3-16-99/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-99

Haldusasi

Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla tegevuse

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artemi Kurvitsa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Artemi Kurvits

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. Kurvitsa määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 25.

jaanuari 2016. a määrus osas, mis puudutab A. Kurvitsa kaebuse tagastamist seonduvalt

Viru Vangla 20. märtsi 2015. a käskkirja nr 6-4/150; 7. mai 2015. a käskkirja nr 6-4/244; 25.

mai 2015. a käskkirja nr 6-4/274-KP; 19. juuni 2015. a käskkirja nr 6-4/313; 18. septembri

2015. a käskkirja nr 6-4/514 ja 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 6-4/644 õigusvastasuse

tuvastamisega ning saata asi selles osas tagasi halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks.

2. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2016. a määrus muutmata.

3. Jätta A. Kurvitsa taotlused Viru Vanglalt dokumentide välja nõudmiseks, Eesti

kodakondsuse tühistamiseks ning riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta A. Kurvitsa taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 1-3 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artemi Kurvits esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus välja selgitada ja tuvastada Viru

Vangla omavoli ning kaitsta teda tagakiusamise ja despotismi eest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 25. jaanuari 2016. a

määrusega

esitatud kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus leidis, et kaebuse väidetest nähtuvalt ei olnud kaebaja rahul sellega, et teda on

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise korras ja distsiplinaarkaristusena paigutatud korduvalt

eraldatud lukustatud kambrisse või kartserisse ning ta pole saanud seetõttu töötada, õppida ega

lähedastega suhelda. Vangla niisugust tegevust pidas ta omavoliks ning on sõnastanud

tuvastamisnõude. Halduskohus selgitas, et HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatu võimaldab niisuguse nõude

esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude

rahuldamise korral konstateerib halduskohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli

õigusvastane, kuid see ei muuda vastavat haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega

võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada. Halduskohtu hinnangul oleks kaebaja

antud juhul saanud oma õigusi reaalselt kaitsta ainult tühistamisnõuete esitamisega täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale, mistõttu ei

ole tuvastamisnõue lubatav.

Halduskohus selgitas lisaks, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord on kõigile

kohtutele järgimiseks kohustuslik ning mingit tähtsust ei oma see, mida kinnipeetav selle kohta

arvab ja millisel põhjusel ei pea ta selle järgimist vajalikuks. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale

22.01.2016 saadud vastus kinnitas, et kaebaja pole oma väidete kinnituseks üles loetud käskkirjade

peale kas üldse vaideid esitanud või on need alles vangla menetluses ning vaide lahendamiseks

seadusandja poolt vangistusseaduse § 11 lg 7 kehtestatud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega ei

olnud kaebajal tühistamisnõudega halduskohtusse pöördumise kohustuslikuks eelduseks olev

kohtueelne menetlus läbitud, vastav nõue ei olnud lubatav ning kohus ei pidanud tegema talle

ettepanekut oma kaebuse muutmiseks. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei võtnud ta seisukohta

kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise ega riigi kulul õigusabi

andmise taotluste osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Kurvits esitas 7. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus tühistada. Lisaks esitas A. Kurvits 21. veebruaril

2016 määruskaebuse täienduse.

Esitatud määruskaebuses on A. Kurvits esmalt esitanud täiendavaid väiteid seonduvalt haldusasja

3-13-1954, kriminaalmenetluse ning haldusasjaga 3-14-53264 (tl 71p).

Seonduvalt kaebuse tagastamisega väitis A. Kurvits, et ta on korduvalt esitanud avaldusi ja kaebusi

Viru Vangla direktori nimele, kuid need avaldused ja kaebused ei jõudnud Viru Vangla direktorini.

Määruskaebuse esitaja lisas, et esitatud vastuste kohaselt ei võetud kaebusi läbivaatamisele, kuna

need on venekeelsed. Tõlgete tegemise taotlusele vastati eitavalt, kuna A. Kurvits oli maksejõuetu.

Määruskaebuse täienduses lisab A. Kurvits, et 19. veebruari 2016. a käskkirjadega nr 6-3/189 ja 6-

12/3-4 tühistas Viru Vangla tema suhtes 23. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1664-D määratud

distsiplinaarkaristused.

Määruskaebuses ja selle täienduses on A. Kurvits esitanud ka mitmed menetluslikud taotlused. A.

Kurvits palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda 11. jaanuaril 2016. a esitatud avalduse nr 6-10/971-1

koopia, 11. jaanuari 2016 taotlus nr 6-10/974-1 ning Viru Vangla vastus nr 6-10/974-2 avaldusele (tl

72). Lisaks palub A. Kurvits läbi viia kohtulik arutamine tema juuresolekul (tl 72). A. Kurvits

taotleb ka lisaks, et kohtulikus korras vaadataks läbi tema Eesti kodakondsuse tühistamine, kuna ta

ei soovi enam olla Eesti Vabariigi kodanik (tl 72). Samuti palub A. Kurvits, et talle menetlusabist

ära ei öelda, kuna juriidilise abiga saaks ta esitada terve rea fakte Viru Vangla omavoli

paljastamiseks (tl 90).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha esitatud määruskaebuse osas (I) ning lahendab seejärel

menetluslikud taotlused (II).

I

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud ekslikule seisukohale, et Viru Vangla 20.

märtsi 2015. a käskkirja nr 6-4/150; 7. mai 2015. a käskkirja nr 6-4/244; 25. mai 2015. a käskkirja

nr 6-4/274-KP; 19. juuni 2015. a käskkirja nr 6-4/313; 18. septembri 2015. a käskkirja nr 6-4/514 ja

9. detsembri 2015. a käskkirja nr 6-4/644 osas ei ole tuvastamiskaebuse esitamine võimalik

põhjusel, et kaebuse esitamise hetkeks ei ole määruskaebuse esitaja kohtueelse menetluse raames

nimetatud käskkirjasid vaidlustanud ning seetõttu ei ole võimalik A. Kurvitsat suunata tõhusama

õiguskaitsevahendi, s.o tühistamiskaebuse esitamisele.

7. Riigikohtu halduskolleegium on nii 16. juuni 2014. a otsuse nr 3-3-1-29-14 p-s 39, kui ka 18.

septembri 2015. a otsuse nr 3-3-1-31-14 p-s 20 leidnud, et kohustus kasutada tõhusamat

õiguskaitsevahendit saab isikul olla üksnes siis, kui tuvastamiskaebuse esitamise hetkel on isikul

olemas veel reaalne võimalus efektiivsemat õiguskaitsevahendit kasutada. Tõhusama

õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine varasemalt ei piira isiku õigust pöörduda hiljem

tuvastamiskaebusega halduskohtusse. Seega ei välista käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist

üksnes asjaolu, et A. Kurvits ei ole varasemalt kohtueelses menetluses vaidlusaluseid käskkirjasid

vaidlustanud ning on jätnud seetõttu kasutamata efektiivsema õiguskaitsevahendi, s.o

tühistamisnõude esitamise võimaluse. Halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel ei olnud

määruskaebuse esitajal enam võimalik tõhusamat õiguskaitsevahendit kasutada. Eeltoodust

tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Kurvitsa kaebus on halduskohtu poolt välja toodud

põhjenduste alusel tagastatud ebaõigesti.

8. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kaebuses toodud väidete pinnalt ei saa käesolevas

menetlusfaasis tõsikindlalt väita, et A. Kurvitsa õiguste kaitse oleks võimalik üksnes

tühistamiskaebuse esitamisega ning tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub tal põhjendatud huvi. A.

Kurvits on esitatud kaebuses palunud välja selgitada ja tuvastada Viru Vangla omavoli, mis viitab

tuvastamiskaebuse esitamisele nagu märgib ka halduskohus. Siiski tuleb halduskohtul HKMS § 2

lg-st 4 lähtuvalt esmalt välja selgitada A. Kurvitsa kaebuse tegelik eesmärk. Juhul, kui A. Kurvitsa

eesmärgiks on esitada tuvastamiskaebus, tuleb halduskohtul lisaks täiendavalt täpsustada HKMS §

38 lg-s 4 ning § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eesmärki isiku õiguste kaitse

seisukohalt ja põhjendatud huvi olemasolu ning anda seejärel täiendav hinnang tuvastamiskaebuse

menetlemise võimalikkusele. Seega tuleb halduskohtul selles osas kaebuse menetlusse võtmise

küsimust uuesti hinnata.

9. Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2016. a määrus jääb muutmata osas, mis puudutab Viru Vangla

23. detsembri 2015. a käskkirja nr 6-3/1664 ja 7. jaanuari 2016. a käskkirja nr 6-3/8 õigusvastasuse

tuvastamist. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Nimetatud käskkirjade osas oli

halduskohtule kaebuse esitamise hetkel kohtueelne menetlus tühistamisnõuete osas pooleli. Seega

pöördus A. Kurvits halduskohtu poole ennatlikult ning halduskohtul ei olnud võimalik kaebust

selles osas menetlusse võtta. Seetõttu on kaebus selles osas tagastatud õigesti. Täiendavalt märgib

ringkonnakohus, et Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on A. Kurvits käesolevaks ajaks läbinud

kohtueelse menetluse seonduvalt Viru Vangla 7. jaanuari 2016. a käskkirja nr 6-3/8 vaidlustamisega

ning esitanud ka kaebuse halduskohtule. Seonduvalt Viru Vangla 23. detsembri 2015. a käskkirja nr

6-3/1664 vaidlustamisega on A. Kurvits esitatud määruskaebuses ise märkinud, et Viru Vangla on

19. veebruari 2016. a otsusega nr 6-12/3-4 nimetatud käskkirja tühistanud.

10. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist

kohtueelse menetluse läbimata jätmise osas, sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest, ei

pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas määruskaebuses esitatud väidete osas seisukohta võtta.

A. Kurvits ei ole esitanud täiendavaid argumente kaebuse tagastamise peale osas, mis puudutab

käskkirjasid, mille suhtes oli kohtueelne menetlus pooleli. Määruskaebuse esitaja väited seonduvalt

haldusasja 3-13-1954, kriminaalmenetluse ning haldusasjaga 3-14-53264 ei ole seotud käesoleva

määruskaebuse esemega ning ei oma seetõttu selle lahendamise seisukohalt tähtsust.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osas, mis

puudutab A. Kurvitsa kaebuse tagastamist seonduvalt Viru Vangla 20. märtsi 2015. a käskkirja nr 6-

4/150; 7. mai 2015. a käskkirja nr 6-4/244; 25. mai 2015. a käskkirja nr 6-4/274-KP; 19. juuni 2015.

a käskkirja nr 6-4/313; 18. septembri 2015. a käskkirja nr 6-4/514 ja 9. detsembri 2015. a käskkirja

nr 6-4/644 õigusvastasuse tuvastamisega ning saadab asja selles osas tagasi halduskohtusse kaebuse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Nimetatud käskkirjade osas oli tühistamisnõudega

vaidlustamise tähtaeg käesolevas asjas halduskohtule kaebuse esitamise hetkeks möödunud. Seega

puudus kaebajal kaebuse esitamise hetkel võimalus kasutada efektiivsemat õiguskaitsevahendit,

mistõttu oli kaebuse tagastamine selles osas halduskohtu poolt välja toodud põhjenduste alusel

ebaõige. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata osas, mis puudutab kaebuse

tagastamist seonduvalt Viru Vangla 23. detsembri 2015. a käskkirja nr 6-3/1664 ja 7. jaanuari 2016.

a käskkirja nr 6-3/8 õigusvastasuse tuvastamisega. Nende käskkirjade osas oli kaebuse esitamise

hetkel pooleli kohtueelne menetlus käskkirjade tühistamisnõuetes ning halduskohtul ei olnud

seetõttu võimalik kaebust selles osas menetleda.

II

12. Lisaks on A. Kurvits esitanud määruskaebuses ning selle täienduses mitmeid taotlusi. Vastuseks

esitatud taotlustele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. A. Kurvits palub läbi viia kohtulik arutamine tema juuresolekul. Ringkonnakohus mõistab

esitatud taotlust kohtuistungi korraldamise taotlusena. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse

määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus istungi korraldamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust on võimalik lahendada haldusasja toimiku materjalide

pinnalt ning seetõttu ei ole vajalik istungi korraldamine täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks.

Samuti on asja kiirema lahendamise huvides põhjendatud haldusasja lahendamine kirjalikus

menetluses. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse esitaja taotlus istungi korraldamiseks

rahuldamata.

14. Samuti palub määruskaebuse esitaja kohtul Viru Vanglalt välja nõuda 11. jaanuaril 2016 esitatud

avalduse nr 6-10/971-1 koopia, 11. jaanuari 2016 taotlus nr 6-10/974-1 ning Viru Vangla vastus nr

6-10/974-2 avaldusele. Juhul, kui määruskaebuse esitaja soovib Viru Vanglalt saada tagasi esitatud

dokumente, tuleb tal selleks pöörduda vastava avaldusega otse haldusorgani, s.o Viru Vangla poole.

Ringkonnakohus ei saa kohustada haldusorganit nimetatud dokumente määruskaebuse esitajale

välja andma. Seetõttu jääb esitatud avaldus läbi vaatamata.

15. A. Kurvits taotleb lisaks, et kohtulikus korras vaadataks läbi tema Eesti kodakondsuse

tühistamine, kuna ta ei soovi enam olla Eesti Vabariigi kodanik. Ringkonnakohus selgitab

määruskaebuse esitajale, et HKMS § 182 lg-st 3 ja § 203 lg-st 2 tulenevalt ei ole sellise taotluse

esitamine määruskaebemenetluses võimalik. Kodakondsuse seaduse § 23 lg 1 kohaselt on

määruskaebuse esitajal võimalik esitada vormikohane taotlus Eesti kodakondsusest vabastamiseks.

Nimetatud taotlus tuleb esmalt esitada haldusorganile. Ringkonnakohus jätab seega A. Kurvitsa

taotluse läbi vaatamata.

16. Samuti palub A. Kurvits, et talle menetlusabi andmisest ei keeldutaks, kuna juriidilise abiga

saaks ta esitada terve rea fakte Viru Vangla omavoli paljastamiseks. Ringkonnakohus mõistab

esitatud taotlust riigi õigusabi taotlusena seonduvalt esitatud kaebuse menetlemisega halduskohtus,

mitte riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses. Samasisulise riigi õigusabi taotluse on A.

Kurvits esitanud 11. jaanuaril 2016 ka halduskohtule koos kaebusega. Ringkonnakohus nõustub

selles osas halduskohtu selgitustega 25. jaanuari 2016. a määruse p-s 6, et enne kaebuse menetlusse

võtmist ei ole vajalik võtta seisukohta riigi õigusabi taotluse osas. Seega jääb esitatud taotlus läbi

vaatamata.

17. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus läbi vaatamata A. Kurvitsa taotlused Viru Vanglalt

dokumentide välja nõudmiseks, Eesti kodakondsuse tühistamiseks ning riigi õigusabi saamiseks ja

jätab rahuldamata A. Kurvitsa taotluse istungi korraldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene