3-15-2857/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2857

Haldusasi

Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühisuse tuvastamiseks või

tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Madis Uusorg, seaduslikud esindajad

juhatuse liikmed Michael Gregorius Bach ja Rando Säinas

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Aare Hõbe, Margit Maidla ja Uudo Sepa

Asja läbivaatamine

15.03.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27.04.2016

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-2857

2(25)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused

üheksale ettevõtjale, teiste hulgas Lab OÜ-le (p 1.4) ja Acacia Trade OÜ-le (p 1.5) (kaebajad),

ning kohustas neid viima oma tegevuse korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7,

§ 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud

majandustegevuse nõuetega kooskõlla (p 2). Korduvate samalaadsete rikkumiste

kõrvaldamiseks tuli kaebajatel lõpetada oma müügikohtades (vastavalt Suur-Karja tn 10 (Suur

Labor) ja Suur-Karja tn 11/Väike-Karja tn 6 (Väike Labor)) majandustegevusena alkohoolse

joogi müük ajavahemikul kl 00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st

kuni 05.00-ni (p 2.1), samuti lõpetada oma müügikohtades majandustegevusena toitlustamine

(sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine)

ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni

(p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks oli 20.11.2015 (p 3). Ettekirjutuse täitmata jätmisel

20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli

tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna

Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel

kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja

majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni

nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st

kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise

(sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise)

ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni

(p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.02. ja 24.06. (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4-6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571 p 2,

MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse

andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas

seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

Korralduse eesmärk oli tagada Suur-Karja tn, Vana-Posti tn ja Müürivahe tn piirkonnas avalik

kord ning avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste vähenemine ja

avalikus kohas viibivate inimeste turvalisus (KorS § 4, § 55 lg 1 p-d 1, 2 ja 7, § 56 lg 1);

heakord, sh KorS § 55 lg 1 p-s 7 ning Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45

„Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 1 lg-s 2, § 4 lg-s 1, § 5 lg 1 p-des 1, 3 ja 13, lg-s 2, §-s 6 ja

§ 13 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmine; majandustegevuse nõuete rikkumiste

kõrvaldamine ja majandustegevuse nõuete järgimine, et kauba või teenuse müük tegevuskohas

ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve

(KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29, KorS § 55, § 56 lg 1); kaasneva eesmärgina kaitsta Tallinna

linna ja konkreetsemalt UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna

mainet ning säilitada nende atraktiivsust väärika turismiobjektina.

Korralduse juurde kuuluvas seletuskirjas on järgmised põhjendused:

1.1. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste

Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud

saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on

korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste

tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis

3-15-2857

3(25)

ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) § 36

lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga,

kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule on avaliku

korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide tarbimise,

urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute vara

kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse

korraldamisel teiste isikute õigusi ja huve (KorS § 55, § 56 lg 1, KaubTS § 4 lg 1 p 12).

Majandustegevuse nõuete rikkumisel on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus

majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42),

majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Tallinna vanalinn on

osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus

elamisvõimaluste

maksimaalne

säilitamine.

Muinsuskaitse

põhimõtteks

on

ka

muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside

väljatõrjumine.

1.2. Kuna erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja keegi ettevõtjatest

ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma majandustegevust

ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel hoolsuskohustust ja

rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal põhjusel, et seal

asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on avatud varaste

hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel alal,

alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik seos,

mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide

kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt

alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele.

Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute õigusi

oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega.

Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole

suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades

kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat

mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi

lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi alkohoolse

joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma

ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata

ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist korralduses märgitud aegadel. Vastasel

korral tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö ette ja

viibiksid baarides ning antud piirkonnas kauem. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt

erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad kui

toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamisel alkohoolse joogi müügi lõpetamisega

samast ajast.

1.3. Kaebajate tegevust alkohoolse joogi müügi osas piiratakse tööpäevadele eelnevatel öödel

5 tunni võrra, puhkepäevadele eelnevatel öödel 4 tunni võrra, toitlustamist ja

meelelahutusprogrammi edastamist piiratakse vastavalt 4 ja 3 tunni võrra. Ettevõtjatel säilib

õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi pakkumist

kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei kohustata müügikohti sulgema,

ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid vähemhäirival viisil, järgides

õigusaktides sätestatud nõudeid.

1.4. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse

argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid

3-15-2857

4(25)

kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised

ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil,

sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik,

restoran Mekk ja Savoy baar), mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad ettevõtjate viited töötajate

koondamisele ja müügikohtade sulgemisele.

1.5. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi. Sõidukite

tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi. Sõidukite

väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda.

1.6. Väide ebavõrdsest kohtlemisest teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega ei ole

argument, mis õigustaks tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Teiste

vanalinnas tegutsevate ettevõtjate kohtlemine võrdselt kõnealuse piirkonna ettevõtjatega ei ole

õigustatud, sest faktilised asjaolud mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad

kõnealuse piirkonna probleemidega. Ebamõistlik oleks vanalinna teistes piirkondades

tegutsevate ettevõtjate tegevuse piiramine kõnealuses piirkonnas toimuvate õigusrikkumiste

tõttu, kuna nende vahel puudub põhjuslik seos. Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab

linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja rakendab kohaseid abinõusid.

1.7. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja

kaitstavaks hüveks ei ole alkoholiturismi edendamine ja Tallinna propageerimine

turismikohana, kus on piiramatud võimalused vabaaja veetmiseks piiramatult alkohoolseid

jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja

turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni

jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna

öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra

rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust.

Turvalisus ja parem heakord hoopis soodustavad linna atraktiivsust turismikohana.

1.8. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis kõige

enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil teiste

isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtja majandustegevusse

sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud

piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn

püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid meetmeid.

1.9. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood

(Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu

kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja

teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada

intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib

külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahet, sh suitsetamise eesmärgil.

Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult ühtse tervikuna teiste

vanalinna ehitistega, mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on

saavutanud kompromissi lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi

avaliku korra tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on

harjunud külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel

kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik

kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga

ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse

algatada uus haldusmenetlus.

3-15-2857

5(25)

1.10. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse

tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.2016. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse

ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse

peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole

kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse

keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse

peatamise ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on

kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja

majandustegevuse

lõpetamine,

vaid

kõnealuses

piirkonnas

tegutsevate

ettevõtjate

majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, teiste isikute õiguste kaitse ja

selleks vajalike abinõude kohaldamine.

2. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015

korralduse nr 1557-k tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas.

Põhjendused:

2.1. Lab OÜ opereerib Suur-Karja tn 10 asuvat meelelahutusasutust Labor, mille peamiseks

tegevusalaks on meelelahutusteenuse pakkumine ja selle käigus alkohoolsete jookide müük

õhtusel ja öisel ajal. Suur Labor on avatud pühapäevast teisipäevani kl 19.00–06.00 ja

kolmapäevast laupäevani kl 17.00–06.00. Acacia Trade OÜ opereerib Suur-Karja tn 11/Väike-

Karja tn 6 asuvat meelelahutusasutust Labor, mille peamiseks tegevusalaks on toitlustamine ja

sealjuures alkohoolsete jookide jaemüük. Väike Labor on avatud kolmapäevast laupäevani kl

19.00–06.00. Eraldi meelelahutusprogrammi klientidele ei pakuta, kõlab vaid taustamuusika.

2.2. Korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav. Resolutsiooni p 2

esimene lause on jäänud poolikuks ning esimene ja teine lause ei ole omavahel arusaadavalt

seotud. Jääb arusaamatuks, mida tähendab „avaliku korra tagamise toetamise vajaduse

äralangemine ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ja sellega kaasneva ohu

kõrvaldamine“. Resolutsiooni p-dest 5 ja 7 ei selgu, kas majandustegevuse nõuete rikkumine

tähendab resolutsiooni p-s 2 sätestatud tähtaegadest mittekinnipidamist või KaubTS § 4 lg 1

p 12 mittetäitmist. Jääb selgusetuks, kas p-s 2 toodud piirangud on seatud tähtajatult, kuni

20.03.2016 või hoopis majandustegevuse nõuete rikkumise kõrvaldamiseni. Tegemist on

olulise

vormiveaga,

mis

on

iseseisvaks

aluseks

haldusakti

tühistamisel.

Viide

majandustegevuse keelamisele on täiesti uudne ja see ei tulene korraldusest. Samuti jääb

selgusetuks, mida kaebajad peavad tegema, et vältida majandustegevuse keelamist.

2.3. Korraldus ei ole terviklik. Põhjenduste esitamiseks seletuskirjas puudus vajadus ja see

muudab põhjenduste arusaamise keerulisemaks. Seletuskirja on koondatud valimatult

informatsiooni, analüüsimata ja tuvastamata selle usaldusväärsust ja asjakohasust iga

konkreetse kaebaja osas. Seletuskiri on korduste ja mahukuse tõttu raskesti mõistetav. Ei ole

võimalik aru saada, milliseid asjaolusid on peetud oluliseks ja millised kaalutlused on ühe või

teise adressaadi osas saanud määravaks. Seetõttu on korralduse vaidlustamine muudetud

äärmiselt keeruliseks. Korralduse adressaatide opereeritavad meelelahutusasutused erinevad

konkreetsete nüansside osas märkimisväärselt, seetõttu on asjakohatud kaalutlused, mis on

esitatud 10 isiku ja nende tegevuskoha kohta segamini ja üldistavalt.

2.4. Korraldus on tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). Seletuskirjale kui haldusakti osale kehtivad samad

nõuded mis resolutsioonilegi. Antud juhul on seletuskirja ehk korralduse põhjendused

allkirjastanud abilinnapea, kes ei ole selleks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

§ 31 lg 6 järgi pädev. HMS § 63 lg-st 3 tulenevalt toob seletuskirja tühisus kaasa kogu haldusakti

tühisuse.

3-15-2857

6(25)

2.5. Kaebajaid ei ole piisavalt ära kuulatud ja neid ei ole piisavalt kaasatud, et tuvastada,

millised rikkumised tegelikkuses eksisteerivad, kuidas neid lahendada ja kas neid on võimalik

lahendada isikut vähemkoormaval viisil. Seisukohtade küsimine oli formaalsus. Nii ei

arvestatud Old Town Maestro’s (Suur-Karja tn 10) juhatuse liikme 26.03.2014 kirjaga, millest

nähtuvalt puuduvad hotellil Laborite suhtes igasugused pretensioonid ja Laborite tegevus ei

häiri hotelli külastajaid ega naabreid. Selle asemel on lähtutud internetist leitavatest

anonüümsetest kommentaaridest. Kaebajad tegid pärast 2014. a toimunud huvigruppide

kohtumist märkimisväärseid pingutusi olukorra parandamiseks. Kuna kaebajateni ei ole kaebusi

laekunud, oli nende arvates probleem lahendatud.

2.6. Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust, kuna tema seisukohad on tõendamata ja

põhinevad üksnes oletustel. Kogutud on vaid vastustaja eelotsustuslikku seisukohta toetavaid

tõendeid. Kogutud ei ole ühtegi usaldusväärset, objektiivset ja asjakohast tõendit, et kaebajate

tegevuse tulemusena oleks häiritud naabrite rahu või ületatud kehtestatud müra piirnorme.

Kaebajate tegevuse kohta ei ole esitatud ühtegi kaebust öörahu rikkumise osas, samuti ei ole

algatatud ühtegi süüteomenetlust. Suure Laboriga samas majas ei asu eluruume. Samas majas

asuv hotell on kinnitanud, et Labori tegevus kliente ei häiri. Internetis olevad kommentaarid on

anonüümsed, seega ebausaldusväärsed. Ilmselgelt on tegemist hotelli konkurentide

kommentaaridega. Samuti ei tõenda kommentaarid, et häiriv müra pärineks Laborist.

Märkimisväärne on, et hotelli keskmine täituvus on 80%. Ka Väikese Laboriga samas majas ei

asu eluruume. Väikeses Laboris puudub muusikale keskendunud meelelahutusprogramm.

Teised hotellid jäävad Laboritest kaugemale ja nende lähedusse jäävad teised

meelelahutusasutused. My City Hotel kaebab Club Hollywoodi tegevuse peale ega tee

etteheiteid Laboritele. Kuna korstnapühkija platsil asuvad taksopeatused, siis toimuvad seal

pidevalt konfliktid taksojuhtide vahel ja klientide vahel. Kaebajad ei saa vastutada tänaval

toimuva eest, sest neil puudub võimalus seda kontrollida. Kaebajad on palganud nii Labori

ruumidesse kui sissepääsu juurde korda looma turvaettevõtte. Lisaks ostetakse koos teiste sama

piirkonna meelelahutusasutustega turvateenust tänavatel korra tagamiseks. Kaebajad on teinud

märkimisväärseid investeeringuid kõrgtehnoloogilisse kaameratesüsteemi. Paigaldatud on

suured prügikastid ja eraldi töötaja vastustab Laborite esise kõnnitee ja tänavasillutuse

korrashoiu eest. Baarist on keelatud väljuda jookidega ja seda keeldu järgitakse väga rangelt.

Liigses joobes klientidele keeldutakse alkoholi müümast, neile pakutakse tasuta vett, soovi

korral saavad nad osta sööke ja mittealkohoolseid jooke. Vastustaja ei ole tõendanud, et just

kaebajate kliendid rikuvad baari ees rahu. Kaebajad möönavad, et mõned kliendid võivad väljas

suitsetades rääkida tavapärasest valjemal häälel ja isikute vahel võivad tekkida konfliktid, mille

käigus tõstetakse häält, kuid samasugused konfliktid võivad tekkida kõikjal. Kaebajad on

veendunud, et turvaettevõtja palkamine on olukorda tänaval oluliselt parandanud. Olukord

Suur-Karja tn ei ole selline, nagu vastustaja püüab väita. Vastustaja õigustab piirangute

seadmist üksnes asjaoluga, et meelelahutusasutus asub Suur-Karja tn. Sellest järeldub, et

sõltumata tegelikust olukorrast või kaebajate poolt tarvitusele võetavatest meetmetest on igal

juhul piirangute seadmine põhjendatud.

2.7. Seletuskirjas viidatud tõendid on kogutud 2014. a või varem. Arvestades kaebajate poolt

avaliku korra tagamiseks tarvitusele võetud meetmeid, ei ole nimetatud tõendid enam

asjakohased.

2.8. Korraldus ei ole proportsionaalne ja selle tegemisel on rikutud kaalutlusõigust. Rikutakse

PS §-s 11 sätestatud üldist vabadusõigust ja §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Valitud meede

ei ole sobiv, sest kui kaebajatel on endiselt õigus müüa alkoholi kuni kl 00.00-ni või 01.00-ni

ja pakkuda meelelahutusprogrammi kuni kl 01.00-ni või 02.00-ni, siis jätkuks isikute väidetav

öörahu rikkumine ja seega majandustegevuse nõuete rikkumine kuni 01.00-ni või 02.00-ni.

Baaride üheaegne sulgemine tooks kõigi baaride kliendid samaaegselt tänavale. See suurendab

3-15-2857

7(25)

omakorda ohtu avalikule korrale. Kuna Suur-Karja tn on üheks peamiseks tänavaks vanalinna

saabumisel ja lahkumisel, siis toimuks nimetatud tänaval jätkuvalt peamise osa vanalinna

suunduvate ja sealt lahkuvate inimeste viibimine. Valitud meede ei ole vajalik. Vastustaja ei ole

kaalunud kaebajaid vähemkoormavaid meetmeid, vaid valinud kaebajate majandustegevust

arvestades maksimaalselt koormava meetme. Kaebajate käive korraldusega seatud piirangute

ajal on üle 50%. Tegelik mõju võib olla veelgi suurem, sest tulemata jäävad kliendid, kes ei

soovi hakata poole öö pealt uut kohta otsima. Samuti ei oleks mõtet avada tegevuskohta

vahemikus 05.00–06.00, sest klientide tulemine Laborisse üheks tunniks ei oleks tõenäoline.

Kuna kaebajate kulud ei väheneks, kuid tulud väheneksid märgatavalt, puuduks kaebajatel

võimalus oma majandustegevust senisel viisil jätkata. Avaliku korra rikkumiste vähendamisele

aitaksid kaasa ka leebemad meetmed, nt turvaettevõtte ja PPA koostöö parandamine, teatud

kellaajast pileti kehtestamine, suitsuruumi suurendamine. Avaliku korra rikkumiste ja

süütegude arvu vähendamise kohustust ei saa tervikuna panna meelelahutusettevõtjate kanda,

vaid see peab toimuma ettevõtjate, turvaettevõtjate, PPA ja Tallinna linna korrakaitseasutuse

koostöös. Konkreetsete süütegude toimepanemise eest saavad vastutada vaid nende tegelikud

toimepanijad. Valitud meede ei ole ka mõõdukas, sest kaebajate pankroti korral jääks tööta

20 noort inimest, kes peavad tasuma õppekulusid, pangalaenu või üüri elukoha eest. Kuna

avalik kord Suur-Karja tn on paranenud ja meelelahutusasutused on asunud seal juba üle

10 aasta, siis ei kaalu kiireloomulised meetmed üles kaebajatele ja nende töötajatele tekitatud

kahju. Seda enam, et vastustaja ei ole suutnud tõendada rakendatava meetme tõhusust ja sellest

saadavas kasus võib kahelda. Kesklinnas elav inimene peab paratamatult arvestama tegeliku

olukorraga, teatava heli ja valgusmüraga.

2.9. Korraldus rikub kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele (PS § 12) ja ausale konkurentsile.

Kuna Suur-Karja tn on peamiseks vanalinna saabumise ja lahkumise teeks, siis ei saa sellel

tänaval toimuvat seostada kitsalt selle piirkonna meelelahutusasutuste klientidega, vaid

sisuliselt kõigi vanalinnas asuvate meelelahutusasutuste klientidega. Seejuures ei seatud kõigile

Vana-Posti tn, Suur-Karja tn ja Müürivahe tn piirkonnas tegutsevatele meelelahutusasutustele

samasugust piirangut. Ka BDG Meelelahutuse OÜ-le heideti rikkumisi ette, kuid tema suhtes

ettekirjutust ei tehtud. Erinevalt BDG Meelelahutuse OÜ-st, kes saavutas My City hotelliga

kokkuleppe, ei ole Old Town Maestro’s hotell kaebajatele mingeid etteheiteid teinud.

Ettekirjutust ei tehtud ka Casanova Clubile ja veel mõnedele teisele lähipiirkonna

meelelahutusasutustele. See annab neile konkurentsieelise.

3. Tallinna linn (vastustaja) palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühisuse tuvastamiseks või

tühistamiseks. Korralduses ja seletuskirjas on põhjalikult selgitatud korralduse andmise

asjaolusid, Suur-Karja tn avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisi, nende seoseid

kaebajate tegevusega, mõju piirkonnas elavatele inimestele, seal viibivatele kolmandatele

isikutele (nt turistid) ja teistele ettevõtjatele. Seletuskirjas on kaalutud erinevaid huve ja

tuvastatud, et avalik huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebajate soovi pidada

baare öisel ajal neile sobival viisil.

3.2. Asjaolu, et kaebajate arvates on korraldusest arusaamine neile mõnevõrra keeruline, ei

muuda korraldust ebaselgeks ega vastuoluliseks. Seejuures on kaebusest ja esialgse õiguskaitse

taotlusest nähtuvalt kaebajad siiski aru saanud, millised kohustused neile korralduse p-st 2

tulenevad. Ettekirjutused tuli täita hiljemalt 20.11.2015. Korraldus ei määra ettekirjutuste

kestust, seega on ettekirjutused tähtajatud. Korralduse p 5 alusel majandustegevuse peatamine

oli ette nähtu juhuks, kui kaebajad ei täida korralduse p 2 ka sunniraha kohaldamise korral

04.12.2015, st ettekirjutuse täitmata jätmisel oleks rakendatud MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatut

alates 05.12.2015–20.03.2016. Majandustegevuse nõuete rikkumise lõpetamisele suunatud

3-15-2857

8(25)

abinõude rakendamine peab olema efektiivne. Kui isik ei täida talle tehtud ettekirjutust, tuleb

kaaluda majandustegevuse peatamist ja vajadusel keelamist. Korralduse seletuskirjas

põhjendati, et Suur-Karja tn meelelahutusasutuste tegutsemise piirkonnas on avaliku korra,

majandustegevuse nõuete ja muud õigusrikkumised kestnud pikka aega, millest tulenevalt on

ka korralduses nimetatud kaitstavate hüvede kahjustamine ja teiste isikute õiguste riive

intensiivne. Inimesi oluliselt häiriva müra tekitamine kahjustab inimeste tervist. Haldusaktis

kirjeldatud rikkumised on käsitletavad olulise ohuna KorS § 5 lg 3 mõistes, millest tulenevalt

ei ole ettekirjutuse täitmata jätmise korral otstarbekas piirduda ainult igakordse sunniraha

rakendamisega. Sel põhjusel kehtestati korralduse p-s 5 sunnivahendist mõjusam abinõu –

majandustegevuse osaline peatamine. Ettekirjutuse täitmise korral säilib kaebajatel õigus

taotleda korralduse muutmist, kui ta on leidnud oma majandustegevuse korraldusel toimiva

abinõu, millise rakendamisel on tõenäoline, et see hoiab ära teiste isikute õiguste kahjustamise,

olulise ohu kolmandatele isikutele ja avaliku korra rikkumised. MsüS loogikast lähtuvalt on

majandustegevuse peatamise tähtaeg sõltuvuses kas ettevõtja tegevusest (kes ise rikkumised

kõrvaldab) või majandushaldusasutuse tegevusest, kes hindab rikkumise raskust ja otsustab

majandustegevuse keelamise. Seega kui kaebajad oma majandustegevust, mis teisi isikuid

häirib, 20.03.2016 ümber ei korraldanuks, rakendunuks sellest tähtpäevast järgmine abinõu –

majandustegevuse keelamine.

3.3. Korralduse preambulis on viidatud seletuskirjale ja selle lisale ning märgitud, et seletuskiri

on korralduse lahutamatuks lisaks. Seletuskiri on vormistatud korralduse juurde kuuluvana.

Korralduse tekst ja seletuskiri moodustavad ühe haldusakti. Korralduse on allkirjastanud

linnapea ülesandeid täitev abilinnapea ja linnasekretär. Seadus ei näe ette, et linnapea ja

linnasekretäri allkirjad tuleb kanda korraldusega ühtse terviku moodustava haldusakti igale

leheküljele. Tava kohaselt märgitakse allkirjad haldusakti lõpus, nagu on ka praegu toimitud.

Ka haldusmenetluse käigus kaebajate ärakuulamisel edastati neile tutvumiseks korraldus, mille

üksikasjalikud põhjendused olid toodud seletuskirjas. Haldusakt tervikuna toimetati kaebajatele

kätte. HMS § 56 lg 1 lubab esitada haldusakti põhjendusi ka eraldi dokumendis. KOKS § 31

lg 1 ja HMS § 56 lg 1 ei reguleeri seletuskirjale esitatavaid nõudeid. Seletuskirjal on abilinnapea

Arvo Sarapuu nimi, kuna tegemist oli eelnõu istungile esitajaga, kes kandis vastava

päevakorrapunkti linnavalitsuse istungil ette. Haldusakti tühisuse instituut ja kehtetuse tagajärg

saab käia korralduse selle osa suhtes, millega kaasnevad isikule õigused ja kohustused.

Kaebajate kohustused tulevad korralduse resolutsiooni p-dest 1-7, mis on korrektselt

allkirjastatud. Korralduse seletuskirjas on esitatud vaid haldusakti andmise kaalutlused. Seega

juba teoreetiliselt ei saa haldusakti põhjendused olla kehtetud või tühised. Väär ja arvuka

kohtupraktikaga on vastuolus kaebajate arvamus, et korralduse põhjendused peavad olema

kajastatud korralduses endas ja põhjenduste väljatoomine seletuskirjas ei ole lubatav.

Haldusakti üksikasjalikud põhjendused kajastati seletuskirjas põhjenduste mahukuse tõttu, et

mitte koormata haldusakti otsustavat osa mahuka tekstiga. Asjaolu, kas põhjendused sisalduvad

korralduses endas, korralduse lisas või haldusaktis viidatud ja kaebajatele kättesaadavaks tehtud

muus dokumendis, ei muuda kuidagi haldusakti kaebajatele ebaselgemaks. Praegusel juhul ei

ole kaebajatel olnud probleeme mõistmaks, et haldusakti kaalutlused on esitatud korralduses ja

seletuskirjas.

3.4. Vastustaja andis kaebajatele võimaluse esitada haldusmenetluses oma arvamus ja

vastuväited. Samuti kuulati kaebajad 08.09.2015 ära. Kaebajate, piirkonna elanike ja teiste

baaride pidajatega toimus korduvalt kohtumisi ka enne vaidlusaluse haldusmenetluse alustamist

ja püüti leida lahendusi. Vastustaja andis 08.09.2015 kaebajatele võimaluse pakkuda välja

toimivad abinõud olukorra lahendamiseks ja lepiti kokku tähtaeg, mille jooksul need esitatakse.

Erinevad abinõud ei ole olukorda lahendanud ja keegi ettevõtjatest ei olnud nõus vabatahtlikult

müügikoha kauplemisaegu lühendama või oma majandustegevust ümber kujundama, mis

3-15-2857

9(25)

reaalselt aitaks kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele. Vastustaja hindas kaebajate esitatud Old

Town Maestro’s hotelli juhatuse liikme kirja koosmõjus teiste tõenditega. Kirjast järeldub, et

hotelli hoonesse üürniku leidmine ei ole olnud lihtne ja mingil põhjusel (nt pooltevahelise

üürisuhte tõttu) soosib hotell hetkel Lab OÜ tegevust. Samas ei lükka see kiri ümber politsei

süüteoandmeid ja olukorra kirjeldust, munitsipaalpolitsei selgitusi, turistide tagasisidet,

piirkonna elanike ja seal tegutsevate teiste isikute kaebusi. Kaebaja väide, et hotellile

reisifoorumitesse jäetud kommentaarid pärinevad Old Town Maestro’s konkurentidelt, ei ole

eluliselt usutav. Kaebaja ei ole seda väidet tõendanud. Sel juhul oleks ka nt Vene tn 9 hotellile

jäetud samasuguseid kommentaare, kuid seda ei ole tehtud.

3.5. Kaebajate majandustegevus rikub avalikku korda ja on korraldatud teiste isikute õigusi ja

huve kahjustaval viisil. Kaebajate baaride ja nende külastajate poolt baaride ruumides ja baaride

ees tänaval põhjustatavat ülemäärast müra ja avaliku korra rikkumisi tõendavad elanike

kaebused, PPA seisukohad, Suur-Karja tn õigusrikkumiste statistika, ettevõtjate ja

elanikkonnaga linnaosa valitsuses peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused,

rohkearvuline meediakajastus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti hinnang, Vanalinna Seltsi

edastatud videod, Tänavapuhastuse AS arvamus ning videosalvestused erinevatest

ajaetappidest aastatel 2011-2015, aga ka muud korralduse seletuskirjas viidatud

dokumentaalsed tõendid. Suur-Karja tn 15 omaniku esitatud teabe kohaselt on perioodil

15.02.2010–30.12.2014 hoonele ainuüksi klaaside lõhkumisega tekitatud kahju 789,22 eurot.

Piirkonnas tegutsevad Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja tn 17/19) ja My City Hotel (Vana-

Posti tn 11) kaebavad tänavalt kostuva müra üle, mida põhjustavad purjus inimesed. Hotellide

kliendid soovivad hommikuti tuba vahetada, sest ei ole varahommikuni kestnud lärmi tõttu

saanud magada. Hotellid on pidanud selle tõttu tegema mahukaid investeeringuid, tegema

klientidele allahindlusi või magamata ööd muul moel kompenseerima. Hotellide opereerimine

on raskendatud, majandustegevus häiritud, külastajate tagasiside halvustab hotellide mainet ja

hotellidel on baaride tegevuse tulemusena kaasnenud käibe langus. Piirkonna probleeme

ilmestavad ja kinnitavad ka hotellidele reisifoorumites külastajate jäetud kommentaarid.

Kõikide piirkonna hotellide klientide jäetud tagasiside viitab olulistele probleemidele piirkonna

turvalisuse, müra ja maine osas. Ülemäärast müra kaebajate müügikohtade eest kinnitab ka

Tallinna linna tellitud müra mõõtmine, mis viidi läbi 14.12.2013 ajavahemikul 02.24–04.00

(reede öösel vastu laupäeva). Töö teostas Terviseamet. Mõõtmisi tehti kolmes mõõtmispunktis:

Suur-Karja tn 4-17 eluruumis, Hotel Barons (Suur-Karja tn 2/7) numbritoas nr 304 ja

hotellihoone 3. korruse Suur-Karja tn poolsel välisfassaadil. Sotsiaalministri 04.03.2002

määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (Määrus nr 42) § 6 tabel 1 järgi on hotellitubades öösel

müra soovituslik tase 30 dB, mõõtmistulemus oli 37,4 dB. Suur-Karja tn poolsel välisfassaadil

oli maksimaalne müratase 85,1 dB, seega kui külastaja avaks hotellitoa akna, oleks müratase

3 korda kõrgem soovituslikust tasemest. Määruse nr 42 § 7 kohaselt on elu- ja magamisruumide

müra normtase 30 (soovituslik 25) dB ja maksimaalne 35 (soovituslik 32) dB. KÜ Suur-Karja 4

tellitud müramõõtmise viis läbi Akukon OY Eesti filiaal 06.09.2014 (laupäeval) kl 01.00–03.00.

Mõõtmisest nähtus, et avatud akna korral on müratase 15 dB kõrgem kui suletud aknaga

magamistoas. Seega peavad lähipiirkonna elanikud ja hotellikülastajad taluma öisel ajal

oluliselt suuremat müra, kui seda näevad ette Määruses nr 42 sätestatud normtasemed ja seda

sõltumatult sellest, kas aknad on avatud või suletud. Vanalinna majadel üldjuhul

sundventilatsioon puudub ning ainsaks ruumide ventileerimise võimaluseks on akende

avamine. Suur-Karja tn asub 150 m tänavalõigul 10 varaste hommikutundideni avatud

toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse

joogi müük. Kaebajad selgitasid, et valdav osa baaride alkoholimüügi käibest tekib öisel ajal.

Ka valdav osa õigusrikkumisi pannakse toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal öösel,

mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt baaride külastajaid ja muid inimesi. Päevasel ja

3-15-2857

10(25)

õhtusel ajal sarnased mõjutused baaride tegevuses puuduvad. Kaebajad ja teised piirkonna

baarid asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja tegelevad identse äritegevusega. Nende tegevust

iseloomustab orienteeritus rohkele alkoholi müügile. Ettekirjutuse saanud baaride tegevuse

mõjud ja tagajärjed on seega sarnased ning puudub vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline

baar mängib muusikat kõige kõvemini või millise baari külastajad nt karjuvad, oksendavad,

lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku korra rikkumised, müra ja heakorra probleemid

tulenevad nende baaride ja külastajate tegevusest. Kaebajad on KorS § 15 lg 1 järgi avaliku

korra eest vastutavateks isikuteks. Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni on võimalik

alkoholi osta ja baarid on avatud. Inimesed lahkuvad, kui lõpetatakse alkoholi müük ja baarid

suletakse. Seega on baaride majandustegevuse ja selle mõju ning baarides alkoholi

kättesaadavuse ning avaliku korra, heakorra jm õigusrikkumiste toimepanemise vahel selge

seos. Avalikku korda on pädev hindama PPA, mitte kaebajad, ning PPA arvates on alkohol

jaemüügi piirangud tänavalõigul Suur-Karja tn 4 – Suur-Karja tn 18 mõistlikud ja parandaksid

olukorda.

3.6. Ettekirjutuste tegemist on piisavalt kaalutletud. Avaliku korra parandamiseks on püütud

leida lahendusi kohtumistel politsei, ettevõtjate ja linnaelanikega. Neist mitmeid ettepanekuid,

nt politseipatrullide arvu suurendamine, turvameeste palkamine, heliisolatsiooni parandamine,

muusika taseme alandamine ja alkohoolse joogi müügi piiramine purjus inimestele, on püütud

rakendada, kuid need ei ole andnud piisavaid tulemusi. Samuti ei ole baaripidajad abinõude

rakendamisel järjepidevad. Elanikkonna kaebustest, videolõikudest ja politsei ülevaadetest

selgub, et baaridest tulenevad probleemid on kestnud aastaid. Abinõude rakendamist on aastaid

edasi lükatud, et anda baaripidajatele võimalus oma majandustegevust ise parandada ja nende

mõjusid vähendada. Kaebajate välja pakutud suitsuruumi suurendamise idee ei ole uus. Samas

ei piisa ainult suitsuruumi rajamisest, kui inimestel on jätkuvalt võimalik väljuda suitsetamiseks

baaride ette tänavale. Haldusakti andmise aja seisuga ei ole tänavapildis olulisi muutusi

toimunud ja baaride külastajad kasutavad jätkuvalt baaride esist tänavat suitsetamiseks ja

ajaveetmiseks, millega kaasneb inimmassi tekitatav müra, purjus inimeste karjumised,

inimestevahelised konfliktid, turvalisuse vähenemine ja heakorra kahjustamine. Koostöö

politseiga on vajalik ja seda ongi pidevalt tehtud. Samas puudub kaebajatel subjektiivne õigus

nõuda, et nende majandustegevuse korraldamisega kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmist

peavad tagama ning tagajärgedega tegelemise vastutust kandma korrakaitseorganid. Juba

praegu panustavad korrakaitseorganid Suur-Karja tn avaliku korra tagamisse vahendeid ja

ressursse, mis on ebaproportsionaalselt suured. Selle tulemusena aga väheneb politsei võimekus

korraldada järelevalvet Tallinna teistes piirkondades. Politsei teostab riiklikku järelevalvet

avaliku korra täitmise üle, kuid see ei tähenda, et avaliku korra eest vastutav isik ei peaks

tarvitusele võtme meetmeid, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise. Tänaseni ei ole

kaebajad selliseid meetmeid nõustunud tarvitusele võtma. PPA 29.11.2013 kirjas on kirjeldatud

Austraalis ja Norras tehtud uuringuid, mille kohaselt baaride lahtiolekuaja lühendamine avaldab

mõju õigusrikkumiste arvule. Seega efektiivsem ja tulemuslikum on korraldusega ettenähtud

piirangute

seadmine,

sest

alkoholi

kättesaadavuse

piiramine

iseenesest

vähendab

õigusrikkumiste arvu.

3.7. Arusaadavalt ei kogune inimesed öösel Suur-Karja tn asuvatesse baaridesse ja nende ette

tänavale lihtsalt niisama, vaid tarbima alkoholi ja meelelahutust. Alkoholi kättesaadavuse

vähendamine, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise lõpetamine aitab vähendada

piirkonnas

viibivate

baaride

külastajate

hulka,

õigusrikkumiste

toimepanemist

ja

müraprobleeme. Seega soodustab valitud abinõu korraldusega taotletava eesmärgi saavutamist.

On tõenäoline, et kaebajate müügikohtade tegevus toob kaasa õigusrikkumisi ja elanike

häirimist ka enne 00.00 või 01.00, kuid kindlasti mitte sellises mahus kui ajaliselt hiljem. Isikute

joobeaste ei ole kl 01.00-ks veel sedavõrd kõrge kui baari sulgemisel kl 06.00. Arvestades, et

3-15-2857

11(25)

vanalinna elanikel tuleb arvestada mõneti kõrgema taluvuskohustusega elukeskkonna eripärast

tulenevalt ning tavapäraselt ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise

piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka

ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt.

3.8. Erinevaid abinõusid olukorra lahendamiseks on proovitud aastaid. Need ei ole osutunud

tõhusateks ning õigusrikkumised jätkuvad. Sõltumata palgatud turvatöötajate arvust, koristaja

palkamisest, suitsuruumi pindala suurendamisest, kange alkoholi hinnataseme ülevaatamisest,

kaamerate paigaldamisest, alkomeetrite soetamisest jms ei ole võimalik suunata inimesi

müügikohast ja selle ümbrusest lahkuma, kuni sealt on võimalik osta alkoholi ja kuni see on

avatud. Nende abinõude kõrval on kaebajate eesmärgiks öisel ajal alkoholi võimalikult suur

müük, kuna see on nende majandustegevuse sisu. Seega pole kaebajad tegelikult huvitatud

vabatahtlikult rakendama meetmeid, mis vähendaksid alkohoolse joogi kättesaadavust,

meelelahutusprogrammi pakkumist ja inimeste hulka piirkonnas, mis on tegelikult probleemide

põhjusteks. Seega on piirangud vajalikud

3.9. Piirangud on mõõdukad. Valdava osa ajast on kaebajatel võimalik tegeleda

majandustegevusega ilma piiranguteta. Kaebajatel ei ole takistusi kaubelda muul ajal ööpäevast,

nagu paljud teised vanalinnas tegutsevad toitlustusettevõtted. Ka ettekirjutustes sätestatud

kellaaegadel ei ole kaebajad kohustatud kauplemiskohti sulgema. Ettekirjutuste intensiivsuse

hindamisel tuleb arvesse võtta, et olenemata haldusakti andmisest lasub kaebajatel kohustus

korraldada oma majandustegevus teisi isikuid mittehäirival viisil. Korraldusega seonduvate

eesmärkide kõrvutamisel on avalik kord ja heakord, elanikele inimväärse elukeskkonna

tagamine ja majandustegevuse nõuete täitmine selgelt tähtsamad kui baaripidajale kauplemise

ja käibe tagamine öisel ajal teiste isikute õigusi ja huve kahjustades. Küll tõrjuvad korralduses

rakendatud abinõud vanalinnast välja muinsuskaitsealale ja seal asuvatele ehitistele sobimatut

kasutusviisi, milleks on müügikoha kasutamine maailmapärandi eesmärkidega vastuolus

olevalt ajaveetmiskohana, millises viljeletakse mõõdutundetut alkoholitarbimist, austamata

iseennast, teisi inimesi ja ümbritsevat keskkonda. Kaebajate tegevus tõrjub vanalinnast välja

hoopis elanikud. Osad elanikud kasutavad võimalust ööbida nädalavahetuseti oma maakodus,

mitmed inimesed on kaotanud lootuse probleemidele lahendust leida ja lahkuvad oma kodudest

ning on inimesi, kes ei ole probleemide tõttu saanud oma kodu kasutama hakatagi. Suur-Karja

tn 4 elanikud on andnud teada, et nad ei saa oma kortereid müra tõttu kasutada, välja üürida ega

müüa. Korralduses sätestatud piirangute kellaajad ei ühti ligilähedaseltki nn ametliku öörahu

kellaaegadega (KorS § 56).

3.10. Haldusmenetlus algatati 15 ettevõtja suhtes, mis tegutsevad kaebajate lähipiirkonnas.

Lisaks koguti andmed kaebajate tegevuspiirkonna ja sellest veidi eemal (Väike-Karja tn,

Müürivahe tn, Sauna ja Vene tn, Raekoja plats) veel kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja

kohta. Seega kaaluti korralduse kehtestamisel põhjalikult, millised on enim probleemsed

müügikohad, millede tegevusele piirangute seadmine on vältimatult vajalik. Korralduses esitati

kaalutlused nende ettevõtjate suhtes, kellele otsustati ettekirjutus teha. Korralduses nimetamata

ettevõtjate müügikohtade osas kaalutluste esitamine väljunuks korralduse piiridest. Siiski

otsustati eraldi välja tuua Club Hollywoodi suhtes läbiviidud haldusmenetluse asjaolud.

Kaebajate vahetuses läheduses asuvast Casanova Clubi tegevusest ei lähtu mõjutusi avalikku

ruumi, kuna klubisse sisenemisel tuleb osta pilet, mis väljumisel kaotab kehtivuse. Klubi uksest

ei toimu inimeste voorimist tänavale ja tagasi striptiisiklubi äriga kaasneva tegevuse eripärast

johtuvalt. Piirangute kehtestamisel sai määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja

ettevõtjate kaebused. Samalaadsete probleemide tõusetumisel teiste ettevõtjate tegevusest

lähtuvalt algatatakse haldusmenetlus ka nende suhtes. Nö igaks juhuks piirangute rakendamine

ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu samalaadset mõju avalikku ruumi, piirkonna elanikele ja

piirkonnas viibivatele isikutele, ei ole võrdse kohtlemise argumendil põhjendatud.

3-15-2857

12(25)

3.11. Teiste isikute õigusi häirivale majandustegevusele piirangute seadmist on pidanud

võimalikuks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium.

3.12. Riigil saamata jääv maksutulu, kaebajate töötajate võimalik töökohavahetus või

ümberkorraldus päevasele ajale ja turismi edendamine sellisel kujul, nagu seda viljelevad

kaebajad, ei ole argumendid, mis kaaluks üles korralduse preambulis nimetatud eesmärgid.

Keegi ei saa maksutulu tasumise argumendil õigustada avaliku korra ja kaupleja kohustuste

rikkumisi. Makse tasuvad ka kohalikud elanikud ja teised piirkonna ettevõtjad, kelle õigusi ja

huve kaebajate tegevus rikub.

4. PPA arvates on vaidlusalune korraldus nii sisuliselt kui vormiliselt õiguspärane.

Põhjendused:

4.1. Statistika järgi on süütegude arv Suur-Karja tn kordades suurem kui mujal vanalinnas.

Kuritegevuse taset on õnnestunud Suur-Karja tn alla suruda vaid väga suurte jõupingutustega.

Püsivalt ei ole PPA-l võimalik taolisi jõude vaid selles piirkonnas rakendada, kuna kannatama

hakkavad teised piirkonnad. Statistika näitab, et kui mitmekordistati politseilise

sihtsuunitlusega tegevuste arvu Suur-Karja tn, hakkas kasvama kuritegevus Viru tn.

Sihtsuunitlusega reide Suur-Karja tn on 2015. a tehtud 28, s.o 4 korda rohkem kui 2014. a,

kusjuures osa reide on tehtud ületundide arvelt. Alates 2014. a novembrist on vanalinnas

nädalavahetuste öösel välja pandud 2 jalgsipatrulli, et ennetada süütegusid. Üks reid maksab

normtööaja piires 1505,21 eurot ning ületundide arvelt 2076,76 eurot. Kokku on 2015. a

kulutatud reididele 41 993,21 eurot. Seega kaasnevad baaride tegevusega riigile lisakulud.

4.2. Kellaajaliselt pannakse enim süütegusid toime kl 22.00–06.00, seejuures pannakse kl

00.00–06.00 toime 71% kehalise väärkohtlemise süütegusid ja 60% röövimisi. Enim

kuritegusid pannakse toime laupäeval, selle järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg

on laupäeval kl 01.00–04.00. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede,

pühapäev ja neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kl 19.00 kuni laupäeval kl 04.00,

neljapäeval kl 19.00 kuni reedel 02.00 ja laupäeval kl 22.00 kuni pühapäeval kl 04.00. 2015. a

jõustunud seaduse muudatuse tõttu on kuritegude arv olnud languses, kuid tõusnud on

väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv jäänud samale tasemele.

4.3. Korralduses nimetatud Suur-Karja tn baaride ja õigusrikkumiste vahel esineb seos. Baarid

ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas

müra, mis häirib teisi isikuid. Baarides on alkohol öö läbi kättesaadav, millega kaasneb alkoholi

liigtarbimine ja purjus inimeste suur kontsentratsioon piirkonnas. See omakorda soodustab

rohkearvuliste õigusrikkumiste toimepanemist, mida kinnitab politseis registreeritud

õigusrikkumiste arv. Kui alkohol ei oleks sellisel määral kättesaadav ning baarid peaksid

lõpetama teatud kellaajast meelelahutuse ja muusika edastamise, siis lahkuksid inimesed

tänavalt ja väheneks piirkonnas viibivate inimeste arv, õigusrikkumiste hulk ja müra ning

olukord baaris ja tänaval muutuks rahulikumaks. Seetõttu on tegutsemise piirangud, sh alkoholi

jaemüügi osas, igati õigustatud.

4.4. Kaebajate tegevusega seonduvad probleemid on kestnud juba aastaid. Kaebajad ei soovi

oma tegevust ümber korraldada, sest joobes isikute arv piirkonnas on nende klientide arvuga

korrelatsioonis. Avaliku korra rikkumised Suur-Karja tn on ilmselgelt seotud baaride

lahtiolekuaegade, baarides pakutava alkohoolse joogi ja baaride tegevuskontseptsioonidega,

mis on orienteeritud alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni

varahommikuni. Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad piirkonnas elavad ja

viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus.

3-15-2857

13(25)

4.5. Ettevõtlusvabadus ei hõlma õigust korraldada oma tegevus sellisel viisil, et sellega

kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad korrakaitseorganite kanda. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku

korra eest vastutavad kaebajad. Baarid on kohustatud korraldama oma majandustegevuse nii, et

see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate isikute huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12). Probleemi

lahendamine peab algama baaride tegevuse muutumisest, mida ei saa teha politsei. Baaride

tegevus ei tohi teisi isikuid häirida olenemata politsei sekkumisest.

4.6. PPA on osalenud mitmetel kohtumistel linnavalitsuses, kus osalesid ka baaride pidajad ja

ümberkaudsed elanikud. Kohtumistel selgitati avaliku korra probleemide olemust ja põhjuseid.

Kohtumistel lepiti kokku meetmetes, mida ettevõtjad peaksid rakendama. Mõningaid samme

on baarid astunud (turvafirma kasutamine). Sellegipoolest on õigusrikkumiste arv

murettekitavalt suur. Tallinna linn on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kaebajatele on

antud aastaid võimalusi rakendada vabatahtlikult erinevaid meetmeid, mis hoiaksid ära

õigusrikkumised avalikus kohus ja teiste isikute häirimise. Korraldusest nähtub, et linnavalitsus

on rakendanud meetmeid järk-järgult rangemate ja tõhusamate suunas, säilitades samal ajal

kaebajatele võimaluse kõiki abinõusid ennetada. Korralduses rakendatavad meetmed on

vajalikud ja aitavad kaasa piirkonna probleemide lahendamisele.

4.7. Korralduses on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud

probleemne. Hollywood jääb küll probleemsesse piirkonda, kuid klubi tegevusega seotud

eripärast tulenevalt (pilet) mõjutab tema tegevus teisi isikuid vähemal määral. Klubi meeskond

suudab hoida ära suuremad õigusrikkumised avalikus ruumis, mistõttu ei ole klubi tegevusele

piirangute seadmine hetkel vajalik. Teiste lähipiirkonna müügikohtadega ei ole PPA-l sarnaseid

probleeme olnud. Samuti ei saa rakendada piiranguid ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu

samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele. PPA-le teadaolevalt ei ole ühegi teise

vanalinna müügikohaga seotud sedavõrd suuri probleeme, mistõttu ei ole kõigile vanalinnas

tegutsevatele ettevõtjatele piirangute seadmine mõistlik.

4.8. PPA saatis 29.11.2013 kirjaga Tallinna linnale uuringute tulemused, mille kohaselt on

praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna

vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need

suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes isikute piirkonnast lahkumisele, mis

annavad avaliku korra mõttes sama efekti.

4.9. Korralduses kehtestatud kellaajad arvestavad nii kaebajate kui elanike huvidega. Võrreldes

korralduse ettekirjutuste kellaaegu KorS § 56 lg 2 kellaaegadega, on rakendatud meetmed

pigem leebed.

KOHTU PÕHJENDUSED

Haldusakti tühisuse tuvastamise nõue

5. Kaebajad heidavad ette põhjenduste esitamist korraldusest eraldiseisvas seletuskirjas. HMS

§ 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tule HMS-st nõuet, et

haldusakti põhjendus peab olema alati haldusaktis endas ja et vaid erandina võib selle esitada

muus dokumendis. Kuigi antud juhul ei oleks olnud takistusi põhjenduste esitamiseks

haldusaktis endas, sest resolutsiooni ja põhjenduste selge eristamise korral ei oleks kannatanud

haldusaktist arusaadavus ega selle selgus, ei saa nii mahuka põhjenduse esitamist eraldi

dokumendis pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Korralduses on viidatud seletuskirjas esitatud

põhjendustele ja seletuskirja ülaosas on viide korraldusele, seega on selge seos korralduse ja

selle seletuskirja vahel. Nii korraldus kui selle seletuskiri toimetati kaebajatele kätte, seega oli

3-15-2857

14(25)

kaebajatel võimalik üheaegselt tutvuda nii korralduse kui ka selle põhjendustega ja mõista

korralduse andmise põhjusi. Korralduses endas on välja toodud põhimotiivid. Seejuures olid

kaebajad nii haldusmenetluse eelsest ajast ja ka haldusmenetluses teadlikud korralduse andmise

põhjustest, seega ei saa kuidagi väita, et nad ei tea korralduse andmise põhjusi ega mõista neid.

6. Kaebajad leiavad, et kuna seletuskirjal puudub pädeva ametniku allkiri, siis on kogu

haldusakt tühine. HMS § 55 lg 4 järgi märgitakse kirjalikus haldusaktis selle andnud

haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti

väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. HMS § 63 lg 2 p 3 järgi on

haldusakt tühine, seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Antud juhul on haldusaktiks HMS § 51

lg 1 tähenduses linnavalitsuse korraldus, millega pandi kaebajatele teatud kohustused. Kaebajad

ei ole seadnud kahtluse alla, et haldusakti on allkirjastanud selleks õigust omanud isikud (KOKS

§ 31 lg 6). Eraldi vormistatud seletuskirjale HMS mingeid vorminõudeid, sh allkirjastamise

osas, ette ei näe, seega võib see jääda ka allkirjastamata. Seletuskirjal allkirja puudumine või

ebaõige isiku allkiri ei muuda korralduse enda õiguspärasust. Kuna korralduses endas on toodud

selle andmise põhimotiivid ning kohtupraktikas on lubatud haldusakti põhjendusi

kohtumenetluses täiendada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-

29-12), siis saaks korraldus eksisteerida ka ilma seletuskirjata. Järelikult on kaebajate viide

HMS § 63 lg-le 3 asjakohatu olenemata sellest, kui mahuka osa seletuskiri korralduse endaga

võrreldes moodustab.

7. Kaebajad heidavad ette ka korralduse resolutsiooni ebaselgust. Kuna haldusakti

resolutsiooniga määratakse kindlaks isiku õigused ja kohustused (HMS § 60 lg 2 ls 2), siis peab

see olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kohtu hinnangul ei esine korralduse

resolutsioonis selliseid puudusi, mis muudaksid resolutsioonist arusaamise võimatuks või

oluliselt raskendatuks. Resolutsiooni p 2 esimene lause ei ole jäänud poolikuks, vaid kohustab

resolutsiooni p-s 1 nimetatud isikuid viima oma tegevuse oma müügikohtades kooskõlla

õigusaktides sätestatud majandustegevuse nõuetega. Selleks tuleb neil lõpetada teatud kellaajast

alkohoolse joogi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi pakkumine. Nimetatud

tegevus tuli lõpetada hiljemalt 20.11.2015 (resolutsiooni p 3). Resolutsiooni p 4 määrab

kindlaks sunniraha juhuks, kui korralduse adressaadid ei täida kohustust korralduses toodud

tähtajaks vabatahtlikult. Kui ka sunniraha ei sunni korralduse adressaate kohustust täitma,

peatab vastustaja ise alates 04.12.2015 korralduse adressaatide majandustegevuse osaliselt, st

teatud kellaajast alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise

osas. Majandustegevus peatatakse kas kuni rikkumise (s.o teisi isikuid häiriv majandustegevus)

kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni. Majandustegevuse keelamist ei ole

korralduse resolutsioonis mainitud, kuid sellele on viidatud korralduse seletuskirjas. Samuti on

korralduse resolutsiooni p-s 5 tehtud viide MsüS § 43 lg 1 p-le 1, mis sellise tagajärje ette näeb.

Korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega. Resolutsiooni p 3 tähistab tähtaega, mil öine

alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusteenuse pakkumine tuleb lõpetada, kuid ei tähista

aega, pärast mida on kaebajatel võimalik oma endise tegevusega samamoodi jätkata. Seega

kehtib resolutsiooni p 2 seni, kuni vastustaja ise korralduse kehtetuks tunnistab (HMS 61 lg 2).

Kaebajatel on õigus taotleda piirangute lõpetamist, kui nad suudavad vastustajat veenda, et

nende poolt rakendatavate meetmete tõttu ei riku nende majandustegevus öisel ajal enam

avalikku korda ja teiste isikute õigusi. Korralduse resolutsiooni p-s 7 toodud tähtaeg

(20.03.2016) tähistab aega, milleni kaebajate majandustegevus on maksimaalselt peatatud.

Pärast seda tuleb vastustajal otsustada, kas kaebajate kasutusele võetud meetmed võimaldavad

neil jätkata majandustegevuse osutamist avalikku korda ja teiste isikute õigusi rikkumata või

tuleb kaebajate majandustegevus keelata. Kui kaebajate kasutusele võetavad meetmed on

avaliku korra tagamiseks piisavad, võib vastustaja taastada nende majandustegevuse ka varem.

Nimetatud kuupäev ei tähista aega, mil kaebajad võivad oma senise majandustegevusega

3-15-2857

15(25)

endisel viisil jätkata. Ettevõtjal on alati õigusaktidest tulenev kohustus korraldada oma

majandustegevus selliselt, et see ei häiriks teisi isikuid. Mõiste “avaliku korra tagamise

toetamise vajaduse äralangemiseni” tähistab olukorda, kus vastustajal puudub enam vajadus

sekkuda avaliku korra tagamise eesmärgil kaebajate tegevusse. Mõiste “majandustegevuse

nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni” tähistab olukorda,

kus kaebajate majandustegevus ei riku enam oluliselt majandustegevuse nõudeid ega ohusta

oluliselt avalikku korda või teiste isikute õigusi. Resolutsioon on küll pikk, sisaldab mitmeid

erisätteid ja tähtaegu, kuid on sellele vaatamata piisavalt selgelt arusaadav ja täidetav (HMS

§ 63 lg 2 p 5).

8. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusaluses korralduses ei esine puudusi, mis

muudaksid korralduse tühiseks.

Haldusakti tühistamise nõue

9. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

10. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (KorS § 4 lg 1). Korrarikkumine on

avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve

kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Suur-Karja tn on avalik koht KorS § 54 tähenduses. KorS § 55

lg 1 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Avalikus

kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Käitumise

häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku

kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest (KorS § 57). KaubTS § 4 lg 1 p 12

järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta

tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on

majandustegevuse nõuetega MsüS § 6 lg 1 tähenduses ning ettevõtja on majandustegevuse

teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks

ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja

hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja

hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste

isikute õigusi rikkuva ettevõtja majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena

riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus oma territooriumil (KorS § 571 p 2, MsüS § 7 p 4,

KaubTS § 21 lg 3), kellel on KorS § 28 lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (vt ka MsüS

§ 68). Majandushaldusasutus võib ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse

nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse (MsüS § 36 lg 1), kuid enne

majandustegevuse keelamist teeb majandushaldusasutus ettevõtjale ettekirjutuse tegevus

majandustegevuse nõuetega kooskõlla viia (MsüS § 42). MsüS § 43 lg 1 p 1 järgi võib

majandushaldusasutus

ettevõtja

majandustegevuse

osaliselt

või

täielikult

peatada

majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral

kuni

rikkumise

kõrvaldamiseni

või

majandustegevuse

keelamise

otsustamiseni.

Majandustegevuse või tegevusloa peatamise ulatus märgitakse peatamise otsuses (MsüS § 43

lg 3).

11. Kohus kontrollib järgnevalt:

-

milline on tegelik olukord Suur-Karja tn;

-

kuidas, kelle ja milliseid õigusi rikutakse ja kas kaebajad vastutava selle eest;

3-15-2857

16(25)

-

kas vastustaja on pädev haldusorgan ning kas kohaldatud meetmed on lubatavad ja

proportsionaalsed;

-

kas vastustaja on teostanud kaalumist õiguspäraselt;

-

kas kaebajate suhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet;

-

kas kaebajad oli menetlusse kaasatud.

Vorminõudeid kontrollis kohus eespool.

12. Korraldusest ja selle seletuskirjast nähtuvalt heidetakse korralduse adressaatidele ette öist

lärmi, mida tekitavad nii korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades lastava

muusikaga kui ka korralduse adressaatide kliendid, kes tänaval lärmavad. Selline lärm rikub nii

vaidlusaluses piirkonnas elavate kui ka seal asuvates majutusasutustes viibivate isikute õigusi

ja huve, sh õigust öörahule ja selle kaudu ka kinnisvara väärtust ja selle kasutamise võimalusi,

lisaks teiste ettevõtjate majandustegevust. Korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid

ja korralduse adressaadid ei koristada nende järelt piisavalt. Korralduse adressaatide klientidel

puudub joobe tõttu enesekontroll, nad ei suuda käituda normikohaselt, satuvad kergesti

konfliktidesse ja ohustavad lisaks teistele meelelahutusasutuste klientidele ka muid isikuid, kes

piirkonnas liiguvad, sh piirkonna elanikke. Lisaks füüsilise vägivalla süütegudele on suur ka

varguste toimepanemine nii joobes isikute poolt kui ka nende suhtes. Samuti heidetakse ette

seda, et öine alkoholimüük ja meelelahutuse pakkumine, millega kaasneb suurte hulkade joobes

isikute tänavatel lärmamine ja tänavate reostamine, ei ole kooskõlas muinsuskaitseliste

eesmärkidega, sh eesmärgiga tagada muinsuskaitsealal elamisvõimaluste maksimaalne

säilitamine. Öine tänavamelu ja oht turvalisusele vähendavad Tallinna vanalinna väärtust

turismikohana.

Kaebajad ei eita, et neil lasub kohustus korraldada oma ettevõtlust selliselt, et see ei rikuks

avalikku korda ega teiste isikute õigusi, kuid leiavad, et nemad ei olegi sellist nõuet rikkunud.

Nende muusika ei häiri kedagi, nemad ei müü alkoholi liigses joobes isikutele, koristavad oma

maja ümbrust ja nende palgatud turvaettevõte valvab oma pädevuse piires korda tänaval.

Kaebajatel puuduvad võimalused tänaval olevate isikute ohjeldamiseks. Pealgi ei ole tõendatud,

et tänaval lärmavad ja tänavat reostavad isikud on just kaebajate kliendid. Seda enam, et tänavat

kasutatakse peamise transiittänavana vanalinna sisenemiseks ja sealt väljumiseks.

13. Esitatud tõenditest ei nähtu tõepoolest, et kaebajate baarides mängitav muusika häiriks

avalikku korda sama palju kui teiste korralduse adressaatide baarides mängitav muusika või

tänavatel olevate isikute lärm. Kaebajad selgitavad, et Väikese Laboriga samas majas ei asu

eluruume. Suure Laboriga asub samas majas Old Town Maestro’s hotell, mille omanik ei ole

kaebajatele mingeid etteheiteid teinud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad S. A. ja A. M.,

kes elavad Suur-Karja tn 4, kinnitasid, et Laborites mängitav muusika nende korteritesse ei

kostu, nendel on probleeme nendega samas majas asuvatest baaridest kostuva muusikaga. Ka

Tripadvisori ja Booking.com veebilehtedelt nähtub, et Old Town Maestro’s hotelli külastajad

kurdavad pigem tänavalt kostuva müra üle. Samas on mõned külastajad teinud etteheiteid ka

baaridest kostuva muusika kohta. Tunnistajana üle kuulatud V. K., kes elab Väikese Labori

kõrvalmajas, kurdab aeg-ajalt läbi seinte kostuvat müra. A. M. selgitas, et mh Labori baaridel

on kombeks hoida soojemal ajal või suurema rahvahulga korral välisust lahti, mistõttu kostab

baarides mängitav muusika ka tänavale. Eeltoodust võib järeldada, et ka kaebajate baarides

lastav muusika häirib mingil määral elanikke ja piirkonnas viibivaid isikuid.

14. Suurimaks probleemiks on aga tänaval olevate isikute põhjustatav lärm. Külmemate ilmade

korral peamiselt nädalavahetuseti, soojemal ajal aga pea igapäev seisab Suur-Karja tn baaride

ees suur hulka inimesi, kes kas joobe tõttu, üksteisest ülerääkimise vajadusest, baarides lastava

muusikataseme tõttu harjumusest või kaugemal seisvate isikutega suhtlemisel karjuvad. Kuna

3-15-2857

17(25)

Suur-Karja tn on palju üksteise kõrval olevaid ja varahommikuste tundideni lahti olevaid baare,

siis koguneb sellele tänavale sadu inimesi, kelle hääled koosmõjus põhjustavad paratamatult

lärmi. Vastustaja esitatud videotelt on näha, et tänaval seisavad suurte hulkadena baaride

külastajad, kes on tulnud tänavale kas suitsetama või juttu rääkima. Inimestel, kes kasutavad

Suur-Karja tn transiittänavana, ei ole vajadust sellel tänaval lihtsalt seista ja lärmata. Kohus ei

välista, et Suur-Karja tn kasutatakse ka vanalinna minekuks ja sealt tulekuks, seda enam, et

Suur-Karja tn otsas on taksopeatus, kuid see ei muuda asjaolu, et lärmi tekitavad öö läbi sellel

tänaval just baaride enda kliendid. Kui ka mõni mujalt tulev inimene jääb baaride ette teistega

suhtlema, siis on see igal juhul tingitud baaride ees seisvatest klientidest. Kui baaride kliente

tänaval ei oleks, poleks ka tänavat läbivatel isikutel põhjust tänavale seisma ja karjuma jääda.

15. Sellist tänavalt kostuvat ja läbi suletud akende tulevat lärmi on tunnistanud nii kohtuistungil

üle kuulatud tunnistajad, haldusmenetluses oma seisukohad esitanud Barons hotelli ja Savoy

hotelli töötajad kui ka nende hotellide ja Old Town Maestro’s hotelli külastajad reisifoorumites

Tripadvisor ja Booking.com. Ka kohtuistungil üle kuulatud turvatöötaja V. N. kinnitas, et

inimesed lärmavad tänaval, kuid sinna ei ole midagi parata. Lisaks on elanikud selgitanud, et

vanalinna majad on vanad ja neis puudub sundventilatsioon, mistõttu tuleb tubade

tuulutamiseks avada aknad. See omakorda suurendab tuppa kostuvat mürataset. KorS § 57 järgi

lähtutakse käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist,

milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Seega ei ole

oluline, kas väidetavad müramõõtmised toimusid õigete seadmetega ja selleks pädevate isikute

poolt ning kas ja kui palju mõõdetud müratase ületas lubatavat. Suur-Karja tn elanikud ja

hotellides viibivad isikud on kinnitanud korduvalt, et tänavalt tulev lärm ei võimalda kuni

hommikuni uinuda ja häirib oluliselt. See, et hotellid pakuvad nö tavavarustusena klientidele ka

kõrvatroppe, näitab probleemi olemasolu ja suurust. Mujal hotellides seda tavapäraselt ei tehta.

Nimetatud hotelle külastanud isikud on soovitanud reisifoorumites kerge unega inimestel neid

hotelle mitte külastada või küsida hoovipoolseid ja kõrgemal korrusel asuvaid tube, mis on

vaiksemad. Barons hotelli ja Savoy hotelli töötajad selgitavad, et on olnud sunnitud klientidele

magamata öid kompenseerima või tuba vahetama või külastajaid teistesse hotellidesse ümber

paigutama. Mürataset on kuulda vastustaja esitatud videotelt. Lisaks kinnitavad lärmi olemasolu

Vanalinna Seltsi liikmed, kes on käinud Suur-Karja tn öise olukorraga tutvumas, ning

politseiametnikud, kes peavad tänaval esineva suure kuritegevuse ja korrarikkumiste arvu tõttu

sageli kohapeal viibima. Samuti on vastustaja kinnitanud, et on käinud ise öösiti mitmel korral

kohapeal olukorraga tutvumas ja teinud korralduse just tegelikest asjaoludest lähtudes. See, et

suhteliselt kitsal tänaval sadade kaupa suitsetavad, alkoholi tarbivad, juttu rääkivad, kaklevad

ja nädalavahetuse meelelahutust nautivad ülemeelikud isikud põhjustavad tänaval lärmi, on ka

eluliselt usutav. Kaebajate esitatud fotod 2016. a jaanuarist, mis peavad tõendama, et tegelikult

ei ole tänavatel sedavõrd suuri rahvahulki, kui vastustaja väidab, ei lükka ümber eelnimetatud

teisi tõendid. Teadaolevalt olid jaanuaris külmad ilmad ja kõik tunnistajad on kinnitanud, et

külmematel perioodidel on tänavatel vaiksem. Esitatud fotod ei tõenda, et samasugune olukord

valitseb tänavatel ka soojematel aegadel. Samas on ka esitatud fotodelt näha, et nädalavahetuseti

koguneb tänavatele suur hulk inimesi, sealjuures külmadele ilmadele vaatamata.

16. Old Town Maestro’s hotelli juhtiva M. S. selgitused, mille kohaselt ei häiri kaebajate

tegevus hotelli külastajaid, ei ole eeltoodud tõenditega kooskõlas ja on ebausutavad. Hotelli

külastajad on ise reisifoorumites, sh Booking.com foorumis, millesse jäetud kommentaare M.

S. peab kõige usaldusväärsemaks, selgelt kurtnud tänavalt kostuva müra üle. Müra üle on

kurdetud ka Tripadvisoris, millesse jäetud kommentaaridega teised hotellid arvestavad.

Tunnistaja A. M. selgitas, et käis Vanalinna Seltsi liikmena hotellide administraatorite ja

manageridega vestlemas ning need kinnitasid, et hotellidel on probleeme öise tänavamüraga.

Sama on hotellid kinnitanud vastustajale saadetud kaebustes. Kuna ka elanikud kurdavad

3-15-2857

18(25)

tänavamüra üle, siis on hotelli külaliste poolt reisifoorumitesse jäetud kommentaarid usutavad.

Kaebajate väide, et need kommentaarid võidi jätta hotellide konkurentide poolt, ei ole usutav

juba sellepärast, et hotelle ja nende töötajaid on samades kommentaarides muus osas kiidetud.

M. S. kas ei ole kursis hotelli külastajate tegelike probleemidega või ei hooli neist. Kuna

tegemist on väikese hotelliga (23 tuba1), mis asub vanalinna keskel kõigi vaatamisväärsuste

läheduses, siis ei pruugi hotellil lärmile vaatama olla olulisi probleeme klientide leidmisega ja

hotelli täituvusel, mis on M. S. väitel üle 80%, ei pruugi olla määravat tähendust. M. S. ise ei

ole juba 5 aastat öösiti vanalinna sattunud, seega ei ole ta Suur-Karja tn valitsevat tegelikku

olukorda ise näinud. Hotelli töötajad võivad võtta sellist olukorda paratamatusena ja lärmiga

seotud klientide muredest juhtkonnale ette mitte kanda. Kohtul puuduvad teadmised, millised

olid kaebajatele eelnenud üürnikud, seetõttu puudub võrdlusmoment. Kui teised üürnikud

häirisid hotelli kliente enam, siis võib-olla on hotelli pidajal põhjust kaebajaid samas majas

enam sallida kui teisi. Ehk on hotelli pidajal kaebajatega seoses ka muid majanduslikke huve

(üüri korrapärane tasumine, vara mitte lõhkumine vms), mis lubab tal kaebajate tegevusest

lähtuvatele mõjudele läbi sõrmede vaadata. M. S. selgituste ebausutavust näitab ka see, et Suur-

Karja tn ühes otsas olev Baronsi hotell (Suur-Karja tn 7/Väike-Karja tn 2) ja teises otsas olev

Savoy hotell (Suur-Karja tn 17-19) kurdavad tänavalt kostuva lärmi üle, samas nende vahele ja

sündmustiku keskele jääva hotelli (Suur-Karja tn 10) juhina väidab M. S., et tema hotelli

klientidel mingeid probleeme ei ole. Paratamatult peavad vähemalt osad Baronsi ja Savoy

hotellide ees lärmavad inimesed läbima ka Old Town Maestro’s hotelli esist ja pole põhjust

arvata, et Old Town Maestro’s hotelli ees käituvad nad teisiti kui mujal.

17. Ebausutav on kaebajate väide, et tegemist ei ole tema klientidega. Kaebajad on ise

tunnistanud, et Suur Labor vajaks suuremat suitsuruumi ja Väikeses Laboris ei ole üldse

suitsuruumi, seega tulevad paljud tema kliendid tänavale suitsetama. Ka videotest on näha, et

isikud seisvad tänaval mh kaebajate baaride eest – osad suitsetavad, osad räägivad juttu ja osad

ootavad sissepääsu. Kaebajad ei ole põhjendanud, mille poolest erinevad nende peetavad

meelelahutusasutused muudest sellel tänaval asuvatest meelelahutusasutustest ja nende kliendid

teiste baaride klientidest, mis võimaldaks järeldada, et tänaval lärmavad kliendid ei ole kindlasti

nende omad. Kaebaja majandustegevuseks on sarnaselt teistele samal tänaval tegutsevatele

meelelahutusasutustele müüa hommikuni alkohoolseid jooke. Asjaolu, et alkoholi serveeritakse

teistsugustes klaasides, ei muuda kuidagi nende majandustegevuse olemust ega sellega

kaasnevaid tagajärgi. Vastustaja esitatud seisukohtadest ja kaebajate reklaamidest nähtub, et

erinevate allahindluste ja pakkumistega püütakse leida võimalikult palju kliente ja saavutada

võimalikult suurt käivet. Seega ei viljele kaebajad kultuurset ja vastutustundlikku alkoholi

tarbimist. Üldteadaolevalt ei ole Eesti ühiskond alkoholi tarbimisel kultuurne. PPA on

kinnitanud, et on saanud kutseid kõigi Suur-Karja tn meelelahutusasutustega seoses. Olenemata

sellest, kas klientidel lubatakse alkoholiga baari siseneda või sealt väljuda, ei tehta neile alkoholi

ostmisel takistusi, v.a juhul, kui kliendil on juba ilmselged joobe tunnused. Põhjendamatu on

nõuda, et vastustaja peaks enne ettekirjutuse tegemist tuvastama, millise konkreetse baari

kliendid tänaval kõige enam karjuvad ja korda rikuvad. See ei oleks tänaval asuvate isikute

puhul võimalik, seda enam, et baaride läheduse tõttu võivad osad kliendid liikuda ka ühest

baarist teise. Vaieldamatult annavad ka kaebajad oma klientide kaudu oma osa tänaval

toimuvatesse korrarikkumistesse. Baaride rohkus ja klientide paljusus suhteliselt lühikesel

tänavalõigul ainult võimendab tänavamüra. Üldteadaolevalt ei häiri konkreetse maja ees tekkiv

lärm vaid selle konkreetse maja elanikke, vaid lärm kandub edasi ka läheduses olevate

majadeni, häirides ka nende elanikke. Kuigi Laboritega samas majas ei ole väidetavalt

eluruume, on eluruumid nende läheduses. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate arvamus, et

nende baaridest kaugemal asuvate Savoy ja Baronsi hotellide ees lärmavad isikud ei ole nende

1 http://www.maestrohotel.ee/et/.

3-15-2857

19(25)

kliendid. Ilmselgelt peavad ka kaebajate kliendid mingit teed pidi vanalinnast lahkuma ja ühe

või teise hotelli eest mööduma. Kuna Savoy hotelli ees on taksopeatus, võib arvata, et osa Savoy

hotelli ees lärmavatest isikutest on kaebajate kliendid, kes lähevad takso peale või ootavad

taksot.

18. Lisaks tänaval olevale lärmile on tõsiseid probleeme ka tänavate heakorraga. Tänavate

reostust kinnitavad nii tunnistajad, vastustaja esitatud videod, Tänavapuhastuse AS

haldusmenetluses esitatud selgitus ja Vanalinna Seltsi mitmed kirjad linnavalitsusele. Kuna

sarnast reostamist ei toimu päevasel ajal, on heakorrarikkumised seotud öise alkoholimüügi ja

inimeste joobesolekuga, seega otseselt kaebajate majandustegevusega. Kaebajad selgitasid, et

on paigutanud Laborite juurde suured prügikastid. Nende töötajad koristavad igal öösel ja

hommikul baaride esist kõnniteed ja tänavasillutist. Selline tegevus on kooskõlas ettevõtja

hoolsuskohustusega. Paraku ei piirdu klientide heakorrarikkumised vaid baariesise tänavaga.

Arusaadavalt ei saa kaebajatelt nõuda, et nad iga kliendi järgi käiks ja kõiki linnatänavaid omal

jõul koristaks, kuid klientidele alkoholi pakkumine seni, kuni nad ei suuda enam adekvaatselt

käituda, on kaebajate vastutusalas.

19. PPA esitatud statistikat vaadates pannakse Suur-Karja tn vanalinna teiste tänavatega

võrreldes kõige enam toime süütegusid. Kõige enam pannakse süütegusid toime just öisel ajal

ja nädalavahetuseti. PPA selgituste kohaselt röövivad Suur-Karja tn toimuvad süüteod ja

korrarikkumised liiga suurt politsei ressurssi, mille tulemusena kannatavad muud piirkonnad.

Kuna politsei peab korda tagama ka mujal Tallinnas ja tegelema ka muude ülesannetega, siis

on põhjendamatu eeldada, et politseipatrull peaks koguaeg seisma Suur-Karja tn, et seal korda

valvata. Vaadates süütegude toimepanemise statistikat nii tänavate kui kellaajalises lõikes,

nähtub selge seos süütegude arvu suurenemise ja Suur-Karja tn baaride öise alkoholimüügi

vahel. Kui Suur-Karja tn baarid suletaks varem, jääks suurem osa hilisemal kellaajal toimuvaid

süütegusid toimumata, sest tänaval ei oleks enam sellisel hulgal inimesi, kes võiksid või kelle

suhtes võidakse süütegusid toime panna. PPA on viidanud oma kirjades linnavalitsusele

mitmetele välismaal tehtud uuringutele, millega on tõestatud, et baaride lahtiolekuaegade

lühendamine on korrelatsioonis kuritegevuse vähenemisega.

20. Kaebajad heidavad vastustajale ette vanadele, st enne praegust haldusmenetlust kogutud,

tõenditele tuginemist, mis ei saa olla enam asjakohased, sest kaebajad on võtnud tarvitusele

mitmeid meetmeid olukorra parandamiseks. Kaebajate sõnul on nad palganud baaris sees ja

tänaval korda hoidma turvaettevõtja ja paigaldanud kaamerad, paigutanud baaride uste juurde

prügikastid ja palganud koristaja, kes baaride esist kõnniteed ja tänavasillutist koristab. Kohtu

arvates on nimetatud meetmed küll vajalikud, kuid mitte piisavad. Kohtuistungil tunnistajana

üle kuulatud turvatöötaja V. N. kinnitas ise, et tal puuduvad õigused ja võimalused tänaval korda

tagada. Kaklusi püütakse lahutada hea sõna või käe vahele panemisega, mis on joobes isikute

bravuuri arvestades suure tõenäosusega ebapiisav. Kannatanu soovil kutsutakse kohale politsei,

kuid selleks ajaks on korrarikkumine juba aset leidnud. Turvatöötajal puuduvad võimalused

lärmavate isikute korralekutsumiseks. Võimalik on vaid juhtida nende tähelepanu elanike

öörahule, kuid ilmselgelt see linna pidutsema tulnud isikuid ei huvita, nagu on näha ka

vastustaja esitatud Postimehe videointervjuust. Ka politsei sage kohalolu Suur-Karja tn pole

suutnud olukorda parandada. Kaamerate paigutamine saab aidata kaasa süüteo toimepanemise

asjaolude hilisemale tuvastamisele, kuid mitte süütegude ja korrarikkumiste ärahoidmisele.

Koristajad hoiavad korda küll baaride ees, kuid mitte natuke kaugemal, kus kliendid samuti

tänavaid reostavad. Teiste majade omanikud on pidanud oma jõu ja kuludega baaride öise

tegevuse tagajärgi koristama. Vastustaja on esitanud 2015. a suvel tehtud videod, kust on näha

Laborite ees tänaval seisvad suured inimmassid ning kuulda nende põhjustatavat lärmi ja

karjumist. Lärmi jätkuvat häirivust on kinnitanud ka elanikest ja Vanalinna Seltsi liikmetest

tunnistajad. PPA kinnitas, et turvaettevõtja palkamine on olukorda veidi leevendanud, kuid

3-15-2857

20(25)

olukord ei ole siiani rahuldav. Vastustaja ametnik on käinud ise haldusmenetluse ajal mitmel

korral tegeliku olukorraga öisel Suur-Karja tn tutvumas. Ka reisifoorumitest nähtub

haldusmenetluse ajal või hiljem tehtud postitusi öise häiriva lärmi kohta. Seega ei ole olukord

varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ja endiselt häiritakse piirkonnas elavaid ja viibivaid

isikuid, järelikult on kaebajate etteheited vanadele tõenditele tuginemise kohta põhjendamatud.

21. Kuigi tänavatel ei lärma ja süütegusid ei pane toime kaebajad, on need rikkumised

ilmselgelt kaebajate tegevuse tagajärg, kes peavad seetõttu ka vastutama (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 11). Ilmselgelt tulevad inimesed

öösiti Suur-Karja tn alkoholi tarbima ja öist meelelahutus nautima, mida pakuvad teiste hulgas

ka kaebajad. Kui Suur-Karja tn ei müüdaks öösiti alkoholi, poleks inimestel põhjust sinna

piirkonda koguneda, lärmata ning korrarikkumisi või süütegusid toime panna. Alkoholijoobe

tõttu väheneb inimeste enesekontroll ning suureneb korrarikkumiste ja süütegude

toimepanemise arv. Kuna rikkumised on seotud kaebajate majandustegevusega, siis on nad

KorS § 15 lg 1 järgi avaliku korra eest vastutavateks isikuteks, kellelt saab nõuda avaliku korra

kaitseks meetmete kohaldamist (KorS § 28 lg 1). Nende tegevus kahjustab piirkonna elanike

või seal viibivate isikute huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12). Seega on korraldusega kaebajatele

ettekirjutuse tegemine põhjendatud ja vajalik.

22. Korralduse adressaadid, sh kaebajad, rikuvad oma majandustegevusega piirkonna elanike

öörahu, kodupuutumatust, turvalisust ja kahjustavad nende omandi väärtust, samuti teiste

piirkonna ettevõtjate majandustegevust ja piirkonna heakorda.

23. KorS § 56 lg-st 2 järeldub, et mujal kui avalikus kohas on õigus öörahule ajavahemikus

kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Seega on ka

Suur-Karja tn elanikel õigus nimetatud aegadel öörahule, sest nad ei ela avalikus kohas KorS

§ 54 tähenduses. Õigusaktid ei keela iseenesest majandustegevust öisel ajal, sh ka mitte alkoholi

müüki kohapeal tarbimiseks (AS § 40 lg 2). Samas keelab KorS § 56 lg 1 tekitada avalikus

kohas häirivat müra ja KaubTS § 4 lg 1 p 12 keelab kauba ja teenuse müügil kahjusta

tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Öine

alkoholimüük, toitlustus ja meelelahutusteenuse pakkumine Suur-Karja tn häirib lärmavate

rahvahulkade ja toimepandavate korrarikkumiste tõttu piirkonna elanike ja seal viibivate isikute

öörahu. Üldteadaolevalt vajavad inimesed und. Kestvad unerahu rikkumised tekitavad

tervisehäireid, meeleolu langust ja vähendavad töövõimet. Seega rikutakse elanike õigust

tervise kaitsele (PS § 28). Suur-Karja tn elanike selgitustest nähtuvalt on nad tänavatel

tegutsevate meelelahutusasutuste tõttu pidanud kas oma kodudest ära kolima, ööd läbi üleval

olema ja korduvalt politseile väljakutseid tegema või öösel magamiseks unerohtu kasutama.

Suur-Karja tn ei ole määratud meelelahutuspiirkonnaks, kus võiks ööpäev läbi segamatult

pidutseda. Tänaval on mitmeid elumaju, seega tuleb selles piirkonnas majandustegevuse

korraldamisel arvestada ka elanike õigustega. Olenemata sellest, et tegemist on kesklinnaga,

kuhu tavaliselt kogunetakse meelelahutust nautima, on ka seal elavatel isikutel sarnaselt

igaühega õigus öisele unele ja tervise kaitsele. Kesklinna elanikud ei ole kohustatud taluma

igaöist tänavatelt kostuvat lärmi, mis neil oma kodudes elada ja magada ei lase. Keegi ei ole

kohustatud oma kodust selle pärast välja kolima, et ettevõtja soovib selles piirkonnas öösiti oma

majandustegevust korraldada. Seejuures ei ole oluline, kas piirkonnas olid varem elanikud või

meelelahutusasutused. Kui ka elanikud tulid piirkonda hiljem, on neil sellele vaatamata õigus

öisele unele ja ettevõtjatel tuleb oma tegevuse korraldamisel eluruumide lähedusega arvestada.

Kui nad ei suuda oma tegevust elanike huve arvestavalt korraldada, on majandushaldusasutusel

võimalik sellist tegevust piirata. Elanike õigus öisele rahulikule unele ja tervise kaitsele on

kaalukam ettevõtja soovist tegeleda tema valitud majandustegevusega.

3-15-2857

21(25)

24. Rikutakse ka elanike kodu puutumatust (PS § 33). Põhiseaduse kommenteeritud väljaande2

kohaselt võivad kodu puutumatust riivata mh väljastpoolt tulevad elukvaliteeti häirivad tegurid.

EIK on riiveks tunnistanud mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste (vt 09.12.1994 otsus asjas

nr 16798/90: Lopez Ostra vs Hispaania; 19.02.1998 otsus asjas nr 14967/89: Guerra jt vs

Itaalia). Kodu puutumatust võib riivata unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest

(vt 16.02.2005 otsus asjas nr 4143/02: Moreno Gómez vs Hispaania). Piirkonna elanikud on

haldusasja materjalidest nähtuvalt pidanud öise tänavalärmi tõttu oma kodudest ära kolima või

pole saanud hakata oma kodu kasutamagi.

25. Eelnevaga seoses on kahjustatud ka piirkonna kinnisvara väärtust. Haldusasja materjalidest

nähtuvalt on korterite väärtused kinnisvaraturul piirkonna lärmakuse tulemusel tunduvalt

langenud, sest keegi ei soovi kolida eluruumi, mida tegelikult elamiseks kasutada ei saa. Korteri

väärtuse langust on kinnitanud tunnistaja S. A. ja Suur-Karja tn 4-14 omaniku esindaja

haldusmenetluses. Piirkonna probleeme arvestades on kinnisvara väärtuse langus ka eluliselt

usutav.

26. Samuti kujutavad öö läbi alkoholi tarbivad ülemeelikud kliendid ohtu piirkonna elanike ja

seal viibivate isikute turvalisusele. PPA statistika näitab, et korrarikkumiste ja süütegude arv

Suur-Karja tn on probleemselt suur. Praegusel juhul kulutatakse ebaproportsionaalselt suuri

avalikke ressursse Tallinnas ühes väikeses piirkonnas korra tagamiseks.

27. Suur-Karja tn baaride tegevuse tagajärjel rikutakse teiste samas piirkonnas tegutsevate

ettevõtjate õigusi. Nii on piirkonna hotellide esindajad kinnitanud, et on kandnud tänavamürast

tulenevalt reaalset kahju, kui on pidanud oma klientidele magamata öid kompenseerima või

neid teisesse hotellidesse viima. Hotellide esindajate sõnul on nad kogunud kuulsus lärmaka

piirkonna hotellidena ja mitmed reisibürood on lõpetanud nendega koostöö. Nii hotellid kui

Suur-Karja tn 15/Müürivahe tn 11 kinnistu omanik on mitmel korral kandnud varalist kahju

purustatud vitriinakende, fassaadi ja terrassi lõhkumise pärast. Reaalset kahju kannavad ka

Suur-Karja tn eluruume üürile andvad isikud, kel on raske üürnikke leida ja kes peavad seetõttu

laskma kortereid tühjana seista või neid alandatud hinnaga üürima. Kuigi ka nemad tegelevad

majandustegevusega, ei riku nad oma majandustegevuse käigus kellegi teise õigusi, mistõttu

väärivad nende õigused enam kaitset.

28. Öise alkoholi ja meelelahutuse pakkumise otsene tagajärg on ka tänavate reostamine.

Mitmed kinnistuomanikud on selgitanud, et on pidanud hommikuti oma maja esist koristama

ning seinu, uksi või kangialuseid pesema. Selliste kaebajate majandustegevuse tagajärgede

teiste isikute kanda jätmine ei ole millegagi õigustatud.

29. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate tegevus ja sellega kaasnevad tagajärjed ei sobi

kokku vanalinna kui UNESCO maailmapärandi kaitse ja muinsuskaitseliste eesmärkidega. Seda

enam, et Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määruse nr 155 “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

põhimäärus” § 6 lg 2 p 5 järgi on muinsuskaitse eesmärgiks ajaloolises linnatuumikus

elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine, kaebajate majandustegevus avaldab aga eeltoodule

hoopis vastupidist mõju – püsielanikud on hakanud piirkonnast lahkuma. Piirkonnaga seotud

probleemid vähendavad vanalinna väärtust turismiobjektina ja avaldavad kindlasti negatiivset,

mitte positiivset mõju turismile.

30. Kohus

leidis

eespool,

et

avaliku

korra

rikkumiste

korral

on

pädevaks

majandushaldusasutuseks linnavalitsus, kel on õigus teha korra rikkumise eest vastutavale

ettevõtjale ettekirjutus avaliku korra kaitsmiseks vajalike meetmete kohaldamiseks, vajadusel

2 Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2012, § 33 kommentaar

nr 6.

3-15-2857

22(25)

tema majandustegevuse peatamiseks või keelamiseks. Kuna eelloetletud rikkumised on seotud

just öise alkoholimüügi, toitlustamise ja meelelahutusteenuse pakkumisega, siis oli nende

tegevuste lõpetamise nõue teatud kellaajast asjakohane meede. Kui Suur-Karja tn ei ole

võimalik teatud kellaajast enam alkoholi või süüa osta ja meelelahutust saada, siis lahkuvad sel

eesmärgil sinna tulnud inimesed sellest piirkonnas, mille tulemusel väheneb tänavatel lärm ja

korrarikkumiste arv. Kõigile sama piirkonna meelelahutusettevõtjatele sama kellaaja

määramine toob küll korraga palju inimesi tänavale, kuid olukorras, kus neil pole seal enam

midagi teha, pole põhjust arvata, et nad jäävad kuni hommikuni tänavale, vaid hajuvad

eeldatavasti laiali. Korralduses toodud kellaaegadel ei ole inimesed eelduslikult veel nii suures

joobes kui varahommikuse sulgemise ajal, seega võimaldab kohaldatud meede hoida ära ka

mitmeid tänavareostusi ja konflikte. Kohaldatud meede võimaldab piirkonna elanikel vähemalt

pool ööd rahulikult magada.

31. Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses viidanud AS normidele, on korralduse

seletuskirjas tehtud viide AS § 36 lg 1 p-le 3. Selle sätte kohaselt võib valla- või linnavalitsus

oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides alkohoolse joogi jaemüügi õiguse

peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni tervikuna või teatud müügikohtades

või ühes müügikohas. Kaebajate hinnangul ei anna viidatud säte vastustajale õigust seada

alkoholimüügile ajalisi piiranguid, sest alkoholipoliitika on riigielu küsimus. Kaebajad

tuginevad selle seisukoha esitamisel Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015 otsusele haldusasjas

nr 3-14-52991. Kohus ei nõustu kaebajatega. Nii haldus- kui ringkonnakohus selgitasid viidatud

haldusasjas tehtud otsustes, et AS § 36 lg 1 p 3 seob alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise

võimaluse avaliku korra huvides asjaoluga, milleks saab olla üksnes kindel faktiline olukord:

sündmus või konkreetselt piiritletud asjaolu, mille äralangemine on ette nähtav. AS § 36 lg 1

p 3 ei saa mõista sedavõrd laialt, et selle alusel saaks otsustada alkohoolse joogi müügi

piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Praeguse

vaidluse asjaolud erinevad viidatud haldusasja asjaoludest. Kui haldusasjas nr 3-14-52991

vaidlustatud haldusaktiga kehtestati kõigile Tallinna linnas alkoholi müüvatele ettevõtjatele

alkoholimüügi ajalised piirangud ja piirangute kehtestamiseks puudusid konkreetsed põhjused

(eesmärgiks oli üldine soov vähendada elanike alkoholitarbimist), siis praeguses asjas on

alkoholimüügi õigust puudutavad piirangud tehtud konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel

põhjusel – majandustegevuse nõuete rikkumise tõttu. Ka piirangute kehtivuse aeg on võrreldes

haldusasjaga nr 3-14-52991 selgemini tuvastatav – kuni rikkumise kõrvaldamiseni või

majandustegevuse keelamiseni. Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 ette nähtud kasutamiseks

just

praegusega

sarnastel

juhtumitel,

kui

tuleb

reageerida

konkreetse

ettevõtja

majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena

õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale

alkoholimüügi keelu. Alkoholimüük on samasugune majandustegevus nagu iga teinegi, mille

osas on võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, mida on võimalik peatada ja keelata.

32. Korra tagamiseks vajalike meetmete kohaldamine ei eelda, et isiku suhtes oleks läbi viidud

süüteomenetlus ja määratud karistus. Tegemist on haldusõiguslike meetmetega, mida on

võimalik kohaldada sõltumata süüteomenetlusest.

33. Kaebajate väitel piiratakse korraldusega ebaproportsionaalselt nende ettevõtlusvabadust

(PS § 31). Kuna kaebajate majandustegevuse sisuks ongi öine alkoholi müük, toitlustus ja

meelelahutusteenuse pakkumine, siis toob korralduses nimetatud kellaajast alkoholimüügi,

toitlustuse ja meelelahutusteenuse pakkumise lõpetamine kaasa nende majandustegevuse

lõppemise ja töötajate koondamise. Kohus selgitab, et isikutel tuleb oma põhiõigusi teostada

teiste isikute põhiõigusi arvestavalt. Ettevõtlusvabadus ei hõlma õigust korraldada oma tegevus

sellisel viisil, et sellega kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad teiste isikute või

korrakaitseorganite kanda. Antud juhul on kaebajad rikkunud oma ettevõtlusvabadust

3-15-2857

23(25)

realiseerides piirkonna elanike õigusi. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga

põhiõigus, millesse saab sekkuda igal mõistlikul põhjusel. Praegusel juhul võimaldavad

kaebajate ettevõtlusvabadusse sekkuda nii MsüS, KaubTS, AS kui ka KorS.

34. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate suhtes kohaldatud meede ebaproportsionaalne. Meede on

sobiv, sest aitab ära hoida öist tänavalärmi ja öörahu rikkumist, eelduslikult vähendab piirkonna

korrarikkumiste ja süütegude arvu ning suurendab heakorda. Meede on vajalik, sest seni ei ole

ükski ettevõtjate poolt kasutusele võetud abinõu olnud piisav korrarikkumiste ärahoidmiseks ja

olukorra oluliselt parandamiseks. Kaebajate majandustegevusega seotud tagajärgi ei saa jätta

vaid korrakaitseorganite kanda. PPA on niigi selles piirkonnas korra valvamise ja süütegude

lahendamisega ebaproportsionaalselt palju hõivatud. Kuid ka PPA kohalolek ei ole suutnud

korrarikkumiste arvu vähendada ja öörahu tagada. Üksikute inimeste äraviimine ei mõjuta üldist

tänavamüra. Tänavamüra vähendamiseks tuleb lõpetada baarides alkoholimüük, toitlustamine

ja meelelahutusprogrammi pakkumine ning vähendada inimeste arvu tänaval. Suitsuruumi

ehitustööd võivad küll tuua kaasa mingit leevendust, kuid mitte olukorda oluliselt parandada,

sest arvestades Suur-Karja tn kogunenud isikute arvu, ei ole usutav kõigi suitsetajate mahtumine

suitsuruumi. Samuti ei ole kaebajad teinud mingeid takistusi tänavale suitsetama minejatele ega

niisama baaridest sisse ja välja käijatele. Seni kuni kaebaja ei mõtle välja ja ei võta kasutusele

meetmeid, mis seniseid avaliku korra rikkumisi väldiks, on alkoholimüügi, toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi pakkumise kellaajaline piiramine vajalik. Kohaldatud meede on ka

mõõdukas, sest ei sunni ettevõtjaid oma majandustegevust lõpetama. Neil on võimalik

kohandada oma majandustegevus ümber muule ajale ja oma majandustegevust vajadusel muuta

(nt pakkuda enam toitlustust). Kaebajatel on sobivate meetmete tarvituselevõtmisel võimalik

jätkata öise alkoholimüügi ja meelelahutusteenuse pakkumisega. Teised vanalinnas tegutsevad

meelelahutusasutused on elanike, vastustaja ja PPA kinnitusel suutnud oma öist

majandustegevust korraldada selliselt, et see ei sega teisi isikuid ega riku avalikku korda.

Mitmetele võimalikele meetmetele on viidanud ka PPA linnavalitsusele esitatud kirjades.

Samuti on kaebajatel võimalik kolida oma tegevus ümber piirkonda või ruumidesse, kus nende

tegevus ei häiri piirkonna elanikke sedavõrd suures ulatuses kui praegu. Seega ei ole kaebajate

väited nende majandustegevuse lõppemisest ja töötajate koondamisest usutavad. Kui ka sellised

tagajärjed peaksid kaasnema, ei õigustaks see seniste rikkumiste jätkumist.

35. Vastustaja on teostanud kaalumist õiguspäraselt. Kohtu hinnangul on piirkonna elanike

õigused kodupuutumatusele ja öörahule kaalukamad ettevõtjate majandushuvist teenida

kasumit öise alkoholimüügi ja meelelahutusteenuse pealt teiste isikute õiguste arvelt (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 10). Piirkonna elanikud

on pidanud juba aastaid taluma olukorda, kus nad ei saa öösiti magada ega oma kodu kasutada.

Nad ei tunne end oma kodutänaval turvaliselt ja peavad koristama öise meelelahutuse tagajärgi.

Nende omandi väärtus on mh kaebajate tegevuse tagajärjel langenud. Kaalukamad on ka teiste

piirkonna ettevõtjate majandushuvid, sest nemad järgivad oma ettevõtluses majandustegevuse

nõudeid, samas kui kaebaja teostavad ettevõtlust teiste õigusi ja huve rikkudes. Kaalumine on

toimunud õiguspäraselt ka valitud meetmeid arvestades. Kuna avaliku korra rikkumised on

kaebajate tegevuse tagajärg ja nemad vastutavad seetõttu korrarikkumiste kõrvaldamise eest,

siis ei ole asjakohaseks kaalutuseks korrarikkumiste vähendamise eesmärgil suurendada

korrakaitseorganite (politsei, munitsipaalpolitsei) töökoormust. Pileti kehtestamist ja

suitsuruumi (suuremaks) ehitamist saavad korraldada kaebajad ise, mitte vastustaja nende

asemel. Ka korralduses toodud meetmete kohaldamise kellaajad on õigustatud. Arvestades

lahkuvate klientide tekitatavat lärmi, võimaldavad korralduses nimetatud kellaajad elanikel

vähemalt osa ööst rahulikult magada. Võrreldes öörahu ajaga on korralduses kellaaegade

kehtestamisel kaebajatele vastu tuldud ja pandud Suur-Karja tn elanikele suurem

talumiskohustus.

3-15-2857

24(25)

36. Kohtu arvates on vastustaja olnud seni olukorra lahendamisel põhjendamatult passiivne.

Vaatamata aastaid ja korduvalt esitatud kaebustele nii elanike, huvigruppide, asutuste kui ka

ettevõtjate poolt, ei ole vastustaja astunud siiani efektiivseid samme, et teiste isikute õigusi

kaitsta ja kohustada meelelahutusasutusi oma majandustegevust õigusaktides toodud nõuetega

kooskõlla viima. Meelelahutusasutustel on lastud seni segamatult teisi isikuid häirivat ja

avalikku korda rikkuvat majandustegevust viljeleda. Vastustaja senine tegevusetus ei saanud

aga tekitada kaebajates õiguspärast ootust, et nende tegevusse ka edaspidi ei sekkuta ja neil on

õigus oma senise tegevusega segamatult jätkata. Vastustaja on mitmetest koosolekute

protokollidest nähtuvalt juhtinud korduvalt meelelahutusasutuste tähelepanu nende tegevuse

mittenõuetekohasusele ning andnud korduvalt tähtaegu erinevate meetmete väljapakkumiseks

ja rakendamiseks. Seega olid mh kaebajad juba mitmeid aastaid teadlikud nende

majandustegevusest johtuvatest probleemidest ja neil oli piisavalt aega, et oma

majandustegevust nõuetega kooskõlla viia. Kuna seda ei tehtud, oli vastustaja sekkumine nende

majandustegevusse õigustatud ja vajalik.

37. Kaebajate väited nende ebavõrdsest kohtlemisest teiste sama piirkonna ja teiste vanalinna

meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest

lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on

tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles,

et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete

ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on

rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui

on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17;

Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu

10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27). Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna

meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri

piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine

põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tn olukorrale sarnanevaid olukordi.

Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima,

siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete rakendamist. Üksnes selleks, et tagada

kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et teised meelelahutusasutused on suutnud

oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane

kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes sarnaseid meetmeid. Tõepoolest on palju

kaebusi esitatud ka Hollywoodi tegevuse peale, kuid ettekirjutus BDG Meelelahutuse OÜ

suhtes jäi tegemata põhjusel, et BDG Meelelahutuse OÜ saavutas My City hotelliga kokkuleppe

ja püüab edaspidi rikkumisi vältida. Ettekirjutuse tegemata jätmine ei tähenda, et Hollywoodi

tegevust saaks samamoodi jätkata. Kui edaspidi selgub, et kokkulepet ei ole täidetud või sellest

ei piisa korra tagamiseks, tuleb vastustajal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.

38. Põhjendamatu on kaebajate etteheide, et neid ei ole piisavalt menetlusse kaasatud.

Vastustaja teavitas neid haldusmenetluse algatamisest ja küsis nende seisukohti, saatis

tutvumiseks korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise

ärakuulamise. Seega olid kaebajad igati haldusmenetlusse kaasatud. Pealegi olid kaebajad

probleemide olemasolust ja nende teravusest teadlikud varasemalt mitmel korral linnavalitsuses

toimunud kohtumistest, kus osalesid ka kaebajate esindajad. See, et vastustaja ei teinud

kaebajate esitatud Old Town Maestro’s hotelli kirjale vaatamata nende suhtes teistsugust otsust,

ei tähenda nende menetlusse kaasamata jätmist. Vastustajal tuli asja lahendamisel hinnata kõiki

tõendeid, mitte lähtuda vaid nimetatud kirjast. Kuna see kiri on vastuolus muude asjas kogutud

tõenditega, ei ole see usaldusväärne. Samuti ei ole vastustaja ülesandeks kaitsta vaid hotelli

3-15-2857

25(25)

külastajate huve, vaid ka piirkonna elanike huve, avalikku korda ja heakorda, seega ei piisa

korralduse andmata jätmiseks vaid sellest, et kaebajate tegevus ei häiri väidetavalt hotelli

külastajaid.

39. Seetõttu leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus.

Otsus ja menetluskulud

40. Eeltoodud põhjendustel tuleb nii kaebaja tühisuse tuvastamise kui ka tühistamise nõue tuleb

jätta rahuldamata.

41. Kuigi praeguseks ajaks on korralduse resolutsioonis toodud tähtajad möödas ja kaebajatel

ei tulnud 18.11.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu korraldust seni täita,

jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu korraldus ja kaebajatele pandud kohustused edasi

kehtima. Vastustaja saab määrata korralduse täitmiseks uued tähtajad. 18.11.2015 määrusega

kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni, kui ringkonnakohus või Riigikohus esialgset õiguskaitset juba varem ei tühista.

42. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb jätta menetluskulud kaebajate kanda

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei

ole taotlenud nende menetluskulude välja mõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule

tähtaegselt nende menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jätab

kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik