1-14-2855/54 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-2855

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. 2016 (istung toimus märts Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina) Kriminaalasja number 1-14-2855 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kal

me Prokurör Liane Peets Taotlus

Süüdimõistetu

karistusjärgse K.D käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu K.D

isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel puudub Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata K.D .

Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord K

a jooksul, ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päev alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

K.D 16.04.2014. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu kriminaalasjas nr 1-14-2855 KarS § 424 ja § 215 lg järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti

2 p 1 karistuseks 10 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust; KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja kuritegude kogumi eest mõisteti liitkaristuseks K.D-le 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

2 (3)

kuritegude kogumi eest K.D-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.12.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8902 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 9 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti K.D-le 2 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.05.2014. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.05.2014 ja lõpeb

20.05.2016.

01.03.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule K.D isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. sitatud materjalidest nähtub, et Kohtule e

Tartu Vangla toetab K.D-le käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

Kohus pidas kohtuistungi 28.03.2016 K.D o arvamusel, et talle ei ole vaja . li

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Pärast karistuse ärakandmist plaanib ta Eestist l leida elu- Tulevikuks ahkuda. Õe ning onude abiga soovib K.D ja töökoha Soomes. selge plaan puudub, kuid väidetavalt soovib isik kuritegelikust käitumisest hoiduda.

Prokurör on seisukohal, et K.D suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. K.D kannab esimest vanglakaristust ning tema poolt toime pandud kuriteo ei ole sellist laadi, mille puhul võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tingimata vajalik olla.

Kaitsja puudub käesolevalt elukoht ning lähedaste toetus leiab, et kuivõrd K.D

Eestis, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tema puhul võimalik. Ka ei pea ta seda põhjendatuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära ja K.D prokuröri, leiab, et suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine K.D põhjendatud.

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. KarS § 871 k lg 2 sätestab, et ui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2.

jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Praegu kannab K.D 2 aasta pikkust liitkaristust kuritegude eest, mille koosseisutunnus on ka vägivalla kasutamine.

KarS § 871 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

K.D on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on K.D karistatud isikuvastaste kuritegude

3 (3) toimepanemise eest. Praegu kannab K.D karistust kehalise väärkohtlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise ja juhtimise eest. Kuritegusid mootorsõiduki joobeseisundis soodustanud teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal on osalenud taasühiskonnastavas tegevuses ning selle K.D

läbi vähendanud riske uute kuritegude toimepanemiseks. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisega

tekkinud motivatsioon karistuse kandmise ajal on K.D sõltuvuskäitumist muuta ning alkoholi tarbimist vähendada.

Pärast karistuse ärakandmist soovib K.D Eestist lahkuda ning asuda tööle ja elama

Soome. Sellest on tal juttu olnud seal elavate onudega ning õega. K.D ütluste kohaselt ei ole tal Eestis eluja töökohta. Samuti ei ole toetavaid lähedasi, vanematega on suhted minimaalsed. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus positiivselt mõjutada isiku käitumist, samuti aitab see hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest. Töö leidmisel on tagatud sissetulek, mille arvelt rahalisi nõudeid tasuda. Eelnevast tulenevalt ei ole aga otstarbekas kohustada K.D pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse, sest võib tõenäoliselt suurendada riski uute kuritegude toimepanemiseks.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et K.D suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et kuna tegemist on K.D esimese vangistusega, tuleb talle anda võimalus tõestada oma käitumisega, et ta on käesoleva karistuse ajal teadvustanud endale oma kuritegeliku käitumise riske, milleks on muuhulgas alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul ei ole K.D näol tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohus on arvamusel, et esmane reaalselt ära kantud vangistus võiks olla piisavalt mõjus, et hoida ära uute kuritegude toimepanemine.

Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et suhtes tuleb jätta karistusjärgne K.D käitumiskontroll kohaldamata.

Menetluskulud

K.D karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.03.2016. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 28.03.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 91,08 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele ri eurot. igi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 91,08 Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ol - e endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1- igi kanda.

16 jätab kohus menetluskulud ri

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik