuses. Arvestades 18.09.2012 vastuse mahtu ja sisu ning seda, et toiming on osaliselt

kajastatud topelt, vähendab kohus toiminguga seotud ajakulu 2,5 tunni võrra.

Kokku vähendab kohus arvega 120875-AR seotud ajakulu 34,25 (14+17,75+2,5) tunni võrra

summas 4452,50 eurot.

21. Arvel nr 130229-AR ja 130351-AR nähtub, et kostjate esindajate menetlustoimingud on

peamiselt seotud hageja 23.10.2013 vastusega tutvumisega ja sellele omakorda vastuse

koostamisega. Nimetatud arvete ajakulu on kokku 26,1 tundi. Hageja on seisukohal, et

arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et osaliselt on kulutused maksustatud topelt,

on põhjendatud kulutused pooles ulatuses. Kohus nõustub hagejaga ja vähendab ajakulu 13,04

tunni võrra summas 1695,20 eurot.

22. Arvel 130448- AR on kajastatud õigusabikulud seoses 09.04.2013 kohtuistungiga kokku 63

tundi. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole teise esindaja osalemisega seotud

toimingud 25,25 tunni ulatuses. Kostja esindajal on tavapärasest rohkem aega kulunud

kohtuistungi ettevalmistamisele. Arvestades seda, et kohtuistungil kavatseti üle kuulata üle 6

isikut ja kohusasjas esitatud dokumentide mahtu, siis on istungi ettevalmistamisele kulunud

aeg põhjendatud. Vandeadvokaadi Elise Vasamäe toimingute osas, ei pea kohus põhjendatud

majasisest nõupidamist teise esindajaga 0,23 minutit ja tutvumine kronoloogia ja täiendavate

materjalidega 0,37 minutit, kokku 1 tund.

Kokku vähendab kohus arvega 130448- AR seotud toiminguid 26,25 tunni võrra summas

3412,50 eurot.

23. Arvel 130585-AR on kajastatud toimingud 14.05.2013 istungiga. Arvestades, et kahe istungi

vahe ei ole pikk (eelmine istung toimus 09.04.2013), samuti seda, et istungi

ettevalmistamisega seotud aeg on kaetud arvel 130448-AR kajastatud toimingutega, peab

kohus põhjendatuks istungil osalemise aega 9,5 tundi ja peale istungit toimunud kliendiga

nõupidamist 1,25 tundi. Seega vähendab kohus arvel 130585-AR kajastatud toimingutele

kulunud aega 26,25 tundi summas 3412,50 eurot.

24. Arvel 130991 AR on kajastatud peamiselt kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtukõnede

teeside koostamisega seotud ajakulu 44,2 tundi. Arvestades, et esindaja oli jooksvalt

kohtumenetlusega kursis ja seda, et teesides võetakse kokku eelnevad seisukohad, mis

kattuvad valdavalt varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohtadega, leiab

kohus, et kohtuistungi ettevalmistamise, teeside koostamise ja istungil osalemise põhjendatud

aeg on 16 tundi vähendades ajakulu 28,2 tunni võrra summas 3666 eurot.

25. Kohus ei nõustu hagejaga, et arvel nr 1403033-AR kajastatud ajakulu 17,5 h seonduvalt

hageja poolt esitatud apellatsioonkaebuse analüüsiga ja vastuse ettevalmistamisega on

ülemäärane. Kohus tutvunud apellatsioonikaebuse ja selle vastusega, leiab, et ajakulu on täies

ulatuses põhjendatud.

26. Arvel 1412049 –AR on märgitus toimingud 21,88 tunni ulatuses. Detailsest aruandest nähtub,

et enamus toiminguid on topelt ehk sama toimingut on teinud mõlemad esindajad, mis ei ole

põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et ringkonnakohtu istung on kestnud 14.02 kuni 14.59,

seega on istungi osas põhjendatud aeg 1 tund. Põhjendatud ei ole teistkordne kohtuistungi aja

edasilükkamise taotlus (esimese taotluse jättis ringkonnakohus rahuldamata). Kohtuistungiks

ettevalmistamise osas kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud aeg on 3 tundi. Samuti peab

kohus põhjendatud ajakuluks protokolli parandamise taotluse esitamist. Kohus leiab, et

põhjendatud ajakulu kokku on 5 tundi vähendades ajakulu 16,88 tunni võrra summas 2194,44

eurot.

27. Arvel 1502046-AR on kajastatud kassatsioonikaebusega seotud kulud. Kohus nõustub

hagejaga, et kuna kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse, siis ei kuulu kohtupraktikast

tulenevalt nimetatud kulutus vastaspoole poolt hüvitamisele summas 652,50 eurot.

28. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus hüvitatavaid õigusabikulusid kokku 29 157,64

(1430+1072,50+390+637+2080+500,50+624+650+97,50+1267,50+468+455+4452,50+1695,

20+3412,50 +3412,50+3666+2194,44+652,50) eurot Seega on põhjendatud õigusabikulud

26297,76 (55455,40-29157,64) eurot.

Tõlkekulud

29. Kostja palub hagejalt välja mõista tõlkekulud 7383,55 eurot, sealhulgas advokaadibüroo

kaudu tellitud ja tasutud 4948,55 eurot ja kliendi poolt otse tasutud tõlkekulud 2435 eurot.

30. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud.

Võttes arvesse, et tulenevalt TsMS § 32 lg-st 1 ning TsMS § 33 lg 1 toimub kohtumenetlus

eesti keeles, oli kostjal kohustus dokumendid tõlkida eesti keelde. Kuivõrd hageja esitas

kohtusse hagi Itaalias asuva äriühingu vastu, olid ka hagejale võimalikud tõlkekulud

ettenähtavad.

31. Tulenevalt TsMS § 34 kaastakse tõlk menetlusse kas kohtu või menetlusosalise poolt. Kohus

ei nõustu hageja vastuväitega, et tõlkekulude nõue on aegunud. Käesoleval juhul on

menetlusse tõlgi kaasanud menetlusosaline ning lepinguline suhe tekkis tõlgi ja kostja vahel,

mitte aga tõlgi ja riigi vahel. Kohus leiab, et hageja poolt viidatud TsMS sätted 160 lg 1 ja lg

5 koosmõjus § 159 lg 1 kuuluvad kohaldamisele juhul, kui tõlgi kaasab kohus. Kohus nõustub

hagejaga, et tõlkimisega seotud kulude hüvitamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse

22.12.2005 määruse nr 322 kehtestatud määradest.

32. TsMS 153 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-,

tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6

lg 2 ja 3 sätestab, et dokumendi tõlkijale makstakse kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest tasu, mis

on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Üks lehekülg

on 1800 tähemärki koos tühikutega. Sama määruse § 6 järgi makstakse koosseisuvälisele

tõlgile suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 2–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

tunnipalga alammäär.

Vabariigi Valitsus oli kehtestanud töötasu alammääraks tunnis perioodil 01.01.2008 kuni

31.12.2010 - 27 krooni, mis on 1,73 eurot (20-kordne summa 34,6 eurot); 01.01.2011 kuni

31.12.2011 – 1,73 eurot (20-kordne summa 34,6 eurot); 01.01.2012 kuni 31.12.2012 – 1,80

eurot (20-kordne summa 36 eurot), 01.01.2013 kuni 31.12.2013 - 1,90 eurot (20-kordne

summa 38 eurot ja 40-kordne summa 76 eurot/tunnis), 01.01.2014 kuni 31.12.2014 – 2,13

eurot (20-kordne summa 42,60 eurot) ja 01.01.2015 kuni 31.12.2015 – 2,34 eurot (20-kordne

summa 46,80 eurot).

33. Esialgses avalduse oli märgitud advokaadibüroo kaudu tellitud ja tasutud tõlkekuluks 5652,66

eurot, peale 18.03.2016 täpsustust 4948,55 eurot. Avaldusest, avalduse lisast 3 ja 18.03.2016

täpsustusest tulenevalt jaguneb summa 4948,55 aastate lõikes: 2008 – 283 eurot, 2010 -

285,45 eurot, 2011 -929,84 eurot, 2012 – 1192,60 eurot, 2013 – 1438,76 eurot, 2015 – 818,90

eurot.

Kostja märgib avalduse täpsustuses, et 2012 aasta kirjalike tõlgete kulu on kokku summas

1192,60 eurot, mis sisaldab ka 2013 advokaadibüroo 11.04.2013 arvel 130351-AR kajastatud

ja Unicom Tõlkebüroo OÜ arvega 2964/12 tõendatud tõlkekulu summas 274,96 eurot. Kui

summa 274,96 arvestada 2012 tõlkekulu koosseisus, siis on see summa topelt, kuna nimetatud

summa sisaldub ka koondtabelis 2013 aasta koosseisus (avalduse lisa 3). Kohus leiab, et

põhjendatud ja tõendatud tõlkekulud on 2012. aastal kokku 974,48 eurot (arved 120095-AR

summa 160,63 eurot, 120563-AR summa 336,23 eurot, 120875-AR summa 477,62 eurot ning

2013 kokku 1402,87 eurot (arved 3675/13 summa 834,93; 3531/13 summa 292,98 euro ja

2964/12 summa 274,96).

Kirjalikud tõlkekulud on tõendatud avaldusele lisatud arvetega ja tõlgete eest makstud tasu ei

ületa määruses sätestatud ülempiiri. Kokku on advokaadibüroo kaudu vahendatud tõlkekulud

põhjendatud summas 4694,54 eurot.

34. Kostja on täpsustuses märkinud, et suulise tõlke tunnihind oli 60 eurot (ilma käibemaksuta) ja

tõlgi päevahind oli 350 eurot (kohaldus siis kui tõlk teostas tööd terve päeva). Lisaks

kohtuistungil teostatud tõlkele kasutas kostja tõlki ka kostja seadusjärgsete esindajate

suhtlemisel lepinguliste esindajatega (asja arutamine, kohtuistungiks ettevalmistumine).

Tõlkekulu summas 2435 eurot sisaldab nii kirjalike tõlgete kulu kui suulisi tõlkeid. Kirjaliku

tõlke kulu on 855 eurot, mis oli seotud maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebuse

tõlkimisega itaalia keelde.

Suulise tõlke tunnihind ei ületa määruses sätestatud ülempiiri. Toimikust nähtuvalt toimusid

kohtuistungid tõlgi osavõtul 09.04.2013 kella 10-17.35 (sh vaheaeg 30 minutit), so 7 tundi

ilma vaheajata (kd VII, lk 176-186) ja 14.05.2013 kella 09.00-17.55, so 9 tundi (kd VII lk

188-201).

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hüvitis välja mõista seoses tõlkimisega

kohtuistungitel. Pooled on küll vabad sõlmima õigusabilepingut ka juhul, kui esindaja ja

esindatav vajavad omavahelisel suhtlemisel tõlgi abi, kuid nende tõlkekulude vastaspoolelt

välja mõistmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on suulise tõlke kuludest

põhjendatud ja vajalikud Alia Via OÜ arvel 232-H kajastatud 09.04.2013 tõlkekulu summa

350 eurot ja arvel 250-H kajastatud 14.05.2013 tõlkekulu summas 350 eurot, kokku 700 eurot.

Kostja põhjendas, et Alia Via OÜ kahel arvel kajastatud kirjaliku tõlke kulud summas 855

eurot on seotud maakohtu otsuse ja hageja apellatsioonkaebuse tõlkimisega itaalia keelde.

Alia Via OÜ arve 232-H on väljastatud 15.05.2013 ja arve 250-H on väljastatud 12.07.2013

(menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisa 29). Maakohtu otsus kannab kuupäeva

05.12.2013 (kd VIII, lk 52-59) ja hageja apellatsioonikaebus kannab kuupäeva 06.01.2014 (kd

X, lk 85-105). Kuivõrd menetlusdokumente ei saa tõlkida enne nende koostamist, ei ole

nimetatud arvetel kajastatud kirjalike tõlgete kulu põhjendatud, mistõttu kohus jätab selle

summas 855 eurot rahuldamata.

35. Eestoodust tuleneb, et põhjendatud ja vajalikud tõlkekulud on kokku 5394,54 (4694,54+700)

eurot.

Asja läbivaatamise kulu

36. Kostja taotleb dokumentaalse tõendi kulu hüvitamist summas 3000 eurot, milleks on Milano

Polütehnilise Instituudi arvamus. Tulenevalt TsMS § 230 ja 229 peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Tõendiks võib

olla ka dokumentaalne tõend.

Kohus ei ole nimetatud tõendit tagastanud ega asjakohatuks lugenud. Kostja on 23.12.2011

seiskohas (kd I, lk 105) märkinud, et XXX on dokumendis kajastamist leidvates küsimustes

kõige pädevam ja ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Koostatud dokument on piisavalt mahukas,

põhjalik, professionaalne ning asjakohane. Nimetatud dokumendile on kohus tuginenud ka

otsust tehes. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kulu 3000 eurot ei ole ülemäärane ning

kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele.

Seaduslike esindajatega seotud kulud

37. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväline kulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus-

ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 217 lg 2 sätestab, et

esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku

osavõttu asjast.

Kostja taotles seaduslike esindajate vande all ülekuulamist. Kohus rahuldas taotluse ja kostja

seaduslikud esindajad XXXja XXXkuulati vande all üle 09.04.2013 kohtuistungil (kd VII, lk

176). Arvestades, et kohus rahuldas seaduslike esindajate ülekuulamise taotluse ja seda, et

olenemata lepingulise esindaja olemasolust, on menetlusosalisel endal õigus samuti osa võtta

asja arutamisest, tuleb menetlusosaliste kohtuvälised kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

hüvitada.

38. 18.03.2016 täpsustuses on kostja isikute lõikes toonud esile XXXosas majutus- , toitlustus-

sõidu ja muud kulud; XXXosas majutus-, toitlustus- ja sõidukulud; XXX, XXXja XXX osas

majutus- ja sõidukulud. Samas on kululiikide lõikes märgitud, et toitlustuskulud sisaldavad

viie isiku toitlustuskulusid. Kõik kohtule esitatud parkimiskulud, kokku summas 172 eurot, on

seotud käesoleva kohtuasjaga, kuivõrd kostja esindajatel ja tunnistajatel oli otsene vajadus

liikuda Itaalias Milano lennujaama ja vastupidisel suunal lennujaamast tagasi. Juhul kui kostja

esindajad ja tunnistajad ei oleks pidanud kohtuasjaga seonduvalt Eestisse sõitma, oleks see

kulu olemata olnud. Kõik kohtule esitatud taksoarved on seotud käesoleva kohtuasjaga,

kuivõrd kostja esindajatel ja tunnistajatel oli otsene vajadus liikuda lennujaamast kesklinna ja

vastupidisel suunal (viie isiku taksokulud kokku on summas 43,60 eurot).

Selgitusest järeldub, et kuigi toitlustuskulud ja muud kulud sisaldavad viie isiku kulusid, on

toitlustuskulud isikute lõikes näidatud 2 isiku (XXXja XXX) all ning muud kulud (takso,

parkimine) on näidatud ainult XXXall.

39. Lisatud dokumentidest nähtub, et XXXsaabus Tallinnasse 07.04.2013 ja lahkus 10.04.2013

ning saabus 12.05.2013 ja lahkus 16.05.2013. XXXsaabus Tallinnasse 07.04.2013 ja lahkus

10.04.2013.

Kuivõrd istungid algasid 09.04.2013 kell 10.00 ja 14.05.2013 kell 9.00 ning istungi lõppu ei

olnud määratud, siis leiab kohus, et majutuskulud on põhjendatud alates istungile eelnevast

päevast ja lõpetades istungile järgneva päevaga (st 08.04.2013 kuni 10.04.2013, 13.05.2013

kuni 15.05.2013) ning toitlustuskulud alates istungile eelneva päeva õhtusöögist kuni istungile

järgneva

päeva

hommikusöögini

k.a

(08.04.2013

õhtusöögist

kuni

09.04.2013

hommikusöögini, 13.5.2013 õhtusöögist kuni 15.05.2013 hommikusöögini).

Kuna avaldusele lisatud üks kuludokument tõendab mitme isiku kulu ja kostja ei ole igale

isikule langevat osa ühe kuludokumendi piires välja toonud, siis lähtub kohus kulude

põhjendatuse hindamisel vastava toitlustuskoha hinnaklassist. Kohus arvestab 1 inimese 1

toidukorraks prae ja alkoholivaba joogi. Kohus ei pea põhjendatuks alkohoolsete jookide (õlu,

vein), eel- ja järelroogade hüvitamist.

40. Kostja täpsustuse kohaselt on seadusliku esindaja XXXkulud kokku 3861,30 eurot, sh

majutuskulud 927,60 eurot, toitlustuskulud 1689,43 eurot, sõidukulud 996,52 eurot ja muud

kulud 247,75 eurot.

XXXseotud majutuskuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil B summat 201 eurot

(2 ööd), kuludokumendil L-5 summat 60 eurot (2 hommikusööki, wifi) ja kuludokumendil

M-4 summat 288,50 eurot (2 ööd, 3 pdl vett), kokku 549,50 eurot. XXXseotud sõidukuludest

peab kohus põhjendatuks kuludokumendil C summat 773,65 eurot ja kuludokumendil G

summat 222,87 eurot, kokku 996,52 eurot. XXXseotud toitlustuskuludest peab kohus

põhjendatuks kuludokumendil L-3 summat 25 eurot, L-4 summat 40 eurot; M-2 summat 25

eurot, M-3 summat 30 eurot, kokku 120 eurot.

Muude kulude osas tuleb avaldus jätta rahuldamata. Nimetatud kulud on isikute lõikes esile

toomata ja sisaldavad vähemalt viie isiku kulusid. Kuivõrd lisaks menetlusega seotud

isikutele oli 2013 aprillis kaasas ka 3 menetlusvälist isikut, siis ilmselt sisaldavad muud kulud

ka menetlusväliste isikute kulusid.

Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikeks XXXseotud kuludeks kokku 1666,02 eurot

(549,50 +996,52 +120).

41. Kostja täpsustuse kohaselt on seadusliku esindaja XXXkulud kokku 1215,45 eurot, sh

majutuskulud 391,60 eurot, toitlustuskulud 50,20 eurot ja sõidukulud 773,65 eurot.

XXXseotud majutuskuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil B summat 201 eurot

(2 ööd), kuludokumendil L-5 summat 68,10 eurot (hommikusööki, wifi, vesi, postikulu),

kokku 269,10 eurot. XXXseotud sõidukuludest peab kohus põhjendatuks kuludokumendil C

summat 773,65 eurot. Kuludokumendilt L-5 on toitlustuskulu osaliselt arvestatud majutuskulu

koosseisus, ülejäänud osas jätab kohus avalduse rahuldamata. Kokku peab kohus põhjendatud

ja vajalikeks XXXga seotud kuludeks kokku 1042,75 eurot (269,10+773,65).

42. Kohus peab põhjendatuks kostja seaduslike esindajate kulude hüvitamist kokku summas

2708,77 (1666,02+1042,75) eurot.

Tunnistajatega seotud kulud

43. TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on kohtukulud muuhulgas tunnistaja kulud. Toimikust

nähtub, et kohus rahuldas taotluse tunnistajate XXX, XXXja XXXülekuulamiseks.

09.04.2013 kohtuistungi protokollist (kd VII, lk 176) nähtub, et kõik tunnistajad olid ilmunud

09.04.2013 kohtuistungile, kuid ühtegi tunnistajat üle kuulata ei jõutud. Nimetatud tunnistajad

on üle kuulatud 14.05.2013 kohtuistungil (kd VII, lk 188).

44. Kohus nõustub hagejaga, et tunnistajatega seotud kulud on kohtukulud, tasu saamise õigus on

tunnistajal endal ja nõudeõigus on minetatud. TsMS § 160 lg 1 ja lg 2 kohaselt tunnistajale

makstakse tasu üksnes nõudmisel ning tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude

hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati

osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tunnistajad osalesid istungil viimati 14.05.2013, seega

tasunõu lõppes 14.08.2013. Kostja jätab kõikide tunnistajatega seotud kulud summas 3336,89

eurot rahuldamata.

45. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 26297,76

eurot, tõlkekulud 5394,54 eurot, asja läbivaatamise kulu 3000 eurot ja seaduslike esindajatega

seotud kulude 2708,77, kokku 37 401,07 eurot. Kostja avaldus jääb rahuldamata summas

36 851,52 (74252,59-37 401,07) eurot.

46. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/