3-15-2780/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

29.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2780

Haldusasi

Sergei Baumeri kaebus Viru Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.12.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Baumeri määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Baumer

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.12.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 04.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt kätkeb kaebaja ühte

menetlusprotsessi kolm eraldiseisvat juhtumit, mille ühiseks nimetajaks on kaebaja tervis:

1) kaebaja üleviimine avavanglasse tervislikel põhjustel, kuna vanglasiseselt ei ole võimalik

pakkuda kaebajale taastusravi ja füsioteraapiat;

2) kaebaja riskitaseme tõstmine ohtlikust kõrgohtlikuks, kuna see takistab kaebaja pääsu

avavanglasse;

3) kaebaja vajab oma tervisliku seisundi tõttu lühiajalisi liikumisvõimalusi võimalikult

tihedalt, sh võimalust liikuda väljaspool kambrit pärast õhtusööki.

2. 23.11.2015 määras kohus kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas

kaebajale, et vangla arst ei ole teinud selgesõnalist otsust kaebajale ravi määramise kohta ja ei

ole teinud otsust selle kohta, et kaebaja vajab täiendavat liikumisvõimalust. Seda ei saa ette

heita vanglale kui kinnipidamisasutusele, vaid vanglale kui tervishoiuteenuse osutajale.

Vaidlus selle üle, kas kaebaja oleks pidanud saama tema poolt soovitud ravi, tuleb lahendada

maakohtus. Kaebajal tuli seda arvestades halduskohtule teatada, kas ta soovib endiselt esitada

kaebuse halduskohtule. Kui kaebaja soovib esitada kaebuse halduskohtule, siis tuli kaebajal

esitada oma nõuded halduskohtumenetluses lubatud nõuetena (sh milliste haldusaktide

tühistamist, haldusaktide andmist või toimingute tegemist kaebaja taotleb) ning tuua välja

nende nõuete aluseks olevad asjaolud ja kaebaja põhjendused.

3. 01.12.2015 teatas kaebaja halduskohtule, et ta soovib suunata oma avalduse koos kõigi

lisadega maakohtusse. Kaebajat viis eksitusse vaideotsustel olev viide, mille kohaselt kaebajal

tuli pöörduda kaebusega halduskohtusse.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.12.2015. a määrusega kaebaja kaebuse. Halduskohus

tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna

kaebus ei vastanud sama seadustiku § 37-39 nõuetele ning kaebaja ei kõrvaldanud

halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja 01.12.2015. a avaldusest tuleneb, et kaebaja otsustas pöörduda maakohtusse ja ei

kõrvalda seetõttu halduskohtumenetlust takistavaid puudusi. Halduskohus selgitas, et HKMS

§ 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamise tõttu puudus halduskohtu hinnangul ka vajadus kaebaja menetlusabi taotluse

lahendamiseks. Halduskohus selgitas kaebajale, et halduskohus ei saa edastada kaebaja

kaebust ja selle lisasid maakohtule, sest halduskohtumenetluse seadustikus puudub selliseks

toiminguks alus. Halduskohus märkis, et nõuded halduskohtule esitatava kaebuse ja

maakohtule esitatava hagiavalduse sisule ja vormistusele on erinevad ning kaebajal tuleb

seetõttu maakohtule koostada uus dokument. Halduskohus tagastas kaebajale ka kaebaja poolt

esitatud tõendid, et kaebaja saaks need vajadusel esitada maakohtule. Halduskohus rõhutas, et

kui kaebaja soovib taotleda riigi õigusabi esindamiseks tsiviilkohtumenetluses või

hagiavalduse koostamiseks, siis tuleb kaebajal selleks esitada riigi õigusabi taotlus Viru

Maakohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. 17.12.2015 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 11.12.2015. a määrusele. Kaebaja

palub taastada määruskaebuse esitamise tähtaeg, kuna vaideotsusel olev viide, mille kohaselt

tuli kaebusega halduskohtusse pöörduda, eksitas kaebajat. Halduskohtu otsus oli kaebaja

jaoks segane, kuna kaebajal puuduvad juriidilised teadmised. Hiljem otsustas kaebaja

tervisega seotud kaebused esitada maakohtusse ja määruskaebuse, mis on seotud kaebaja

kõrgohtliku riskitasemega, esitada halduskohtusse. Kaebaja selgitab, et soovib oma kaebusega

tühistada Viru Vangla 17.07.2015. a kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitud

kinnipeetava ohtlikkuse taset kõrgohtlik ja muuta see tagasi ohtlikkuks. Kaebaja hinnangul on

tema ohtlikkuse taset tõstetud põhjendamatult, kuna tema suhtes ei ole jõustunud uut

süüdimõistvat kohtuotsus ning ta ei ole käitunud hoolimatult ega teisi ohustavalt. Kaebaja

leiab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 8 lg 6 p

2 kohaselt oleks Viru Vangla pidanud langetama kaebaja ohtlikkuse taset madalohtlikkule,

sest kaebaja tervis on vangistuse jooksul halvenenud ja tal on praegu 70% töövõimetus, kuigi

vanglasse saabudes tal tervisega probleeme ei olnud. Kuna kaebaja hinnangul muutis vangla

ilma põhjuseta kaebaja ohtlikkuse taseme kõrgohtlikuks, rõhutab kaebaja, et seadusel puudub

tagasiulatuv jõud. Kaebaja palub kohtul viia kaebaja individuaalse täitmiskavas

riskihindamise tase vastavusse tegelikkusega nagu on olnud varasematel aastatel.

6. Tartu Halduskohus võttis 27.01.2016. a määrusega kaebaja 17.12.2015. a määruskaebuse

menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

Lisaks täiendas halduskohus 11.12.2015. a määruse põhjendusi. Halduskohus leidis, et

määruskaebuse kohaselt sooviks kaebaja jätkata halduskohtus menetlust tema 17.07.2015. a

individuaalses täitmiskavas sisalduva kaebaja ohtlikkusele antud hinnangu osas. Halduskohus

märkis, et halduskohus selgitas juba 23.11.2015. a määruses kaebajale, et kinnipeetava

individuaalses täitmiskavas kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnang ei ole iseseisvalt

vaidlustatav ning seega tulnuks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ka juhul, kui

kaebaja oleks kaebuse puudused tähtaegselt kõrvaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 11.12.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega

pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja

määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja soovib esitatud määruskaebuses halduskohtu 23.11.2015. a määrusega antud

puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist ning määruskaebuses kirjutatu käsitlemist

kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamisena. Kaebaja esitatud määruskaebuse eesmärgiks on

menetluse jätkamine halduskohtus kaebaja 17.07.2015. a individuaalses täitmiskavas

sisalduva kaebaja ohtlikkusele antud hinnangu osas. Kaebaja kaebus on halduskohtu poolt

tagastatud, kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu antud tähtaja jooksul kaebuses esinevaid

puuduseid. Samuti ei ole kaebaja määruskaebuses põhjendanud seda, miks tema arvates

kaebus õigusvastaselt tagastati. Kuna halduskohus on kaebaja kaebuse õiguspäraselt

tagastanud, ei ole kaebajal võimalik määruskaebusega saavutada käesoleva asja raames

kaebuse menetlemist kaebaja 17.07.2015. a individuaalses täitmiskavas sisalduva kaebaja

ohtlikkusele antud hinnangu osas. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei

võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal võimalik oma

määruskaebuse eesmärk saavutada, kui kaebaja kõrvaldab halduskohtu poolt 11.12.2015. a

määrusega tagastatud kaebuse puudused ja esitab selle uue kaebusena halduskohtusse.

10. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 11.12.2015. a määruse tühistamiseks ning selle

peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi