2-16-1621/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-1621

Tsiviilasi

M.V. ja E.V. taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.V. ja E.V. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

M.V. (isikukood: XXXXXXXX)

E.V. (isikukood: XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016. a määrus.

2. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada riigi õigusabi

taotlus. Määrata M.V.le ja E.V.le isikute esindamiseks

tsiviilasja menetluses ja kohtus ning õigusdokumentide

koostamiseks riigi õigusabi korras advokaat kohustusega

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50%

ulatuses. Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb hüvitada 6 (kuue)

kuu jooksul võrdsete osamaksetena alates tsiviilasjas

lõpplahendi jõustumisest.

3. Määrus saata riigi õigusabi saajatele, Eesti Advokatuurile

ning Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav

ASJAOLUD

1. M.V. ja E.V. (taotlejad) esitasid 29. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Taotluse kohaselt vajavad taotlejad riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks

ning esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotlejad soovivad pöörduda

kohtusse korteri ostuhinna alandamise nõudega.

Taotluse kohaselt vahetasid taotlejad oma korteri suurema vastu, mis vastupidiselt lubatule ei

olnud renoveeritud ning seetõttu omandasid nad korteri selle õiglasest turuväärtusest kõrgema

hinnaga. Asjast tulenev võimalik kasu on korteri ostuhinna alandamine 12 200 euro võrra.

Kinnisvaramaakler ja korterit müünud Aino Püvi on taotlejaid petnud. A. Püvi kirjeldas oma

korterit kinnisvara veebilehel kui renoveeritut. Reaalselt korterisse elama asudes selgus, et selle

tegelik seisukord ei vasta müügihinnale, korter ei olnud renoveeritud. Vahetuslepingus on kirjas

korteri hinnaks 65 700 eurot, hindamisaktis on toodud korteri turuväärtuseks 53 500 eurot.

Seega on kutseline maakler A. Püvi hinnanud korterit 12 200 euro võrra kallimaks selle

õiglasest turuväärtusest. A. Püvi on alusetult rikasutnud 12 200 euro võrra.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 7. märtsi 2016 määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Maakohus, vaadanud läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, andmed taotlejate

vara kohta ning hinnanud neid tõendeid kogumis, leidis, et taotlejad ei vasta oma majanduslikult

seisundilt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 sätestatud tingimustele.

Maakohus leidis, et taotlejad ei ole avaldanud oma varalise seisundi kohta kõiki andmeid.

AS-is Swedbank asuva konto väljavõttest nähtuvalt on M.V. kontole tehtud aeg-ajalt sularaha

sissemakseid (nt 435 eurot 26. novembril 2015, 400 eurot 5. jaanuaril 2016, 200 eurot 5.

veebruaril 2016), samuti nähtub sealt muid laekumisi (nt 30. oktoobri 2015 A.V.ilt 103 eurot,

5. detsembrilt 2015 T.L.lt töötasu 252 eurot 91 senti, 10. detsembril 2015 KÜ-lt Aardla 116

puhkuse asendamise tasu 93 eurot 10 senti, 16. detsembri 2015 A.V.ilt 190 eurot, 12. jaanuaril

2016 A.V.ilt 100 eurot). Ei ole usutav, et taotlejate ainuke sissetulek on pension, samas kui AS-

is Swedbank asuva konto väljavõttest nähtuvalt on M.V. pöördunud Advokaadibüroo Aivar

Pilv poole, tasudes õigusabi eest 26. novembril 2015 432 eurot ning 5. jaanuaril 2016 463 eurot

20 senti. Lisaks on taotlejate majanduslik seisund võimaldanud neil vahetada 2-toaline eluase

suurema 3-toalise korteri vastu, millega kaasnevad oluliselt kõrgemad ülalpidamiskulud, samuti

võtta pangast eluasemelaenu.

Maakohus leidis, et taotlejad ei ole maksevõimetud sellisel määral, et see ei võimaldaks neil

asjatundliku õigusabi eest tasuda. Eeltoodust ja RÕS §-st 7 lg 1 p 4 tulenevalt, keeldus

maakohus M.V.le ja E.V.le riigi õigusabi andmisest.

Maakohus selgitas, et asjaolu, et korteri müügihind ületab oluliselt selle turuväärtust, ei kujuta

endast veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust, mille tagajärjel tekiks ostjal hinna

alandamise õigus. Hinna alandamise õigus eeldab müügilepingu müüjapoolset mittekohast

täitmist.

Taotluses

esitatud

asjaoludest

ei

nähtu

kohtu

hinnangul

müüjapoolset

lepingurikkumist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Taotlejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt on maakohtu

määrus seadusega vastuolus.

Määruskaebuse kohaselt on taotlejad pensionärid, saades kahe peale kokku pensioni 628 eurot

76 senti. E.V. kannab oma pensioni reeglina M.V. pangakontole. Maakohtu poolt vaadeldud

perioodil laekus M.V. pangakontole taotlejate tütrelt A.V.ilt 846 eurot 30 senti, et aidata

taotlejaid tasuda õigusabi tasu. Taotlejate reaalne sissetulek pangakonto väljavõtte perioodi

kohta, s.o 4,75 kuu kohta, on 3159 eurot 70 senti. Enam-vähem regulaarne igakuine taotlejate

sissetulek on kokku 683 eurot 53 senti. Töötasu laekumised M.V. pangakontole olid lühiajalise

asendustöö tegemisest saadud töötasu. Töötasu alammäär on 2016. aastal 390 eurot. Alla

alampalga jääva reaaltulu tõttu on tasuline õigusabi taotlejatele kättesaamatu. Taotlejatel on

igakuiseid kohustusi summas 194 eurot 71 senti.

Korteriomandite vahetuslepingu kohaselt peavad taotlejad hüvitama A. Püvile korteriomandite

väärtuste vahe. Eluasemelaen oligi võetud eesmärgiga maksta korterite vahetuslepingu teisele

poolele A. Püvile õiglane hüvitis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 7. märtsi 2015 määrus tuleb tühistada

menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue määruse, millega rahuldab riigi õigusabi taotluse ja

määrab taotlejatele tsiviilasja kohtumenetluses riigi õigusabi korras advokaadi kohustusega

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses. Riigi õigusabi tasu ja kulud

tuleb tasuda 6 kuu jooksul võrdsete osamaksetena pärast tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei pea ringkonnakohus otstarbekaks asja saatmist

maakohtule riigi õigusabi andmise otsustamiseks, vaid lahendab taotluse ise.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et taotlejad ei ole isikuteks, kellele

riigi õigusabi seaduse alusel on võimalik määrata riigi õigusabi. Ringkonnakohtu hinnangul on

õige taotlejate väide, et nende ainukene sissetulek on pension. Asjaolu, et aeg-ajalt on M.V.

saanud täiendavat töötasu, ei anna alust riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. M.V.

pangakonto väljavõttelt nähtub, et tegemist ei ole püsiva sissetulekuga, vaid üksikute

ülekannetega. KÜ Aardla 116 ülekandest nähtub, et tegemist on asendustasuga.

Põhjendatud ei ole lugeda taotlejate sissetulekuks nende ühise tütre A.V.i poolt tehtud

ülekandeid. A.V.i ülekannete selgitusse on märgitud ka ülekannete eesmärk, s.o „maksudeks“,

„taskuraha“.

M.V. pangakonto väljavõttest nähtub, et maakohtu poolt viidatud sularaha sissemaksed on

tehtud advokaadibüroo arvete tasumise eesmärgil. Sissemakstud summad on sarnases

suurusjärgus, mis advokaadibüroole tasutud summad ning on tehtud vahetult enne

advokaadibüroo arvete tasumist. Usutav on taotlejate väide, et E.V. kannab oma pensioni M.V.

pangakontole. E.V. pangakonto väljavõttest (tl 61) nähtub, et pensioni laekumisel võetakse see

arvelt välja. Muud rahade liikumised pangakontol puuduvad. Seega ei ole välistatud, et M.V.

pangakontol nähtuvad sissemaksed, millele maakohus tugines, on vähemalt osaliselt tehtud

E.V. pensionist.

Eluasemelaen on võetud eesmärgiga täita vaidlusalusest kinnistute vahetuslepingust tulenevat

kohustust A. Püvi ees, ehk tegemist on kohustuse võtmisega, mis on otseselt seotud vaidlusega,

milleks riigi õigusabi taotletakse. Asjakohatu on maakohtu väide, et kuna taotlejate sissetulek

on võimaldanud neil võtta eluasemelaenu, on riigi õigusabi andmine neile põhjendamatu.

Asjaolu, et taotlejad vahetasid väiksema korteri suurema vastu, ei ole riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise aluseks.

Taotlejate keskmine igakuine sissetulek on 630–680 eurot, ning taotlejate igakuulised vajalikud

kulutused on kommunaalkulud 100–180 eurot ning laenukohustused 194 eurot. Kuigi kohtule

ei ole esitatud teatist taotlejate majandusliku seisundi kohta, tuleb ringkonnakohtu hinnangul

arvestada kooskõlas TsMS § 182 lg 2 p-ga 1 mõistlike kulutustega eluasemele ja transpordile.

Vältimatud on ka kulutused toidule. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa taotlejate püsivat

sissetulekut kahele inimesele kuni 680 eurot kuus pidada piisavaks, et pärast kõikide vajalike

maksude ja vajalike kulutuste mahaarvamist võimaldaks see tasuda õigusabi eest. Taotlejate

sissetulek kulub nende vältimatute püsikulutuste katmiseks ning taotlejatele ei kuulu sellist

vara, mille arvelt saaks advokaaditasu maksta.

6. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus

oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See säte tähendab, et ka riigi õigusabi andmisel hinnatakse

asja perspektiivikust. Seega on maakohus iseenesest õigesti määruse p-s 10 hinnanud nõude

esitamise edukust. Ringkonnakohus märgib siiski, et riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei

lahenda kohus asja sisuliselt ning saab taotluse hagi perspektiivituse tõttu jätta rahuldamata

üksnes siis, kui nõude esitamine ei ole õiguslikult lubatud või põhjendatud.

7. Ringkonnakohus leiab, et taotlejad on õigustatud saama riigi õigusabi, kuna käesoleval ajal

ei suuda nad õigusteenuse eest tasuda ja RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluseid riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks ei esine.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on riigi õigusabi andmine RÕS § 8 p-is 3 sätestatud

viisil, s.o õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuivõrd taotlejatel on püsiv sissetulek pensioni näol, mis

kokku teeb 630–680 eurot kuus, samuti saavad taotlejad aeg-ajalt teenida lisasissetulekut, siis

saavad nad osaliselt kanda esindamisega seotud kulud. Ringkonnakohtu hinnangul on

põhjendatud rahuldada riigi õigusabi taotlus ning anda taotlejatele riigi õigusabi kohustusega

hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja kulust võrdsete osamaksetena 6 kuu jooksul pärast

lõpplahendi jõustumist.

Taotlejad on palunud riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumentide koostamiseks. Ringkonnakohus

määrab taotlejatele riigi õigusabi korras advokaadi taotlejate õigusnõustamiseks ja

esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

8. TsMS § 191 lg-st 1 tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke