3-15-1344/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1344

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Tallinna Vangla vastu

seonduvalt nõuetele mittevastavate elutingimuste,

tervise kahju, au solvamise, ebaõigete andmete

esitamise ja kahjunõudele tähtaegselt vastamata

jätmisega tekitatud 22 500 euro suuruse mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Pokrase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Pokrase määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu

8. juuni 2015. a määrus osas, milles halduskohus tagastas A. Pokrase kaebuse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seonduvalt tervise kahju tekitamise ja au

solvamisega ning saata selles osas asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

2. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus muutmata.

3. Tagastada Aleksei Pokrase mittevaralise kahju hüvitamise kaebus seonduvalt

õigusemõistmisel tekitatud kahjuga.

4. Jätta Aleksei Pokrase taotlused koopiate väljastamiseks ja haldusasjade 3-14-51882

ja 3-15-1344 liitmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 1-3 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates otse Riigikohtule. Muus osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju väljamõistmiseks

summas 20 500 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vaadanud Tallinna Vangla tema 1.

märtsil 2015 esitatud taotlust kahju hüvitamiseks läbi kahe kuu jooksul nagu nõuab

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1. Lisaks palus kaebaja välja mõista hüvitis

mittevaralise kahju eest seonduvalt inimväärikuse alandamisega, kuna kaebaja viibis 30. maist

2008 kuni 17. märtsini 2009 ning 30. aprillist 2012 kuni 11. juunini 2013 Tallinna Vangla

kambrites ebainimlikes tingimustes, mis avaldasid mõju nii tema vaimsele kui ka füüsilisele

tervisele. Samuti oli A. Pokrasele tagatud ebapiisav põrandapind. Lisaks tõi viibimine Tallinna

Vanglas kaasa kaebaja tervise kahjustamise, väärikuse alandamise ja au solvamise. Samuti

palub kaebaja hüvitada mittevaraline kahju seoses sellega, et Tallinna Vanglalt 26. märtsil

2014 saadud andmed kambrite täituvuse kohta olid võltsitud.

2. Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrusega tagastati A. Pokrase kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-de 3 ja 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus selgitas, et haldusasjas nr 3-14-51882 on kaebaja juba esitanud Tallinna Vangla

vastu nõude seonduvalt tema inimväärikusele ja tervisele 30. maist 2008 kuni 17. märtsini

2009 ja 30. aprillist 2012 kuni 11. juunini 2013 vangla tegevusega tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 5500 eurot ja 10 000 eurot. Tartu Halduskohus tegi nimetatud asjas

otsuse 22. jaanuaril 2015. Hetkel on see haldusasi ringkonnakohtu menetluses, mistõttu ei saa

sama nõudega samal alusel uuesti halduskohtusse pöörduda.

Lisaks soovis kaebaja kahju hüvitamist ka au solvamise eest. Halduskohus leidis, et kuivõrd

kaebaja ei olnud kaebuses ega vanglale esitatud taotluses vastava õigushüve kahjustamise

kohta esitanud ühtegi konkreetset näidet, oli vastava õigushüve kahjustamine hõlmatud

inimväärikust puudutava nõudega. Halduskohus ei käsitlenud eraldiseisva nõudena ka

tuvastamisnõuet. HKMS § 45 lg 2 võimaldab selle nõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja esitas kõigi vaidlustatud tegevuste osas oma

õiguste kaitsmise seisukohalt tõhusamad kahjunõuded ning tuvastamisnõudeid tuli käsitleda

nende juurde kuuluvatena.

Kaebaja esitas ka kahju hüvitamise nõude seetõttu, et vangla ei vastanud tema kohtueelsele

hüvitisnõudele RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul. Halduskohus

selgitas, et kohtu järelepärimisele saadud vastus kinnitas, et 1. juuni 2015 seisuga ei olnud

Tallinna Vangla veel tema nõuet lahendanud. Sellega rikkus vangla küll nimetatud normi ja

kaebaja õigusi, kuid see ei anna veel alust kohtusse pöördumiseks, kuna kaebuse

vormistamise aeg, selles esitatud väited ja viide vanglale kui ebakompetentsele organile

kinnitavad seda, et kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ega

kavatsegi seda teha.

Samuti ei olnud kaebaja rahul ka vangla 24. märtsil 2014 esitatud andmetega kambrite

suuruse ja täituvuse kohta ning pidas seda võltsimiseks ja nõudis seetõttu RVastS § 9 lg 1

alusel inimväärikuse alandamise ja solvamise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist summas 5000 eurot. Halduskohus asus seisukohale, et Tallinna Vangla on

täiendusele 7. jaanuaril 2015 vastates küll viga tunnistanud, kuid sellele vaatamata ei saanud

kaebajale tekkida kahju, mis oleks riigivastutuse seaduse kohaselt hüvitatav. Tegemist on

nõudega, mille suhtes kaebajal puudus ilmselgelt kaebeõigus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Pokras esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus

tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kaebuse tagastamine antud haldusasjas õigusvastane,

kuna haldusasjas nr 3-14-51882 ei lubatud kaebajal kaebust täiendada tervise kahjustamise ja

kohtueelsele nõudele vastamata jätmisega seonduvalt, kuna kaebaja ei olnud läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samas kõrvaldas kaebaja selle puuduse Tallinna

Vanglale esitatud hüvitisnõudega nr 5-37/15/75-1 (registreeritud 5. märtsil 2015).

Määruskaebuse esitaja väitel esitas ta Tallinna Vanglale põhjendused tema inimväärikuse

alandamise, au solvamise, tervise kahju tekitamise ja ebaõigete andmete esitamisega

seonduvalt.

Esitatud määruskaebusele on A. Pokras lisanud taotlused haldusasjade nr 3-14-51882 ja nr 3-

15-1344 liitmiseks ning koopiate saamiseks esitatud määruskaebusest ja liitmistaotlusest.

4. Tallinna Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta ning nõustutakse Tartu

Halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega.

5. Lisaks saabus 12. oktoobril 2015 Tartu Ringkonnakohtusse A. Pokrase

apellatsioonkaebusena pealkirjastatud menetlusdokument, milles A. Pokras palus tunnistada

õigusvastaseks Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-14-1344 ja maksta välja

mittevaraline kahju summas 10 000 eurot. A. Pokrase väidete kohaselt rikkus halduskohus

tema õigusi, kuna jättis ta õigusvastaselt ilma tema õigusest määrust vaidlustada.

Menetlusdokumendile on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

ning taotlus koopia saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse (I) ning võtab seejärel seisukoha 12.

oktoobril 2015 ringkonnakohtusse saabunud menetlusdokumendis esitatud nõude ja

menetlusabi taotluse osas (II) ning lahendab lõpuks esitatud liitmistaotluse ja taotlused

koopiate saamiseks (III).

I

7. Ringkonnakohus leiab, et A. Pokrase määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada

Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus osas, mis puudutab kaebuse tagastamist

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seonduvalt tervise kahju tekitamise ja au

solvamisega. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määrus muutmata.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada järgmist.

8. Seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega tervise kahju tekitamise eest

leidis halduskohus, et kaebus tuli käesoleva haldusasja raames tagastada, kuivõrd selle

esitamise hetkel oli haldusasjas nr 3-14-51882 sama nõue juba kohtumenetluses.

Ringkonnakohus kaebuse tagastamise osas halduskohtu seisukohaga ei nõustu.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Tartu Halduskohtu 8. juuni 2015. a määruse tegemise

hetkel oli tõepoolest sama nõude ja alusega kaebus juba halduskohtu menetluses haldusasja nr

3-14-51882 raames. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel

ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Muuhulgas oli A. Pokras vaidlustanud

halduskohtu otsuse haldusasjas nr 3-14-51882 osas, milles halduskohus ei lubanud esitatud

nõuet täiendada käesolevas menetluses vaidluse all oleva uue nõudega. Seega puudus kaebuse

tagastamise hetkeks jõustunud kohtuotsus, mis kinnitaks, et halduskohtu poolt kaebuse

muutmise mittelubamine oli korrektne. Ringkonnakohus möönab, et kaebuse menetlusse

võtmisel oleks tekkinud olukord, kus halduskohtumenetluses on paralleelselt kaks samal

alusel esitatud nõuet.

10. Siiski leiab ringkonnakohus, et halduskohus tegutses ennatlikult, tagastades esitatud

kaebuse tervikuna. Kaebuse esitamise hetkeks käesoleva haldusasja raames oli A. Pokras

väidetava tervise kahju tekitamise nõude osas kohtueelse menetluse läbinud ning tähtaegselt

ka halduskohtu poole pöördunud. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p-s 3

sätestatud menetluslik takistus vaidlusaluse nõudega halduskohtusse pöördumiseks langes ära

alles siis, kui Riigikohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2016. a määrusega jõustus

haldusasjas nr 3-14-51882 lõpplahend, millega halduskohtu seisukohta nõude täiendamise

lubamata jätmise osas ei muudetud. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja oli kahju

hüvitamise taotluse vanglale esitanud juba 1. märtsil 2015, mistõttu ei oleks A. Pokras pärast

kaebuse tagastamist ning paralleelses menetluses kohtuotsuse jõustumist saanud enam

halduskohtu poole pöörduda, kuivõrd selleks ajaks oli möödunud kohtusse pöördumise

tähtaeg RVastS § 18 lg 2 mõttes. Seetõttu jätab kaebuse ennatlik tagastamine sellises

olukorras kaebaja põhjendamatult ilma võimalusest hiljem oma õigusi halduskohtumenetluses

kaitsta, kuigi isik on korrektselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitanud

tähtaegselt kaebuse halduskohtule. Eelnevast lähtudes leiab ringkonnakohus, et halduskohtu

määrus tuleb selles osas tühistada ning halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise

küsimust uuesti hinnata.

11. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Halduskohtumenetluse

seadustik näeb kohtule ette võimaluse menetluse peatamiseks. HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui

otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise

käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või

muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et ka käesoleva haldusasja menetlemisel oleks

olnud otstarbekas vaidluse efektiivsemaks lahendamiseks menetlus peatada kuni haldusasjas

nr 3-14-51882 tehtud lahendi jõustumiseni. Selline lahenduskäik oleks võimaldanud

halduskohtul võtta koheselt, pärast menetluse lõppemist haldusasjas nr 3-14-51882 seisukoht

ka käesoleva haldusasja raames esitatud mittevaralise kahju nõude lubatavuse osas, vältides

sellega täiendavat määruskaebemenetlust ning olukorda, kus isik võib hiljem põhjendamatult

kaotada võimaluse halduskohtu poole pöörduda.

12. Lisaks ei ole halduskohus pidanud vajalikuks hinnata eraldi kaebaja väidet au solvamisega

tekitatud mittevaralise kahju osas ning on lugenud selle inimväärikuse alandamise nõudega

hõlmatuks. Ringkonnakohus halduskohtu sellise käsitlusega ei nõustu. RVastS § 9 lg 1

sätestab kaitstavate õigushüvedena eraldi inimväärikuse alandamise ja au või hea nime

teotamise. Seega on seadusandja mõtteks olnud hinnata nende kahe õigushüve võimalikku

riivet eraldiseisvana (vt ka M. Ernits § 10 p 3.1 – Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn, 2012).

Samuti ei ole üksnes täiendavate põhjenduste puudumine aluseks, et lugeda väidetav au

solvamine inimväärikuse alandamisega hõlmatuks. Juhul, kui halduskohtu hinnangul on

kaebaja põhjendused väidetava au solvamise osas puudulikud, on halduskohtul võimalus lasta

kaebajal esitatud kaebust nimetatud osas täiendada. Seega tuleb halduskohtul ka selles osas

kaebuse menetlusse võtmist uuesti hinnata.

13. Osas, mis puudutab väidetava mittevaralise kahju tekkimist seonduvalt ebaõigete andmete

esitamisega, on ringkonnakohtu hinnangul kaebus õigesti tagastatud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja §

201 lg 4). Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda

halduskohtust erinevale seisukohale.

14. Ringkonnakohus leiab, et osas, mis puudutab A. Pokrase kahju hüvitamise nõuet

seonduvalt sellega, et Tallinna Vangla ei vastanud õigeaegselt määruskaebuse esitaja kahju

hüvitamise taotlusele, on halduskohus A. Pokrase kaebuse samuti õigesti tagastanud. Ka selles

osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 1

ja § 201 lg 4). Lisaks märgib ringkonnakohus, et Tallinna Vanglalt 11. märtsil 2016 saadud

vastuses kinnitas Tallinna Vangla veelkord, et nimetatud nõude osas ei ole A. Pokras ka pärast

halduskohtule kaebuse esitamist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega ei ole

selles osas võimalik esitatud kaebust halduskohtus menetleda ning A. Pokrasel on võimalus

halduskohtu poole pöörduda pärast kahju hüvitamise taotluse esitamist vastustajale.

II

15. Tartu Ringkonnakohtusse saabus 12. oktoobril 2015 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud

menetlusdokument. Võttes arvesse selles esitatud selgitusi, mõistab ringkonnakohus esitatud

dokumenti kahju hüvitamise nõudena kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.

16. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist reguleerib RVastS § 15. Ringkonnakohus

selgitab määruskaebuse esitajale, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse

käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Tegemist on eraldiseisva kahju hüvitamise

nõudega, mille esitamine ei ole määruskaebemenetluses HKMS § 182 lg 3 ning § 203 lg 2

alusel võimalik. Seega tuleb kaebajal selles osas esitada iseseisev kahju hüvitamise nõue ning

põhjendada seda lähtuvalt RVastS § 15 lg-s 1 sätestatust, näidates eelkõige ära, millise

kuriteona kvalifitseeritava teo on kohtunik sooritanud. Lisaks juhib ringkonnakohus

määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et nimetatud kahju hüvitamise nõude puhul on

vastustajaks Justiitsministeerium, mitte halduskohus. Eeltoodust tulenevalt ei ole

ringkonnakohtul võimalik esitatud kaebust menetleda ning ringkonnakohus tagastab selle.

17. Lisaks on A. Pokras esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kuivõrd esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

võtta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse suhtes.

III

18. A. Pokras on esitanud taotluse liita haldusasjad nr 3-14-51882 ja 3-15-1344 ühte

menetlusse. Vastuseks märgib ringkonnakohus, et menetlus haldusasjas nr 3-14-51882 on

lõppenud, mistõttu puudub käimasolev kohtumenetlus, mida oleks võimalik käesoleva

menetluse juurde liita. Seetõttu jääb esitatud taotlus rahuldamata.

19. Lisaks on A. Pokras esitanud taotlused koopiate saamiseks ringkonnakohtusse 12.

oktoobril 2015 saabunud tema enda esitatud dokumendist, määruskaebusest ja

liitmistaotlusest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub A. Pokrasel praegu vajadus enda õiguste

kaitseks nimetatud dokumentidest koopiaid saada. Seega on taotlused läbimõtlematud ja

jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus märgib selgitavalt järgnevat. Menetlusdokumentidest

koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade

saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel

tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel

oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada

menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine

riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui

vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt

pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud

vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse

dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist

võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 8. septembri 2015. a määrus nr 371502-15).

20. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus A. Pokrase

määruskaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu määruse osas, mis puudutab kaebuse

tagastamist mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt väidetava tervise kahju

tekitamise ja au solvamisega ning jätab muus osas halduskohtu määruse muutmata. Lisaks

tagastab ringkonnakohus A. Pokrase esitatud hüvitamiskaebuse seonduvalt õigusemõistmisel

tekitatud väidetava kahjuga ning jätab rahuldamata taotlused haldusasjade nr 3-14-51882 ja 3-

15-1344 liitmiseks ja koopiate saamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene