2-13-31053/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-31053 Tsiviilasi OÜ H hagi KS vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. juuni 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ H apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 5886,74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ H (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja KV, lepinguline esindaja vandeadvokaat Maire Arm

Kostja: KS (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Andi Tubin Istungi toimumise aeg

08. märts 2016, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 27. juuni 2014 otsus muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ H hagi KS-lt 2000 euro väljamõistmise osas ja millega jäeti menetluskulud OÜ H kanda.

2. Muus osas on kohtuotsus jõustunud.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Jätta rahuldamata OÜ H hagi KS vastu töölepingu rikkumisega tekitatud kahju 4734,74 euro väljamõistmise osas. 3.2.Jätta läbi vaatamata OÜ H hagi KS vastu töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude 1152 euro kahjuna väljamõistmise osas.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Jätta kõik menetluskulud hageja, OÜ H kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ H esitas 22.04.2013 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus KS-lt välja mõista 5934,74 eurot, sh töölepingu rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise 4734,74 eurot ja õigusabikulude hüvitamiseks 1200 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 23.05.2013 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4734,74 eurot. Õigusabikulude hüvitamise nõude jättis töövaidluskomisjon rahuldamata. KS esitas 21.06.2013 Harju Maakohtule avalduse asja lahendamiseks hagimenetluses osas, millega temalt mõisteti välja 4734,74 eurot.

2. OÜ H esitas 11.07.2013 hagiavalduse, milles palus KS-lt välja mõista kahju hüvitamiseks 5886,74 eurot, millest 4734,74 eurot on töölepingu rikkumise tekitatud kahju hüvitis ja 1152 eurot töövaidluskomisjonis kantud menetluskulude hüvitis.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.04.2012 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja kaupluses tööle saalitöötaja-müügikonsultandina. 22.12.2012 umbes kell 17 sisenes kauplusesse EK koos abikaasa ja pojaga ning viis ära kaupu. EK oli sõlminud hagejaga suulise kokkuleppe, mille kohaselt oli hageja kohustatud müüma tema kaupu, kuid ei olnud kokkulepet kaupade kauplusest äraviimise kohta. Kostja ei teavitanud hagejat EK saabumisest ja nõustus kaupade äraviimisega, lahkudes kaupade äraviimise ajal mõneks ajaks kauplusest. 23.12.2012 hommikul avastas hageja teine töötaja, et kauplusest on ära viidud ka hageja asju ning teavitas sellest hagejat. Hageja äraviidud asjade väljaselgitamiseks koostati inventuuriakt, milles kostja kinnitas asjade äraviimist oma allkirjaga.

4. Asjade äraviimisega tekitati hagejale kahju 4594,74 eurot. Lisaks tuvastas hageja kaupluse kassas sularaha puudujäägi 140 eurot. Kostja rikkus töölepingust ja töölepingu seadusest (TLS) tulenevaid kohustusi, tekitades sellega hagejale kahju. Ametijuhendi p 3 kohaselt võis kostja lahkuda kauplusest päeva jooksul kuni kümme minutit korraga, sulgedes kaupluse ukse ja pannes uksele tagasitulemise aega tähistava kella.

5. Hageja kandis töövaidluskomisjonis 1152 eurot menetluskulusid, mille kostja peab hüvitama võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja ei ole töölepingut rikkunud. EK oli hageja pikaajaline koostööpartner, kes käis peaaegu iga päev hageja kaupluses oma asjade komisjonimüügi tõttu. Hageja juhatuse liige KR (uus perekonnanimi V) selgitas kostjale enne tööle asumist, et poest võib lahkuda kahel juhul – ust lukustades ja kella uksele pannes või kui poes on EK. Kostjal ei olnud põhjust arvata, et EK tahab kauplusest kaupa selle eest maksmata välja viia. Kostja ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi.

8. Koostöö vältel oli kujunenud tava, mille kohaselt EK tõi kauplusesse uut kaupa ja viis ära ebavajalikud asjad. Kostja ei rikkunud käibes vajalikku hoolt, sest ta juhindus hageja juhistest. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja selle suurust. Hageja ei ole teinud inventuure ning tal ei olnud kaubast ülevaadet. Kostja ei osalenud hageja väidetavas inventuuris, tema järgmine tööpäev oli 30.12.2012. Kostja kirjutas seletuskirja ning allkirjastas inventuuriakti ja kassa puudujäägi dokumendi hageja survel. Hageja ei tõendanud, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja väidetav kahju võib olla tekkinud tema enda tegevusest. Hagejal ei olnud ülevaadet, kui palju ja millist kaupa kaupluses on, ta muutis sageli sularaha liikumist ja aruandeid, kaotas sularaha tehinguid ega teinud inventuure. Hageja nõutav hüvitis on ebamõistlik. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb TLS § 74 lg 2 alusel määrata mõistlik hüvitis, arvestades kostja väikest töötasu, talle antud juhiseid ja süü astet. Töövaidluskomisjonis kantud menetluskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

Esimese astme kohtu otsus

9. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti lõpetas maakohus menetluse hageja töövaidluskomisjonis kantud 1152 euro suuruste õigusabikulude hüvitamise nõudes.

10. Töölepingu p 2.3 järgi oli kostja tööülesandeks müüa kaupa ja nõustada ostjaid. Lisaks on töölepingus märgitud, et kostja täidab muid tööülesandeid tulenevalt töö iseloomust ja hageja korraldustest. Hageja suulisi korraldusi ning hageja ja EK üürisuhet kinnitavad kostja ja hageja teiste endiste töötajate ütlused. Pooled ei vaidle, et 22.12.2012 sisenes kauplusesse EK, kostja ei teavitanud sellest hagejat ja lasi EK-l asjad ära viia.

11. Tuvastatud asjaolud ei anna alust väita, et kostja ei järginud töökohustuste täitmisel TLS § 16 lg-s 2 sätestatud hoolsuse määra. Kostja toimis hageja juhiste ja oma parimate teadmiste kohaselt. Kauplusest lahkumisel ust sulgemata ajal, kui seal viibis EK, käitus kostja enne tööle asumist KR-lt saadud juhise järgi. Kuna EK ja hageja suhtlesid omavahel, ei pidanud kostja vajalikuks hagejat teavitada. Seega ei ole kostja töölepingut ega seadust süüliselt rikkunud.

12. Kostja allkirjastatud 23.12.2012 inventuuriakti ei saa käsitada kostja võlatunnistusena. Inventuuriaktist ei nähtu kostja tahet võtta endale asjaoludest sõltumatult kehtiv vastutus või soov pöörata tõendamiskoormus enda kahjuks ümber. Kostja ei viibinud inventuuri tegemise juures, lisaks on kostja seletuskiri ja inventuuriakt omavahel vastuolus. Ei ole usutav, et kõik aktis märgitud hageja asjad mahtusid ühte kauplusest väidetavalt ära viidud kasti. Hageja ei ole vaidlustanud EK asjade väljaviimist ega nõudnud temalt selle eest kahjuhüvitist. Turvakaamera lindistuste põhjal ei ole võimalik tuvastada, kui palju ja milliseid hageja asju kauplusest ära viidi. Kostja andis töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses hagejale kirjaliku nõusoleku, et kassast puuduv raha peetakse kinni tema lõpparvest. Järelikult on see eelduslikult kostja lõpparvest kinni peetud. Arvestades, et nii 22.12.2012 kui ka varem viidi asju kauplusest ära hageja ja EK kokkuleppel, ei saa kostja vastutada hageja lepingupartneri käitumise eest. Selles osas on kahju tekkimine hageja äririsk, mille eest kostja ei vastuta.

13. Kuna hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, millega tema õigusabikulude hüvitamise nõue jäeti rahuldamata, on otsus selles osas jõustunud ja menetlus tuleb selles osas lõpetada.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

15. Maakohtu seisukohad on vastuolulised, ebaõiged ega tulene menetlusosaliste poolt esitatud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest. Kohus ei põhjendanud, millest tulenevalt on kostjale lähedaste isikute ütlused ning tema enda selgitused suurema kaaluga kui hageja esitatud dokumentaalsed tõendid ja hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud ütlused.

16. Meelevaldne on kohtu järeldus, et töölepingu kohaselt oli töötajatel õigus kauplusest lahkuda (käia tualetis või poes), kui sinna jäi EK. Kõik menetluses esitatud tõendid ja hageja seadusliku esindaja antud ütlused kinnitavad, et selliseid erikokkuleppeid sõlmitud ei olnud. Kuna tunnistaja ütlustes ja menetlusosalise enda selgitustes esineb vastuolu muude tõenditega, mida ei õnnestu kõrvaldada, tuleks need lugeda ebausaldusväärseks.

17. Kostja kohtuistungil antud ütluste ja kirjalikes menetlusdokumentides sisalduvate selgituste vastuolulisust kinnitab asjaolu, et samas töövaidlusasjas 14.05.2013 töövaidluskomisjonile saadetud vastuses ei ole kostja maininud erikokkulepet, mille kohaselt lubas hageja kostjal tööruumidest lahkuda ajal, mil seal viibib EK. Kostja tugines üksnes asjaolule, et pidas EK usaldusväärseks isikuks ning üksnes seetõttu ei pidanud töötaja vajalikuks järgida ametijuhendis sätestatut. Samas on ebausutav, et ettevõtja sõlmiks oma töötajatega erikokkuleppe, mille järgi on töötajatel õigus tema kauplus valveta jätta ajaks, mil tema koostööpartner kaupa revideerib. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid töösuhtes väljakujunenud tava, mis lubas kostjal pidada EK usaldusväärseks isikuks.

18. Isegi kui hageja ja kostja vahel oleks selline erikokkulepe sõlmitud, on kostja tegevuses endiselt süülise käitumise tunnused. Igal juhul puudus väidetavas erikokkuleppes viide õigusele lubada EK-l kaupade äraviimist oma äranägemise järgi. Kostja väitis kohtuistungil selgesõnaliselt, et oli enne kahju tekitamist teadlik hageja juhatuse liikme KR ja EK vahel tekkinud konfliktist. Samuti väitis kostja, et EK teavitas kostjat juba kauplusesse saabudes oma pretensioonidest hageja vastu. Seega oli kostja teadlik, et EK asub omavoliliselt hageja vara kauplusest välja viima. Vähimalgi määral hoolas ja lojaalne töötaja oleks selles olukorras asunud tööandja vara kaitsma. Kostja tegevusetus viitab selgele tegutsemisele hoopis EK huvides. Sotsiaalvõrgustiku andmetel on EK, hageja endine töötaja KP ja hageja endine töötaja ML kostja sõbrad ehk lähedased isikud.

19. Turvakaamerad ei jäädvustanud kogu kauba väljaviimist, kuna nad salvestasid üksnes teatava ajavahemiku järel. Samas on kahju tekitamine muude tõenditega piisavalt tõendatud. Kohus pidi kahju suuruse kindlaksmääramisel arvestama VÕS § 127 lg-s 6 sätestatut. Kostja tunnistas oma 30.12.2012 seletuskirjas, et oli teadlik kolmandale isikule kuulunud kaubast ja kauplusesse tagasitulekul nägi EK ära viimas ka tema tööandjale kuulunud kaupa. Kostja ei ole esitanud tõendeid kahju väiksema ulatuse kohta. Kostja kinnitas oma allkirjaga inventuuri aktil, milline kaup oli hagejal puudu pärast kaupade äraviimist EK poolt. Väär on kohtu järeldus, et kostja ei viibinud inventuuriakti koostamise ja inventuuri tegemise juures. Seda kinnitavad nii inventuuri akt kui ka hageja seadusliku esindaja ütlused.

20. Maakohtu otsus on üllatuslik. Kohus ei andnud kordagi mõista, et kostja suuliste selgituste ja kostja tunnistajate ütlustega on tõendatud töölepingu muudatusena käsitletava erikokkuleppe sõlmimine töötajate ja hageja vahel. Kui kohus oleks hagejale selgitanud, et sisuliselt puuduvad tõendid, mis kinnitaksid erikokkuleppe mittesõlmimist, oleks hageja saanud täiendavalt esitada töötaja kirjalikud selgitused kinnitamaks, et erikokkuleppeid seoses EK-ga mitte kunagi ei sõlmitud.

Vastus apellatsioonkaebusele

21. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Menetluse edasine käik

22. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse 2000 euro väljamõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse hagi rahuldamise kohta ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega lõpetati menetlus hageja nõudes töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude kahjuna väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, jättes selle nõude läbi vaatamata. Maakohtus kantud menetluskulud jäid poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

23. Riigikohus tühistas 25.11.2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot ja jaotati menetluskulud ning saatis asja tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ H hagi KS-lt 2000 euro väljamõistmise osas ja millega jäeti menetluskulud hageja kanda. Muus osas on kohtuotsus jõustunud.

25. Hageja nõuab kostjalt hüvitist töökohustuste rikkumisega kahju tekitamise eest, heites kostjale ette, et viimane võimaldas EK-l viia ära hageja asju, tekitades sellega hagejale varalise kahju.

26. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2).

27. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ka 2000 euro osas õigesti rahuldamata, kuna tõendatud ei ole kostja süüline rikkumine, hagejal tekkinud kahju ega ka põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks kaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu seisukohad on vastuolulised ning need ei tulene tõenditest ja tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei olnud erapoolik ega eelistanud kostja tõendeid hageja tõenditele. Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks nii tunnistajatena üle kuulatud ML ja KP kui ka asjad ära viinud EK kostjale lähedased isikud, kuna nad on sotsiaalvõrgustiku (Facebook) andmete kohaselt kostja sõbrad. Selline järeldus on meelevaldne. Tunnistajate ütluste alusel toimus Facebooki kaudu tööalane suhtlemine. Tunnistajate ütluste õigsuses ei ole alust kahelda. Hageja seaduslik esindaja ei andnud vande all seletust, mistõttu ei ole tema poolt kohtuistungil avaldatu käsitletav tõendina, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.

29. Maakohus tuvastas kostja ametijuhendi alusel, et kostja võis lahkuda töökohalt päeva jooksul korraga kuni kümneks minutiks, sulgedes kaupluse ukse ja pannes uksele kella ning kostjal oli kohustus helistada turvamehele, kui kauplusest soovitakse kaupa välja viia ilma selle eest maksmata. Tunnistajate ütluste alusel tuvastas maakohus õigesti, et hageja suuliselt antud juhise järgi võisid töötajad kauplusest lühikeseks ajaks lahkuda ka juhul, kui seal on EK. Õige on maakohtu järeldus, et kostja järgis TLS §-s 16 sätestatud töötaja hoolsuskohustust, ta toimis vastavalt tööandja juhistele ja oma parimate teadmiste kohaselt, kui lahkus 22.12.2012 lühiajaliselt kauplusest ja sinna jäi EK.

30. Tunnistaja KP ütluste kohaselt ei olnud EK kaupluses kõrvaline isik, tal oli seal õigus vabalt tegutseda ja anda ka hageja töötajatele korraldusi, nagu tuvastas ka maakohus. Kuna kaupluses müüdi ka EK asju, ei pidanud kostja teadma, kas EK viib ära ainult enda asju või on nende hulgas ka hageja asju. Arvestades hageja seadusliku esindaja ja EK usalduslikke suhteid ja kaupluse töökorraldust, ei pidanud kostja teavitama kaupade äraviimisest turvateenistust ega hageja seaduslikku esindajat, samuti ei olnud kostjal põhjust EK asjade äraviimisel takistada. Seda ei muuda asjaolu, et kostja väitel ütles EK kostjale, kui ta tuli asju ära viima, et tal on hageja seadusliku esindaja vastu pretensioone.

31. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kahju olemasolu ja suurus tõendatud. Maakohus tõi esile vastuolud hageja esitatud tõendites ja põhjendas, miks ei saa lugeda hageja väidetavat kahju tõendatuks. VÕS § 127 lg 6 ole antud juhul kohaldatav, kuna kauplusest ära viidud kauba koguse ja maksumuse tõendamine on korrektse asjaajamise korral võimalik. Kostja seletuskirjale ja inventuuri aktile andis maakohus õige hinnangu. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei viibinud inventuuri tegemise ja akti koostamise juures.

32. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks pidanud maakohus enne kohtuotsuse tegemist hagejale mõista andma, et tunnistajate ütlustega on tõendatud erikokkuleppe sõlmimine hageja ja töötajate vahel. TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud.

33. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tugines juba vastuses hagiavaldusele sellele, et hageja lubas töötajatel kauplusest lahkuda, kui seal viibis EK (I kd lk 28). Seega oli hagejale kostja sellekohane väide teada ja tal oli piisavalt aega selleks, et esitada soovi korral tõendid, mis kostja väite ümber lükkaks. Kohtuotsus ei saanud olla hagejale üllatuslik, kuna see põhineb menetluses esitatud väidetel ja neid kinnitavatele tõenditel. Iseenesest see, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangute ja tuvastatud asjaoludega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

34. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu otsustas maakohus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka apellatsioonkaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Samuti tuleb hagejal kanda kassatsioonimenetluse kulud, kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldati. Maakohus ei määranud menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. TsMS § 174 lg 4 teise lause alusel ei määra nende rahalist suurust kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt rahaliselt kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/