3-15-913/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-913

Haldusasi

Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Roman Gorodivski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Roman Gorodivski

Esindajad Vladimir Kolga, Svetlana Malkova

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 25.04.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5

alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused

apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud

tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis,

vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu

otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS

§ 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Vangla 30.03.2015. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele (tl 24-25),

13.05.2015. a vastuses kaebusele (tl 33) ja 05.11.2015. a vastuses apellatsioonkaebusele

(tl 83), samuti Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a otsuses (p-d 14-21) selgitatakse

ammendavalt, miks kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu eelviidatud põhjendustega ega korda neid.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud

Tartu Vangla kodukorra sätteid (p 11.3.1-11.3.5), mis reguleerivad vähekindlustatud

kinnipeetavale hügieenipakkide väljastamist ega taotlenud vastavate sätete tühistamist. Seega

ei ole käesolevas haldusasjas võimalik vaielda selle üle, kas vastav kord tagab

vähekindlustatud kinnipeetavate inimväärse kohtlemise või mitte. Ühtlasi ei ole kaebaja

tõstatanud haldusasjas küsimust ka sellest, et vangla oleks korra sätete rakendamisel eksinud.

Nimelt märgib kaebaja, et „[p]ooled ei vaidle, et Tartu Vangla üks kord kvartalist väljastab

vangistatule kaks seepi, millest üks on tualettsepp (75 gramm), teine majandamissepp (185

gramm)“ (tl 70). Kaebaja üldsõnalised väited selle kohta, et kord kvartalis väljastatavast

seebist ei piisa enda korrashoiuks, on eelmärgitud põhjustel kaebuse rahuldamiseks

ebapiisavad. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebaja oleks enne mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamist kasutanud oma õiguste kaitseks Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes

1 märgitud muid õiguse kaitse vahendeid. Seetõttu ei ole haldusasjas tõendatud ka see, et

vastustaja oleks keeldunud kaebajale viimase nõudmisel täiendavate hügieenitarvete

väljastamisest. Ka ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kaebajat oleks distsiplinaarkorras

karistatud Tartu Vangla kodukorras sätestatud kohustuse, iseennast ja oma kambrit puhtana

hoida ning oma riideid ja toidunõusid pesta, rikkumise eest.

3. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus

muutmata. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud

(tl 27, 78). HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel