4-15-11086/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-11086

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2016. a Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-15-11086

Kohtunik

Raina Pärn

Väärteoasi

Menetlusaluse

isiku

Eda

Rätsepa

kaebus

Keskkonnainspektsiooni 07.12.2015. a kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 940015001848

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlusalune

isik:

Eda

Rätsep

(isikukood

43810232795; elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx,

xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx e-post: ;

Kohtuväline

menetleja:

Keskkonnainspektsioon

(asukoht: Kopli 76, Tallinn, 10416; e-post: valve@kki.ee),

esindaja Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk.

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Eda Rätsepa kaebus.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 07.12.2015. a kiirmenetluse

otsus väärteoasjas nr 940015001848.

3. Lõpetada menetlusaluse isiku Eda Rätsepa suhtes väärteomenetlus VTMS § 132 p 3 ja

§ 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli

kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

07.12.2015. a koostas Keskkonnainspektsioon Eda Rätsepa suhtes kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 940015001848 (tl 5-6). Väärteokirjelduse kohaselt põletas Eda Rätsep

21.11.2015. a xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx puidujäätmeid, mille

hulgas olid ka kipsplaadi tükid, kušetitaoline mööbliese ning plastikut. Antud teoga rikkus Eda

Rätsep jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 28 lg 1 ja pani toime JäätS § 120 lg-s 1 sätestatud

väärteo. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse

isiku ja tunnistaja ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kohtuväline menetleja

leidis, et Eda Rätsep pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 57 lg

1 alusel arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse kõrget

iga ja tema puhtsüdamlikku kahetsust. Keskkonnainspektsioon karistas Eda Rätseppa JäätS §

120 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o summas 80 eurot. Rahatrahvi tasumine määrati

osade kaupa. 22.12.2015. a tuli tasuda 40 eurot ja 15.01.2015. a 40 eurot.

18.12.2015. a esitas Eda Rätsep kohtule kaebuse, milles taotleb talle Keskkonnainspektsiooni

poolt määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse kohaselt pani Eda Rätsep 21.11.2015. a xxxxx

xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx põlema lõkke, mis oli seal seisnud 1,5 aastat

või rohkemgi. Lõkkesse oli viidud palju jämedaid palke, mida ei olnud õnnestunud saagida,

samuti küttepuude tegemisest tekkinud saepuru, kevadel puudelt lõigatud oksi, kuivanud lehti

ja lilli. Lõkkehunnik oli suur. Eda Rätsep ei pööranud enne lõkke süütamist tähelepanu

asjaolule, kas keegi on ilma temale teadmata viinud lõkkesse midagi sellist, mida ei tohi

põletada, või mitte. Tema pereliikmetest keegi sinna midagi vedanud ei ole. Kooli maaüksus

asub teest ligikaudu 50 meetri kaugusel ning ei ole piiratud aiaga. Seega võis sinna ükskõik kes

midagi viia. Eda Rätsep on teinud vea, et ei kontrollinud seda, kuid ta ei suuda tagada

ööpäevaringset valvet. Eda Rätsep osundab oma kaebuses, et ta on 77-aastane pensionär ja

varasemalt karistamata. Ühtlasi osundab Eda Rätsep oma kaebuses VTMS §-le 31, mis sätestab,

et vähetähtsa väärteo korral ei pea menetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo

toimepannud isiku suhtes suulise hoiatamisega. Väärteoga ei ole kaasnenud kahju. Eda Rätsep

on elanud 77 aastat ilma trahvi saamata, mistõttu võiks tema suhtes piirduda väiksema trahviga.

Tema süü seisneb selles, et ta pani lõkke põlema, kontrollimata, kas selles on midagi sellist,

mis seal olla ei tohiks. Lisaks on Eda Rätsep üksik pensionär, kelle pension ei ole suur. 80 eurot

on tema jaoks liigagi suur summa (tl 2-4).

Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Keskkonnainspektsioonilt välja väärteotoimiku (tl 7).

07.01.2016. a määrusega võttis kohus Eda Rätsepa kaebuse menetlusse ning määras, et

kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kaebuse kohta kirjalik seisukoht (tl 1).

Keskkonnainspektsioon taotles kirjalikus seisukohas Eda Rätsepa kaebuse rahuldamata jätmist.

Kohtuväline menetleja ei pea tõenäoliseks, et jäätmed puudehunnikust välja ei paistnud.

Arvestades diivani suurust ja lõkke läbimõõtu, oleks diivan ilmselgelt oksahunniku alt välja

paistma. Kohtuväline menetleja peab mõistetavaks, et alati ei suudeta tagada piisavat valvet

oma maaüksuse üle, kuid Eda Rätsep oleks pidanud enne lõkke süütamist veenduma, et lõkkes

ei ole midagi sellist, mida põletada ei tohi. Tulenevalt Jääts § 28 lg 11 peab jäätmevaldajal olema

ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt

olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Kuna

lõke asus Eda Rätsepale kuuluval maaüksusel, oli ta jäätmete valdaja ning seega kohustatud

kursis olema tema valduse olevate jäätmete hulga ja liigiga. Juhul, kui Eda Rätsep siiski ei

märganud lõkkes olnud diivanit ja ehitusjäätmeid, oleks Eda Rätsep nende ilmsikstulekul

koheselt pidanud jäätmete põletamise lõpetama. Eda Rätsep jättis lõkke valvamise xxxx

xxxxxxxxx. Sanktsiooni valimisel on lähtutud rikkumise ulatusest ja tõsidusest. Jäätmete

põletamisel eraldub väliskeskkonda ohtralt toksilisi aineid, mis lõpptulemusena kahjustavad

meie kõigi atmosfääriõhku ja vett. Jäätmete põletamise lubamatuse kohta on tehtud palju

selgitustööd ja sellega kaasnevast kahjust on aastaid räägitud ka meedias. Eda Rätsepale

selgitati menetluse käigus korduvalt, milles seisneb tema poolt toimepandud teoga kaasnev

kahju. Rahatrahvi suuruse määramisel lähtus Keskkonnainspektsioon JäätS § 120 lg 1 toodud

sanktsiooni vahemikust, Eesti Vabariigi karistuspoliitikast, arvestades seejuures kergendava

asjaoluna Eda Rätsepa kõrget iga ja puhtsüdamlikku kahetsust. Keskkonnainspektsiooni

hinnangul ei saa Eda Rätsepa poolt toimepandud väärtegu pidada vähetähtsaks, kuna sellisel

viisil jäätmete põletamine toob kaasa keskkonna saastamise (tl 12-13).

03.02.2016. a kirjaga määras kohus kohtuvälisele menetlejale tähtaja täiendava seisukoha

esitamiseks, kuna JäätS § 120 lg 1 on blanketne norm ja seda tuleb sisustada teiste normidega.

Samas ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest ega kirjalikust seisukohast ei selgu, millised on

konkreetsed normid, mida jäätmevaldajal täita tuleb ja mida menetlusalune oma teoga rikkunud

on.

10.02.2016. a esitas Keskkonnainspektsioon täiendava seisukoha JäätS § 28 lg 1 sisustamiseks.

Keskkonnainspektsioon viitab oma täiendavas seisukohas järgmistele seaduse sätetele. JäätS §

13 ja § 17 lg 1 sätestavad vastavalt jäätmekäitluse ja jäätmete kõrvaldamise mõisted. JäätS § 17

lg 2 kohaselt kehtestatakse jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu Vabariigi Valitsuse

määrusega. Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a määrusega nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 4 p 10 kohaselt on jäätmete kõrvaldamistoiminguks

põletamine maismaal (D10). JäätS § 73 lg 2 p 1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamiseks on vajalik

jäätmeluba ning § 73 lg 4 p 1 kohaselt ei nõuta jäätmeluba füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma

kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kodumajapidamises

tekkivate jäätmete käitluse nõuded on kehtestatud JäätS § 17 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 365 alusel kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjas. Eda Rätsepa elukoht on xxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx,

xxxxx xxxx, mis on käesolevas väärteoasjas ka väärteo toimepanemise kohaks. xxxxx

Vallavolikogu 27.04.2011. a määrusega nr 6 vastu võetud „xxxxx valla jäätmehoolduseeskiri“

määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra xxxxx valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik

kõikidele xxxxx vallas elavatele ja viibivatele isikutele. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt on

jäätmete põletamine xxxxx valla haldusterritooriumil lubatud ainult selleks jäätmeluba või

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes ning § 7 lg 2 kohaselt on jäätmete põletamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti keelatud. JäätS § 19 lg 1 sätestab jäätmekäitluskoha mõiste.

xxxxx valla jäätmehoolduseeskirja § 18 kohaselt tuleb suurjäätmed (sh vana mööbel) viia

prügilasse või piirkonda ehitatud jäätmete kogumispunkti ning § 23 lg 1 kohaselt vastutab

ehitusjäätmete

nõuetekohase

käitlemise

eest

jäätmete

valdaja.

Sündmuskoha

vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 21.11.2015. a xxxxx kinnistul põles lõke, milles oli näha

põlenud kušetitaolist eset. Eda Rätsepa tegevus ei olnud vastavuses jäätmeseaduse ja xxxxx

valla jäätmehoolduseeskirjaga. Seega on Eda Rätsep jäätmekäitlusega rikkunud JäätS § 28 lg

1, mille eest on ette nähtud vastutus JäätS § 120 lg 1 alusel (tl 17-18).

25.02.2016. a esitas menetlusalune isik Eda Rätsep oma täiendava seisukoha väärteoasjas nr

940015001848. Eda Rätsep taotleb väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel, kuna

ta ei ole tegu toime pannud tahtlikult ega ettevaatamatusest. Oma täiendavas seisukohas selgitab

Eda Rätsep, et ta on teadlik asjaolust, et lõkkes ei tohi põletada mööblit, kilepakendeid jms,

mida kinnitab menetlusaluse isiku hinnangul asjaolu, et Eda Rätsepa prügi viib korra kuus ära

prügiauto. Lisaks kordab Eda Rätsep oma täiendavas seisukohas juba varasemalt (s.o kaebuses)

esitatud seisukohti.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest

kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus

menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. Kohus teavitas menetlusalust

isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

Kaebuses on Eda Rätsep taotlenud kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendamist ja

täiendavas seisukohas väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kuigi Eda Rätsep

ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul

lähtuda VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata kaebuse piiridest ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus Eda Rätsepale

etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab et, Keskkonnainspektsiooni 07.12.2015. a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja Eda

Rätsepa suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning Eda Rätsepa kaebus

rahuldada.

2. Kiirmenetluse otsuse (tl 5-6) kohaselt on Eda Rätsepale ette heidetud JäätS § 120 lg-s 1

sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema põletas 21.11.2015. a xxxxx xxxxxx,

xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx puidujäätmeid, mille hulgas olid ka kipsplaadi tükid,

kušetitaoline mööbliese ning plastikut. Sellega rikkus Eda Rätsep JäätS § 28 lg-s 1 sätestatud

nõuet käidelda jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele.

JäätS § 120 lg 1 näeb ette karistuse kohaldamise jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse

nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta.

JäätS § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid

jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale

isikule.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 21.11.2015. a xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx

xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx) põles lõke, mille süütas Eda

Rätsep. Vaidlust ei ole ka selles, et lõkkes põlesid lisaks puitmaterjalile ja oksarisule ka

kušetitaoline mööbliese, kipsplaadi tükid ja plastik. Eda Rätsep on järjepidevalt väitnud, et

lõkke süütamisel ta ei teadnud, et lõkkes on jäätmeid, mille põletamine on lubamatu, kuid ei

ole vaidlustanud, et lõkkes üleüldse põletamiseks keelatud jäätmed olid.

Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et Eda Rätsep

21.11.2015. a xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx põletas lõkkes lisaks

puidujäätmetele ka kušetitaolist mööblieset, plastikut ja ehitusjäätmeid.

Tunnistaja

keskkonnainspektor

Sxxxxx

Vxxxxxx

ütluste

kohaselt

märkasid

keskkonnainspektorid 21.11.2015. a xxxxxxx ligikaudu 3 kilomeetrit xxxxxxxx poole sõites,

s.o koordinaatidel xxxxxxxxxx; xxxxxxxxx, tee ääres lõket, millest tuli musta suitsu. Lõket

valvas xxxx xxxxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt olid lõkkes puunotid ning must suits oli

põhjustatud lõkkes olevatest ja peaaegu lõpuni põlenud kušetitaolisest mööbliesemest,

plastikust ning muudest jäätmetest. Lõkke süütas Eda Rätsep (väärteotoimik tl 4-5).

Tunnistaja ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (väärteotoimik tl

6-12), mille kohaselt 21.11.2015. a xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx

xxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx) koordinaatidel xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxx

märgati ühemeetrise läbimõõduga lõket, mis eraldas tumedat tossu. Lõkkes tuvastatati põlevad

puunotid, peaaegu lõpuni põlenud kušetitaoline mööbliese, mille juures olid voodivedrud ja

kipsplaadi tükid ning plastikut ja muid jäätmeid.

Tunnistaja Sxxxxx Vxxxxxx ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat kinnitavad

ka Eda Rätsepa ütlused. Eda Rätsepa ütlustest järeldub, et Eda Rätsep pani 21.11.2015. a oma

koduõuel oleva vana prügihunniku põlema. Enne põlema panemist ei kontrollinud Eda Rätsep,

kas lõkkes on diivan või muud jäätmed, mida põletada ei tohi (väärteotoimik tl 3).

Eeltoodust tulenevalt on kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 21.11.2015. a xxxxx

xxxxxxxxxx põletas Eda Rätsep puidujäätmeid, mille hulgas olid ka kipsplaadi tükid,

kušetitaoline mööbliese ja plastikut.

3. JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku

omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. JäätS § 28 lg 11 sätestab, et jäätmevaldajal peab

olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse

seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või

varale.

JäätS § 2 lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on

ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

JäätS § 28 lg 1 alusel on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid

vastavalt kehtestatud nõuetele.

JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus muuhulgas jäätmete kõrvaldamine. JäätS § 17 lg 1 sätestab,

et jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta

või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete

ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või

energia taasväärtustamise näol. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatakse jäätmete

kõrvaldamistoimingute nimistu Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse

08.12.2011. a vastu võetud määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute

nimistud“ § 4 p 10 kohaselt on jäätmete kõrvaldamistoiminguks põletamine maismaal (D10).

JäätS § 73 lg 2 p 1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks vaja jäätmeluba. JäätS § 73 lg 4 p 1

kohaselt ei nõuta jäätmeluba füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises

tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

JäätS § 71 lg 1 sätestab, et jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku

omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. xxxxx Vallavolikogu 27.04.2011. a

vastu võetud „xxxxx valla jäätmehoolduseeskiri“ (nr 6) (edaspidi Eeskiri) § 7 lg 1 kohaselt on

jäätmete põletamine lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi

omavas ettevõttes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on jäätmete põletamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata

puitu ning tule hakatuseks kiletamata paberit ja pappi.

Eeskirja § 18 sätestab, et suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel,

vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne), mis on vajalik viia prügilasse või

piirkonda ehitatud jäätmete kogumispunkti.

Eeskirja § 23 lg 1 ja 2 kohaselt vastutab ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmete

valdaja ning jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus-

ja lammutusjäätmed. Eeskirja § 23 lg 3 kohaselt on eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid

lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt Keskkonnaministri 21.04.2004. a

määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

kehtestatud tingimustele. Nimetatud keskkonnaministri määruse nr 21 § 4 lg-st 1 ja lisast 1, ei

ole kipsipõhiste ehitusmaterjalide (mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01, st ohtlike

ainetega saastatud kipsipõhised ehitusmaterjalid) kõrvaldamisel jäätmeloa omamine

kohustuslik, kuid vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a määrusele nr 148 “Jäätmete

taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud” § 1 p 5 (R5m) kohaselt tuleb kipsipõhiseid

ehitusmaterjale taaskasutada teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja

korrastamisel.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Eda Rätsep ei käidelnud jäätmeid (kipsplaadi tükke,

plastikut ja vana mööblieset) vastavalt kehtestatud nõuetele. Eda Rätsep pidanuks xxxxx valla

elanikuna kasutuskõlbmatu ja hävitamisele kuulva kušeti viima prügilasse ning ehitusjäätmed

(kipsplaadi tükid) lähimasse prügilasse või taaskasutama jäätmeid näiteks maaüksusel asuvate

teede täitmisel või korrastamisel. xxxxx valla jäätmehoolduseeskirja lisa (piirkonnas jäätmete

vastuvõtukohad) kohaselt on xxxxx vallale lähim prügila Torma prügila (Võtikvere küla,

Torma vald, Jõgevamaa). xxxxx vallale lähimad eelsorteeritud jäätmete kogumispunktid

asuvad Kääpa ja Voore külas. Kuna Eda Rätsep on jäätmevaldajana rikkunud

jäätmekäitlusnõudeid (põletades jäätmeid, mida ei ole lubatud sellisel viisil kõrvaldada), on Eda

Rätsepa tegevuses tuvastatud JäätS § 120 lg-s 1 sätestatud teo objektiivne koosseis, st Eda

Rätsep on 21.11.2015. a lõkkes kušeti, plastiku ja kipsplaadi tükkide põletamisega rikkunud

jäätmehoolduse nõudeid.

4. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Eda

Rätsep on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest.

KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema.

Menetlusaluse isiku Eda Rätsepa ütluste kohaselt ei olnud ta lõket süüdates teadlik, et selles on

diivan ja ka muud jäätmed, mida ei tohi põletada (väärteotoimik tl 3). Eda Rätsep isikuna, kes

käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, oleks pidanud tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral aru saama, milliseid esemeid on põletamiseks ettenähtud

lõkkesse pandud ja kas neid esemeid on lubatud põletada. Eda Rätsep pidanuks lõkkes olevaid

jäätmeid kontrollima enne kui neid kõrvaldama asus. Eriti oluline on see olukorras, kus

põletamiseks mõeldud jäätmed on seisnud puutumatuna pikka aega ja kõrvalistel isikutel on

sellele vaba ligipääs - lõke asub teest kõigest 50 meetri kaugusel ja pole aiaga piiratud. Kohus

peab oluliseks sedagi, et lõkkes põlenud kušetitaoline mööbliese on küllaltki suur, mistõttu

oleks Eda Rätsepal olnud võimalik enne lõkke süütamist seda kohusetundliku suhtumise korral

seda ilma suurte pingutusteta märgata. Vähetähtis ei ole kohtu arvates ka see, et lõkke põlemisel

eraldus sellest tumedat värvi suitsu, mistõttu pidanuks Eda Rätsepal ainuüksi sellest tekkima

kahtlus, kas lõkkes põlev kogu materjal on põletamiseks lubatav. Lisaks kušetile oli lihtsasti

tuvastatav muude lubamatute jäätmete avastamine põlenud lõkkest (sündmuskoha

vaatlusprotokoll väärteotoimik tl 6-12).

5. Eeltoodust tulenevalt on Eda Rätsep toime pannud JäätS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

6. JäätS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Eda Rätsepale määrati karistuseks 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas

karistust kergendavate asjaoludena Eda Rätsepa kõrget iga ja puhtsüdamlikku kahetsust.

Menetlusalune isik Eda Rätsep on seisukohal, et temale mõistetud rahatrahv on liiga suur ja

Eda Rätsep on taotlenud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel.

Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et karistuse eesmärke on Eda

Rätsepa puhul võimalik saavutada väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel.

VTMS § 132 p 3 järgi on kohtul pädevus kontrollida väärteomenetluse lõpetamise aluseid

VTMS § 30 järgi.

VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kohus on seisukohal, et Eda Rätsepa süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Esiteks on kohus

tuvastanud, et Eda Rätsep pani väärteo toime ettevaatamatusest (hooletus). Eda Rätsepale on

etteheidetav üksnes see, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik. Kohus peab

oluliseks, et varasemalt ei ole Eda Rätsepa puhul esinenud probleeme jäätmekäitluse nõuete

täitmisega. Eda Rätsepal puuduvad varasemad rikkumised. Kohtu arvates on kohane arvestada

ka Eda Rätsepa kõrget vanust. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamist

otstarbekuse kaalutlustel toetab ka avaliku menetlushuvi puudumine. Lisaks on Eda Rätsepa

puhul ilmselgelt võimalik karistuseesmärke saavutada teiste vahenditega, st väärteomenetlust

lõpetades. Kuigi Eda Rätsepa tegevus kahtlematult kahjustab looduskeskkonda üldiselt ja

sellise tegevuse mõju ei saa alahinnata, ei olnud põletatud jäätmete hulk sedavõrd suur. Samuti

ei ole tekkinud otsest kahju. Eda Rätsepal puuduvad varasemad rikkumised ja ta ei ole

varasemalt rikkunud jäätmekäitluse nõudeid. Eda Rätsepa ütlustest nähtuvalt on ta aru saanud

tehtud veast ja rikkumisest. Sellest tulenevalt on kohtu arvates karistuseesmärke võimalik

saavutada ka väärteomenetlust lõpetades.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni 07.12.2015. a kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 940015001848 tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik