2-14-60274/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2016.a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-60274

Tsiviilasi

A.S.i hagi Osaühingu VasNa vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu ja

hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1448,00 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. mai 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing VasNa apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Osaühing VasNa (reg kood 10732477),

lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja (hageja): A.S. (IK XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. mai 2015.a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata A.S.i

hagi OÜ VasNa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu ja hüvitise

väljamõistmiseks.

3. Rahuldada Osaühingu VasNa apellatsioonkaebus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud A.S.i kanda.

5. Määrata OÜ-le VasNa hüvitatavate maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 700

eurot.

6. Mõista A.S.ilt välja OÜ VasNa kasuks 700 (seitsesada)

eurot

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.S. (töötaja) esitas 14.08.2014.a töövaidluskomisjonile avalduse OÜ VasNa vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teisel alusel lõpetamise, sissenõutavaks muutunud tasude ja

hüvitise nõudes.

Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 6. oktoobri 2014.a otsusega

töövaidlusasjas nr.4-1/1463 rahuldati A.S.i avaldus ning tuvastati OÜ VasNa ja A.S.i vahel

sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja loeti tööleping TLS § 107 lg 2 alusel üles öelduks

alates 25.juunist 2014.a. Töövaidluskomisjon mõistis OÜ-lt VasNa välja A.S.i kasuks saamata

jäänud töötasu brutosummas 308,00 eurot ning lisaks sellele töölepingu ülesütlemise hüvitise

brutosummas 1140,00 eurot. OÜ VasNa esitas 04.11.2014.a Viru Maakohtule taotluse

töövaidluse hagimenetluse korras läbivaatamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas A.S. OÜ-s VasNa alates 01.06.2014.a kuni 25.06.2014.a,

allkirjastatud töölepingu jättis tööandja endale. Suuliselt lubas tööandja maksta töötasu. Hageja

oli ka 2008.a – 2009.a töötanud sama tööandja juures ning töötajal puudus alus tööandja

lubadustes kahelda.

25.06.2016.a ütles tööandja töölepingu erakorraliselt üles päevapealt, töötasu jäi maksmata.

Enne töövaidluskomisjonile avalduse esitamist oli A.S. pöördunud kaks korda tööandja poole,

kuid tulemusteta. OÜ VasNa võlgneb hagejale töötasu 14 tööpäeva eest. A.S. palus tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista OÜ-lt VasNa

välja saamata jäänud töötasu summas 308,00 eurot ning TLS § 109 lg 1 alusel mõista OÜ-lt

VasNa välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 1 140,00 eurot.

Hageja selgitas, et 25.06.2014.a pidas politsei kinni Narva linnas Jõesuu tn 52 juures reidi „kõik

puhuvad“ käigus A.S.i juhitud transpordivahendi. Politsei alkomeeter näitas A.S.il joovet ning

tal paluti tulla politseibussi, et korrata testi tõendusliku alkomeetriga. Enne politseibussi minekut

helistas hageja tööandja esindajale, teavitades teda juhtunust. OÜ VasNa seaduslik esindaja

saabus sündmuskohale isiklikult, võttis töötajalt ära kaasas oleva raha ja sõiduki võtmed ning

ütles A.S.ile suuliselt, et ei soovi teda enam näha. Mingit kirjalikku töölepingu

ülesütlemisavaldust, ka mitte SMS-i teel, OÜ VasNa seaduslik esindaja A.S.ile ei esitanud.

Samas kutsus tööandja esindaja telefoni teel välja teise juhi, kes sõitis transpordivahendiga

Narva linnas lõpp-peatusse Jäähall ning alustas sealt uut reisijatevedu graafiku järgi. Hageja

helistas peale juhtumit tööandja esindajale, et saada teavet edasiste töölepingust tulenevate

töösuhete kohta. OÜ VasNa seaduslik esindaja vastas telefoni teel, et A.S. on vallandatud, A.S.

olevat omastanud kassas oleva raha ning ta ei soovi A.S.iga enam suhelda. Hageja helistas OÜ

VasNa seaduslikule esindajale veel ka 15.07.2014.a kell 11.15 ning sai vastuseks, et A.S. on

vallandatud ning OÜ VasNa talle midagi maksta ei kavatse. Vallandamist 25.06.2014.a kinnitab

ka asjaolu, et OÜ VasNa ei kandnud A.S.it alates 01.07.2014.a. töötajana MTA töötamise

registrisse.

2. Kostja OÜ VasNa tunnistas töövaidluskomisjoni menetluses A.S.i saamata jäänud töötasu

nõuet summas 238,00 eurot.

Tööandja leidis, et töötaja käitumise tõttu on tal tekkinud kahju seoses sellega, et alkoholijoobes

bussi juhtimiselt kõrvaldatud hageja asemele tuli leida asendusjuhid, reisijatele maksti hüvitisi,

tellida tuli puksiirveok.

Kohtule esitatud vastuses OÜ VasNa töölepingu ülesütlemist A.S.iga ei tunnistanud ning palus

kohut tuvastada, et A.S.iga sõlmitud töölepingut ei ole üles öeldud. Sellega seoses palus kostja

jätta saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõue rahuldamata.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et A.S. töötas alates 01.06.2014.a kuni 25.06.2014.a suulise

töölepingu alusel bussijuhina linnadevahelisel liinil. 25.06.2014.a kella 07:00 paiku kõrvaldati

hageja reisijaid vedanud bussi juhtimiselt ja tööandja korraldas bussi ning bussivõtmete

sündmuskohalt äratoomise. Kostja möönis, et äriühingus otsustati A.S.i vallandamist mitte

kuidagi vormistada, sest oli ebaselge, mida politsei otsustab tema juhiloaga teha. Asjaolu

kinnituseks, et töölepingut ei ole tööandja poolt üles öeldud, esitas kostja hageja tööaja

arvestustabelid alates juunist 2014 kuni augustini 2014.a, kus hagejale oli märgitud alates

26.06.2014 null töötundi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus leidis oma 26. mai 2015.a otsuses, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas OÜ VasNa ja A.S.i vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ning luges

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel üles öelduks alates 25. juunist 2014.a. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 308,00 eurot ning hüvitise töölepingu ebaseadusliku

ülesütlemise eest 1 140,00 eurot.

Kohus märkis, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töötas suulise töölepingu alusel OÜ-s

VasNa bussijuhina alates 01.06.2014 kuni 25.06.2014.a. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal

tuleb tasuda hagejale peale väärteoprotokolli koostamist 25.06.2014.a saamata jäänud töötasu,

kas kostja on hagejaga sõlmitud töölepingu 25.06.2014.a üles öelnud või mitte. Kui tööleping on

üles öeldud, siis on vaidluse all ülesütlemise kehtivus ning see, kas tööandjal tuleb tasuda

töötajale hüvitist töölepingu tühise ülesütlemise eest.

Kohus asus seisukohale, et OÜ-s VasNa oli kujunenud normiks töölepinguseaduse sätete

rikkumine, sest seadus ei näe ette suulise töölepingu sõlmimist.

Kohus luges põhjendatuks hageja nõude saamata jäänud töötasu osas, kuna ka kostja poolt

kohtule esitatud tööaja arvestuse tabeli kohaselt tegi hageja reaalselt tööd alates 01.06.2014 kuni

25.06.2014.a. Kuna poolte vahel puudus kirjalikult sõlmitud kokkulepe mh töötasu suuruse osas,

siis tuleb töötasu suuruse määramisel juhinduda riigisisese liiniveo üldtöökokkuleppest, mille

lisa nr 2 kohaselt on alates 01.07.2012 autojuhtide põhitasu alammäär 3 eurot tund. Hageja soovis

töötasu 14 päeva eest ning kohus lähtus töötasunõude rahuldamisel esitatud nõudest summas

308,00 eurot.

Kohus asus seisukohale, et kostja on rikkunud hagejaga töölepingu ülesütlemisel seadusest

tulenevaid nõudeid, kuna esitatud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldust ega selle põhjendusi.

Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega, mille kohaselt ei olegi hagejaga sõlmitud töölepingut

kuni käesoleva ajani üles öeldud. Hageja töösuhte jätkumist ei tõenda tööaja tabelid, milles

töötaja on märgitud pika aja jooksul töölt puudujaks. Tööandja seisukohad on vastuolus tema

enda vastusega töövaidluskomisjonile, mille kohaselt põhjustas töötaja oma süülise teoga

tööandjale kahju. Tööandja seisukohtadest saab teha ühemõttelise järelduse, et A.S.i töötamisega

OÜ VasNa enam ei arvestanud ning järelikult on tööleping hagejaga üles öeldud.

Samuti on OÜ VasNa kinnitanud, et A.S.i vallandamist otsustati mitte kuidagi vormistada, sest

oli ebaselge, mida politsei otsustab tema juhiloaga teha. Kohus kvalifitseeris sellise OÜ VasNa

tegevuse töölepingu ülesütlemisel seadustevastaseks ja töölepingu ülesütlemise enda tühiseks.

Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et põhjendatud on hageja väited, mille kohaselt tööandja

seaduslik esindaja ütles temaga töölepingu üles suuliselt 25.06.2014.a, mitte lubades teda enam

tööle tulla sõnadega, et ei taha A.S.it enam näha. Juhul kui mitte lugeda töölepingut üles öelduks,

tekiks küsimus, miks pidas tööandja hageja kohta tööajatabelit ainult 2014.a augustini, kuna OÜ

VasNa A.S.i kohta tööajatabeli ainult 2014.a augustini, sest töövaidluskomisjon lõpetas

töölepingu alles oma otsusega 06.10.2014.a..

Kohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel alates 25.06.2014.a ja mõistis tööandjalt

töötaja kasuks välja hüvitise 1 140,00 eurot.

Kohus leidis, et hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja,

OÜ VasNa, kanda. Kuna hagejal puudusid hüvitatavad menetluskulud, jättis kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Osaühing VasNa esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus

täielikult tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning jätta kõik

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellant selgitas, et pärast vastustaja kõrvaldamist alkoholijoobes bussi juhtimiselt 25.06.2014.a

tööandja enam töötajat ei näinud ning ta ilmselt jätkas alkoholi tarbimist. Tööandja otsustas A.S.i

vallandamist esialgu mitte kuidagi vormistada, kuna oli ebaselge, mida politsei otsustab tema

juhiloaga teha.

09.07.2014.a saabus tööandjale avaldus, milles töötaja ema Niina Safronova nõudis palga

väljamaksmist A.S.ile. Tööandja juhatuse liige teatas töötaja emale, et töötajal tuleb endal ilmuda

olukorda selgitama. Palka makstakse bussijuhtidele sularahas ja ainult töötajale isiklikult.

Tööandja jääb oma seisukoha juurde, et töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist ei ole

toimunud.

Apellant palus maakohtule esitatud avalduses tuvastada, et A.S.iga sõlmitud töölepingut ei ole

üles öeldud ning lugeda alusetuks töötaja poolt esitatud hüvitise nõue. Apellant ei vaielnud vastu

sellele, et töövaidluskomisjon tuvastas töötaja taotluse alusel töölepingu lõpetamise kuupäeva,

s.o alates 25.06.2014.a, ega sellele, et tööandjal tuleb maksta töötajale välja palk 2014.a juuni

eest summas 308 eurot. Seega ei ole kohus arvestanud tööandja poolt menetluses esitatud

taotlusi. Tööandja ei vaidlustanud saamata töötasu nõuet ja kohtul ei tulnud selle nõude

põhjendatust täiendavalt hinnata. Apellant kinnitas, et saamata töötasu summas 308 eurot on ta

vastustajale tasunud 15.11.2014.a postiülekande teel.

Maakohus on faktilisi asjaolusid ja tööandja väiteid täielikult eirates asunud seisukohale, et

tööandja (apellant) ei suutnud esitada kohtule vormikohast töölepingu ülesütlemisavaldust. Kuna

tööandja ei ole A.S.i vallandanud, siis ei saanud tööandja esitada ka sellekohast dokumenti.

Ülesütlemisavalduse puudumisest ei saa järeldada töölepingu lõpetamist.

Ebaõige on ka maakohtu järeldus, nagu oleks tööandja seisukoht töölepingu jätkumist

puudutavas osas vastuolus tööandja väidetega, mille kohaselt A.S.i käitumise tõttu tekkis

tööandjale varaline kahju. Apellant ei ole kordagi väitnud, nagu oleks ta vallandanud bussijuhi

selle varalise kahju tekitamise tõttu.

Kohtuotsus on olulisel määral põhjendamata. Kohtuotsus on kontekstiväliselt rajatud tööandja

seisukohale, mille kohaselt otsustati töötaja vallandamist mitte kuidagi vormistada seoses

ebaselgusega juhtimisõiguse säilimise osas. Apellant rõhutab, et kuna töötajaga enam kontakti

ei saadud, siis ei saanud ka töösuhet kuidagi lõpetada ega lõpparvet välja maksta.

Apellant leiab, et vastustaja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et ta vallandati 25.06.2014.a,

samal ajal kui vastustaja esitas kirjalikud tõendid. Samuti on kohtuotsuses vääralt tsiteeritud

apellandi seadusliku esindaja poolt töötajale öeldud sõnu. 25.06.2014.a ütles tööandja esindaja

töötajale, et ei taha teda täna (s.o sel päeval) enam näha, kuid sellest ei saanud järeldada, et

tööandja ei soovinud töötajat enam kunagi näha ja öeldut tuli käsitada töölepingu suulise

ülesütlemisena.

Tööajatabelit

peeti 2014.a augustini

seoses

sellega,

et

augustis

algas

menetlus

töövaidluskomisjonis ning selle raames palus töötaja lõpetada tööleping.

Töövaidluskomisjoni otsusega lõpetatigi töösuhe töötaja taotlusel ning selles osas komisjoni

otsust ei vaidlustatud. Politsei tegi väärteoasjas otsuse 23.07.2014.a ja tööandja sai selle kätte

augusti lõpus töövaidluskomisjoni kaudu, mistõttu ei saanud tööandja lõpetada töösuhet varem.

Vastustaja väited olid vastuolulised.

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väidetega. Apellatsioonkaebusest ei selgu

kaebuse esitamise alus (TsMS § 631) ega väidetava maakohtu poolse rikkumise olulisus (TsMS

§ 656).

Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt on kohus väljunud nõude piiridest,

rahuldades töötaja nõude saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Väide on vastuoluline, kuna

töötaja esitas saamata jäänud töötasu nõude ja kohtul tuli see lahendada.

Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning jõudnud õigele järeldusele, mille

kohaselt on tööandja käitunud töösuhtes pahauskselt. Vastustaja nõustub maakohtu poolt

tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et puudub alus tõendite teistsuguseks hindamiseks

ringkonnakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta rahuldamata A.S.i hagi OÜ VasNa vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu ja hüvitise

väljamõistmiseks.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme ja see on

kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise.

Riigikohtu praktikas (otsus nr 3-2-1-52-14 p 14) on selgitatud, et TLS § 105 lg 1 kohase hagi või

avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab pool, kellele avaldus tehti, esitama üksnes

juhul, kui ta on saanud kätte seaduses sätestatud vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse.

Olukorras, kus töölepingu ülesütlemise avaldus on töötajale või tööandjale edastatud muus kui

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (suuliselt), ei pea ta töösuhte jätkumiseks töölepingu

ülesütlemist TLS § 105 lg 1 kohaselt vaidlustama. Küll aga saab töötaja juhul, kui talle ei ole

kätte toimetatud seaduses sätestatud vorminõuetele mittevastavat ülesütlemisavaldust, tugineda

töölepingu ülesütlemise tühisusele TLS § 95 lg 1 teise lause järgi muus vaidluses, nt saamata

jäänud töötasu hüvitamise nõudes TLS § 108 järgi. Samuti on töötajal sellisel juhul õigus esitada

tuvastushagi töölepingu kehtivuse tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi, järgimata TLS § 105 lg-

s 1 sätestatud tähtaega. Nendel juhtudel ei ole töötajal ega tööandjal õigust taotleda TLS § 107

lg 2 alusel töölepingu lõpetamist ning töövaidlusorganil õigust töölepingut lõpetada. Samuti ei

ole sellisel juhul töötajal õigust nõuda tööandjalt TLS §-s 109 nimetatud hüvitist.

10. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et tööandja ei edastanud ega töötaja ei saanud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu ülesütlemisavaldust. Töötaja väidete

kohaselt öeldi tööleping üles suuliselt, tööandja eitab üldse töölepingu lõpetamisele suunatud

tahteavalduse tegemist.

Ringkonnakohus leiab, et töötajal ei olnud selles olukorras õigust taotleda TLS § 107 lg 2 alusel

töölepingu lõpetamist ega nõuda tööandjalt ka TLS § 109 alusel hüvitist töölepingu

ebaseadusliku ülesütlemise eest. Seega tuleb nõue kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise

saamiseks jätta täielikult rahuldamata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesolevas menetluses esiletoodud faktilistel asjaoludel

alus kvalifitseerida töötaja nõuet TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagina tuvastamaks, et

töölepingut ei ole üles öeldud ning töösuhe jätkus ka pärast 25. juunit 2014.a. Töötaja ei ole

menetluses kordagi esitanud seisukohta, et tema arvates pidi töösuhe jätkuma ning pooltel tuli

ka pärast eelnimetatud kuupäeva täita töölepingust tulenevaid vastastikuseid kohustusi. Samuti

on töötaja kogu menetluse vältel vaielnud vastu tööandja seisukohtadele, mille kohaselt ei ole

tööandja enne töövaidluskomisjoni menetlust avaldanud tahet töösuhte lõpetamiseks ning

tööandja soovis pigem oodata töösuhte lõpetamisega kuni asjaolude selgumiseni. Eeltoodust

lähtudes ei näe ringkonnakohus alust ega vajadust hageja nõude aluse täiendavaks

täpsustamiseks.

12. Töötajal on juhul, kui töölepingut kehtivalt üles ei öeldud, iseenesest õigus saada hüvitist

kaotatud töötasu eest kuni töölepingu lõppemiseni. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et kui lugeda

tööleping lõppenuks 25.06.2014.a, siis oli tööandjal kohustus tasuda töötajale 308,00 eurot juuni

2014.a töötasu katteks.

Ringkonnakohus märgib, et tööandja on juba 8. jaanuaril 2015.a esitanud maakohtule

dokumendid, millest nähtuvalt on tööandja edastanud A.S.i nimele 15.11.2014.a kiirrahakaardi

summas 308 eurot (tl 23-25). Maakohus on jätnud nimetatu täielikult tähelepanuta. Töötaja ei

ole esitanud väidet, nagu ei oleks ta rahakaarti summas 308 eurot AS-i Eesti Post vahendusel

kätte saanud. Tööandja kordas ka apellatsioonkaebuses oma väidet, mille kohaselt on 2014.a

juunikuu eest tasumisele kuulunud töötasu summas 308 eurot töötajale edastatud novembris

2014.a. Töötaja ei eitanud seda ka apellatsioonkaebusele esitatud vastuses. Eeltoodu põhjal asub

ringkonnakohus seisukohale, et saamata jäänud töötasu summas 308 eurot on tööandja poolt

töötajale tasutud maakohtu menetluse kestel ning puudub alus kõnealuse summa veelkordseks

töötajale väljamõistmiseks OÜ-lt VasNa.

13. Hageja avaldas töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tahet lõpetada tööleping alates

25. juunist 2014.a ja kostja on sellega nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asuda

seisukohale, et käesoleval juhul on poolte vaheline tööleping lõppenud poolte kokkuleppel alates

25. juunist 2014.a.

Ringkonnakohus märgib, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esile toodud asjaolu, mille kohaselt

juhtis hageja (töötaja) reisijaid vedanud liinibussi alkoholijoobes, oleks tööandjal ilmselt

esinenud alus töölepingu ülesütlemiseks ilma etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3 ja

§ 88 lg 1). Isegi juhul, kui tööandja oleks töölepingu üles öelnud, järgimata seejuures seaduses

sätestatud nõudeid, oleks alkoholijoobes liinibussi juhtimise korral tegemist asjaoluga, mis

annaks alust jätta TLS § 109 lõikes 1 sätestatud hüvitis välja mõistmata.

Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et töötajal puuduvad tööandja suhtes

rahalised nõuded ja hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja lõpptulemusena hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb

asjas kantud menetluskulud TsMS § 173 lg 3 ja § 162 lg 1 alusel jätta hageja A.S.i kanda. Seega

jäävad A.S.i kanda esmalt tema enda poolt asjas kantud võimalikud menetluskulud (maakohtu

otsuses märgitu kohaselt puudusid A.S.ile hüvitatavad menetluskulud; ringkonnakohtule

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsioonimenetluses

kulusid summas 197,55 eurot, sh õigusabikulud 195 eurot, kuid samas ei ole vastustaja teinud

ringkonnakohtu menetluses ühtegi menetlustoimingut lepingulise esindaja vahendusel).

A.S.i kanda jäävad ka OÜ VasNa menetluskulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on OÜ VasNa kandnud kahes

kohtuastmes kokku menetluskulusid summas 700 eurot, kokku 10 tunni ulatuses, tunnihinnaga

70 eurot. Õigusabi on osutatud maakohtu menetluses 4 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu

menetluses 6 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva asja keerukust ja mahtu

arvestades tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Seega määrab ringkonnakohus apellandile

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 700 eurot, mis tuleb A.S.ilt OÜ VasNa kasuks välja

mõista.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/