1-16-1656/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-1656

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2016. a., Tallinn Kohtuasja number 1-16-1656 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2016. a otsus Egert Tilga (Tilk) süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Egert Tilk (ik. 38402224218), määruskaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Egert Tilga määruskaebus Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2016. a kohtuotsuse peale Egert Tilga süüdistusasjas läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2016. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Egert Tilk süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 10 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 03.03.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja alates 27.02.2016. a karistusaja hulka ning vangistuse alguseks oli seega 27.02.2016. a.

2. Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud kokku 467,24 eurot, sh. riigi õigusabi korras määratud kaitsjale 72 eurot, asitõendi saatekulud 72,74 eurot ning sundraha 322,50 eurot.

2(3)

3. E. Tilk mõisteti süüdi selles, et ta kehtivat juhtimisõigust omamata juhtis 27.02.2016. a kella 17:05 ajal alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Chrysler Voyager reg.märgiga xxx-xxx. Sellega rikkus E. Tilk Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani E. Tilk toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav E. Tilk määruskaebuse, milles vaidlustas sundraha väljamõistmise. E. Tilk leiab, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11, ei kuulu temalt sundraha teistkordselt väljamõistmisele, kuivõrd on moodustatud liitkaristus eelmise kohtuotsusega 03.03.2015. a. Sundraha oli juba eelmise kohtuotsusega välja mõistetud. Muus osas süüdistatav kohtuotsust ei vaidlusta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

Alates 29. märtsist 2015. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

29.02.2016. a on Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Liisa Nuudi (Nuut), süüdistatava E.Tilga ja tema kaitsja Avo Pärmanni vahel sõlmitud kokkuleppes muuhulgas märgitud, et E. Tilk peab hüvitama sundraha 645 eurot, mida kohus võib kiirmenetluse sätete alusel vähendada kuni poole võrra s.o 322,50 euroni, samuti tuleb E. Tilgal tasuda kaitsja tasu 72 eurot ja asitõendi saatekulud summas 72,74 eurot (tl 33-35).

29.02.2016. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et E. Tilk on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning ta on kokkuleppe vabatahtlikult sõlminud. Kohtuotsusega on maakohus E. Tilgalt välja mõistnud sundraha summas 322,50 eurot. Nimetatud sundraha summa oli märgitud ka kokkuleppes kui minimaalne sundraha summa, mida kohus sai kiirmenetluse sätteid kohaldades määrata. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

3(3)

E. Tilk on taotlenud sundraha väljamõistmise otsustuse tühistamist, kuna leiab, et temalt on sundraha välja mõistetud teistkordselt. Selles osas selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-11 väljendatud seisukoht, ei ole käesolevas asjas kohaldatav kuivõrd tegemist ei ole KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse hilisema mõistmisega, vaid E. Tilgale määrati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel s.t ta pani uue kuriteo toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist.

Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada sundraha osas, ei ole kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 pst 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava E. Tilga määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/