1-13-11537/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11537

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. veebruari

2016. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ivan Neilik (isikukood 38611150250),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 23. veebruari 2016. a määrus muutmata ja Ivan Neiliku

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 10. jaanuari 2014. a otsusega tunnistati Ivan Neilik süüdi KarS § 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64

lg 1 alusel loeti I. Neilikule Harju Maakohtu 24. aprilli 2013. a otsusega mõistetud kergem

karistus kaetuks Harju Maakohtu 10. jaanuari 2014. a otsusega mõistetud raskema

karistusega. I. Neilikule mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka I. Neiliku eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas

17. aprillil 2013 ja lõpeb 10. aprillil 2017. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks

vabanemiseks avanes tal 13. detsembril 2015.

2. Tartu Maakohtu 23. veebruari 2016. a määrusega jäeti I. Neilik vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis, et I. Neiliku tingimisi ennetähtaegset vabastamist

ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud, aga osaliselt

ka tema vabanemisjärgsed elutingimused.

2.1

I. Neilikut on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. I. Neilik on toime

pannud nii avaliku rahu vastase kui ka varavastaseid süütegusid, aga ka narkootikumide

ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteo. Käesolevat karistust kannab I. Neilik suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo pani I. Neilik

toime juba teistkordselt, sest ka Harju Maakohtu 24. aprilli 2013. a otsusega kriminaalasjas nr

1-13-3318 karistati teda narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Oluline on seegi, et

eelmise karistuse kandmiselt vabanes I. Neilik pärast karistuse ärakandmist septembris 2011.

Uue samalaadse kuriteo (s.o varguse) pani ta toime kõigest 10 kuud pärast karistuse

kandmiselt vabanemist. I. Neiliku varasemast elukäigust nähtub, et vaatamata mõistetud

karistustele, on ta järjepidevalt jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu

on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud I. Neilikut väljakujunenud

harjumusi ja käitumisviise muutma. Seega puudub kohtul veendumus, et sel korral on seni

kantud karistus I. Neiliku suhtes oma eesmärgid täitnud.

2.2

Kohus peab positiivseks, et I. Neilik on vangistuse jooksul tegelenud

sõltuvuskäitumisega ja osalenud rehabiliteerivates tegevustes. I. Neilik on läbinud riigikeele

õppe B1-tasemel ning omandanud puidupingitöölise eriala, osalenud sotsiaalprogrammides

„Eluviisitreening“ ja „12 sammu“ ehk „Igapäevane valik“ ning tugigrupis. Samuti on I. Neilik

regulaarselt osalenud MTÜ Teekond tugigrupis ja viimastel kuudel käinud kirikus. I. Neilik

alustas 2015. aasta sügisel õpinguid autokoolis eesmärgiga omandada B-kategooria

juhtimisõigus. Ta on osalenud vangla majandustöödel abitöölisena. I. Neilik paigutati 1. juulil

2015 karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse. Avavanglas kohaldati I. Neiliku suhtes

mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. Ajavahemikul 1. septembrist

kuni 1. novembrini 2015 töötas I. Neilik järelevalveta ettevõttes Saarmas AS. I. Neiliku suhtes

alustati kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise menetlust seoses sellega, et I. Neilik ei

allunud 2. novembril 2015 vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja teda karistati Tallinna

Vangla Maardu üksuse 20. novembri 2015. a käskkirjaga.

2.3

Rahvastikuregistri andmetel puudub I. Neilikul alaline elukoht. Kohtule esitatud

materjalidest nähtuvalt on tal vabanemise korral võimalus esialgu elama minna õe juurde.

Kohus peab positiivseks, et I. Neilikul on vabanemisel olemas lähedase (õe) igakülgne toetus.

Samuti peab kohus positiivseks, et I. Neilikule on tagatud kindel töökoht Saarmas AS-is, kus

ta on ka avavanglas olles töötanud. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks I.

Neilikule tagatud majanduslik toimetulek, kuna ta on kuritegusid toime pannud ka

majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on I. Neilikul ülalpidamist vajav alaealine laps

ja tasumata nõudeid ligikaudu 18 702 euro ulatuses. Samuti on positiivne, et I. Neilikule on

vanglast vabanemise korral tagatud tugiisiku teenus MTÜ Teekond poolt.

2.4

Lisaks peab kohus positiivseks, et I. Neilik on motiveeritud ja soovib vabaneda

narkootikumide tarvitamise harjumusest. Sõltuvus narkootilistest ainetest on I. Neiliku puhul

peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et

I. Neilik on olnud väga pikaajaline (alates 1997. aastast) narkootiliste ainete tarvitaja, kellel

on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Siinkohal arvestab kohus, et I. Neilik on

varasemalt läbinud meditsiinilise sõltuvusravi, kuid vaatamata sellele jätkanud narkootiliste

ainete tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I. Neilikult äärmiselt

suurt motivatsiooni ja tahet. Vaatamata sellele, et I. Neilikul on MTÜ-ga Teekond kokkulepe

vabanemise korral tugiisiku teenuse saamiseks ja 6-kuulise taasühiskonnastamise programmi

läbimiseks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et vabaduses oleksid I. Neiliku puhul

piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad võimaliku tagasilangusega.

3. I. Neilik esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1

Maakohus on I. Neiliku hinnangul rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust. Kohus on

tema vabastamist mittevõimaldava asjaoluna välja toonud vabanemisjärgsed elutingimused,

ent ei ole põhjendanud, milliseid vajakajäämisi ta neis näeb. Tegelikkuses on elamine koos

õega, kes on ise aktiivselt huvitatud oma venna edukast rehabilitatsioonist, käsitatav positiivse

asjaoluna, mis annab täiendava garantii I. Neiliku õiguspäraseks käitumiseks.

3.2

Seoses narkootikumide tarvitamise ja võimaliku tagasilangusega ei ole kohus

arvestanud, et I. Neilik viibis viis kuud avavanglas ja töötas väljaspool vanglat. Seega oli tal

pika aja jooksul võimalik hankida ja tarvitada narkootikume, kuid seda ei juhtunud. Selle

asemel tõestas I. Neilik end kohusetundliku töötajana ning avavanglas talle tööd pakkunud AS

Saarmas on nõus talle tööd pakkuma ka pärast vabanemist. Avavanglast paigutati I. Neilik

kinnisesse vanglasse tagasi isiklikku laadi ebakõla tõttu ühe vangivalvuriga.

3.3

Varasemalt on Tartu Ringkonnakohus ennetähtaegset vabastamist käsitlevas määruses

kriminaalasjas nr 1-06-13049 selgitanud, et määravat tähtsust ei saa asja otsustamisel omada

kinnipeetava varasem elukäik, vaid tähelepanu tuleb pöörata isiku käitumisele vangistuse

kandmise ajal. Praegusel juhul on kohus primaarse vabastamist mittevõimaldava asjaoluna

välja toonud just I. Neiliku varasema elukäigu. Selline teguviis pole kooskõlas Tartu

Ringkonnakohtu varasema praktikaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

seisukohaga ja leiab samuti, et I. Neiliku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei

ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse

ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti,

mida ei pea vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab

ringkonnakohus järgnevat.

5. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks kummutada I. Neiliku arusaama, justkui

tuleneks ringkonnakohtu varasemast praktikast, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse

vabastamise üle otsustamisel on keskse tähtsusega tema käitumine vangistuse kandmise ajal.

Kohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 ei sea isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel arvesse võetavaid asjaolusid tähtsuse järjekorda, vaid kõiki seaduses loetletud

asjaolusid, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, tuleb arvestada nende

kogumis. See ei välista, et mõni loetelus toodud asjaoludest võib osutuda niivõrd kaalukaks,

et juba ainuüksi see välistab isiku vabastamise. Eelöeldu aga ei tähenda, et kohus jätaks

ülejäänud asjaolud arvesse võtmata.

6. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega maakohtu määruses põhjenduste

puudumise kohta. Kohtumäärusest on piisavalt selgelt aru saada, et maakohus ei ole

käsitlenud kõiki süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi tema ennetähtaegset

vabastamist välistavatena. Nii on kohus hinnanud positiivseks, et I. Neilikul on vabanedes

võimalus õe juurde elama asuda ning õe igakülgne toetus. Samuti on kohus hinnanud

positiivseks I. Neilikul vabaduses garanteeritud töökoha olemasolu. Süüdimõistetu

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise vastu rääkivate vabanemisjärgsete

elutingimuste all on kohus silmas pidanud I. Neiliku märkimisväärseid tasumata nõudeid

summas 18 702 eurot ning sõltuvust narkootilistest ainetest. Tegemist on asjaoludega, mis on

I. Neiliku puhul tema varasemaid kuritegusid arvestades hinnatavad oluliste uute kuritegude

toimepanemise riskiteguritena.

7. Määruskaebuses asub I. Neilik seisukohale, et narkootiliste ainete tarvitamine ei ole

tema puhul enam hinnatav uute kuritegude toimepanemise riskitegurina. Seejuures juhib

kinnipeetav tähelepanu sellele, et ta viibis viis kuud avavanglas ega kasutanud selle aja

jooksul võimalust narkootikume hankida. Ehkki ringkonnakohus tunnustab I. Nelikut selle

eest ning avaldab lootust, et kinnipeetav on tõepoolest oma sõltuvusprobleemist vabanenud, ei

saa kohus olla selles viiekuulise perioodi põhjal täielikult veendunud. Kriminaalkolleegium

võtab arvesse, et kinnipeetav on varasemalt läbinud üheksakuulise narkovastase ravi, mille

järel ta lõpetas mõneks ajaks narkootikumide tarvitamise, kuid hiljem alustas sellega taas.

Seega ei võimalda I. Neiliku viis kuud avavanglas veel järeldada, et ta oleks narkosõltuvusest

vabanenud. I. Neiliku pikaajalist narkootikumide tarvitamist (alustas umbes 10- või 11-

aastaselt) ning varasemaid sõltuvusest vabanemise ebaõnnestunud katseid arvestades tuleb

jätkuvalt arvestada võimalust, et vangistusest vabanedes võib I. Neilik jätkata narkootikumide

tarvitamist, mis omakorda võib viia tema poolt uute kuritegude toimepanemiseni.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus