2-15-5726/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5726

Tsiviilasi

Kaasiku Mahetalu OÜ hagi AS EVEMAR vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. novembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS EVEMAR määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): AS EVEMAR (registrikood:

10164910); esindaja advokaat Ahti Kuuseväli

Vastustaja (hageja): Kaasiku Mahetalu OÜ (registrikood:

11705028); esindaja vandeadvokaat Katri Tomson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. novembri 2015 määrus

ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada AS-i

EVEMAR esitatud kaja ja taastada menetlus tsiviilasjas nr

2-15-5726.

2. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

3. Rahuldada AS-i EVEMAR määruskaebus.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Kaasiku Mahetalu OÜ (hageja) hagi AS EVEMAR (kostja)

vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Kostja nimel võttis hagi materjalid

13. mail 2015 vastu raamatupidaja K.E. (I kd, tl 118). Kostja määratud tähtajaks, s.o 3. juuniks

2015 hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus määras asjas eelistungi 25. augustiks 2015

ning saatis kostjale kohtukutse tähitult allkirja vastu. Kohtukutse võttis kostja nimel 10. juunil

2015 allkirja vastu raamatupidaja K.E. (I kd, tl 121).

23. juunil 2015 esitas vandeadvokaat Ahti Kuuseväli kostja nimel taotluse vastamistähtaja

pikendamiseks ja avalikku e-toimikusse juurdepääsu saamiseks. Esindajale tagati ligipääs

avalikule e-toimikule 26. juunil 2015. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 15. juulil 2015.

Kostja esindaja 25. augusti 2015 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise

põhjusest. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. 7. septembril 2015 esitas kostja

lepinguline esindaja täiendavad õiguslikud seisukohad, seisukoha menetluskulude osas ja

taotluse asja arutamise jätkamiseks (II kd, tl 15–21). Kohus tegi asjas 14. septembril 2015

tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Otsus on vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 viivitamata

täidetav.

2. 16. septembril 2015 esitas kostja kaja ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kohus peatas

täitemenetluse kuni kaja suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni (II kd, tl 57–58).

Kostja leidis, et tal on õigus esitada kaja TsMS § 415 lg 1 p 2 alusel, kuna kohtukutset ei ole

edastatud kostjale ei elektrooniliselt ega üleandmisega kohtuistungil, kostjale ega tema

esindajale ei ole toimetatud kohtukutset kätte isiklikult allkirja vastu. Hagi rahuldavat

tagaseljaotsust ei oleks saanud teha, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

3. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta see rahuldamata. hageja leidis, et kostja eksitab

kohut väites, et kohtukutse toimetati kätte üksnes kostja raamatupidajale. Lisaks

raamatupidajale on kutse e-toimiku kaudu 29. juunil 2015 kätte toimetatud kostja juhatuse

liikmele Mati Evertile ning on 26. juunil 2015 nähtavaks tehtud kostja lepingulisele esindajale.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis kostja kaja rahuldamata ning tühistas kohtu 23. septembri 2015

määrusega kohaldatud sundtäitmise peatamise täiteasjas 193/2015/859. Maakohus jättis kajalt

tasutud kautsjoni 1 000 eurot kostja kanda ning kandis kautsjoni riigi tuludesse.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaja lahendamisel eelkõige hinnata, kas

kohtukutse oli kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja on möönnud, et tal puudus

mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks (kaja esitamise üldeeldus TsMS § 415 lg 1

esimene lause). Maakohus leidis, et kaja lahendamisel puudub vajadus hinnata TsMS § 407 lg

1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, kuna kohus on hagiavalduse põhjendatust

hinnanud otsuses endas. Maakohus ei ole tagaseljaotsust tehes eksinud TsMS § 415 lg 1 p 3

vastu, sest seadus ei keela kahju hüvitamise ja sellega kaasnevate kõrvalkulude nõudes

tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaselt loetakse allkirja vastu kättetoimetamisega samaväärseks ka

elektrooniline kättetoimetamine. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib TsMS § 3111 lg 1 p

2. Maakohus on edastanud kohtukutse kostjale allkirja vastu tähitud kirjana, kuid kutse on üles

pandud ka avalikku e-toimikusse ja tehtud kostja esindajale seal nähtavaks. E-toimikut haldava

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT osakonna vastuse kohaselt ei avanud kostja lepinguline

esindaja advokaat Ahti Kuuseväli ajavahemikus 25. juuni – 25. august 2015 kostjale

adresseeritud kohtukutset, kuid kostja juhatuse liige Mati Evert on nimetatud kutse avanud

29. juunil 2015. Seega on lisaks kostja raamatupidajale kutse elektrooniliselt kätte toimetatud

ka kostja juhatuse liikmele. Seega oli täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldus ja puudub alus

kaja rahuldamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kaebaja palub asja lahendamisel jätta kohaldamata

TsMS § 413 lg 1 teine lause põhiseadusega vastuolu tõttu.

Määruskaebuse kohaselt on TsMS § 413 lg 1 teine lause koosmõjus TsMS § 420 lg-ga 1

vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5, mis sätestab kohtuotsusele edasikaebe

õiguse. TsMS § 413 lg 1 teine lause välistab kostja kaebeõiguse täielikult hagi aluseks olevate

faktiliste asjaolude osas. Tagaseljaotsus on lõpplahend ning sellisel juhul saab kaebeõiguse

piiramist õigustada üksnes väga kaalukas põhjus. Tagaseljaotsuse eripärast tulenevalt ei allutata

hageja faktilisi väiteid kohtulikule kontrollile, mistõttu kätkeb tagaseljaotsus endas riski, et

vaidlus lahendatakse sellistele asjaoludele tuginedes, mis tegelikkusele ei vasta. Ainuüksi

õigusnormide õige kohaldamine ei taga asja sisuliselt õiget lahendamist. Tagaseljaotsus võiks

olla lubatav, kui kostjal ei ole huvi asja menetluse vastu, mida võiks eeldada, kui kostja ei ole

hagile vastuväiteid esitanud ja ei ilmu ka istungile. Seadusest tulenev kohustus tasuda kaja

esitamisel kautsjoni riivab samuti PS § 24 lg-st 5 tulenevat kaebeõigust ja kautsjoni tasumise

kohustus peaks olema piisav meede, et hoida ära kostja tahtlikku kohtuistungilt puudumist.

Kostja esindajale ei olnud kaja koostamisel teada, et kohtukutse oli kostja juhatuse liikmele

avaliku e-toimiku vahendusel kättetoimetatud, mistõttu ei tugine määruskaebus TsMS § 415 lg

1 p-le 2. Kaja tulnuks rahuldada nõude põhjendamatuse tõttu. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel

rahuldada ja menetlus taastada. TsMS § 413 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtul kontrollida hagi

õiguslikku põhjendatust. Kuna TsMS § 413 lg 1 välistab vaidluse vaid hagiavalduses esitatud

faktiliste asjaolude üle, tuleb kohtul tagaseljaotsuse tegemisel arvestada kõigi õiguslike

vastuväidetega ja nendega mittenõustumist põhjendada. Hageja nõue ei ole õiguslikult

põhjendatud ja tulnuks tagaseljaotsuse tegemise korral jätta TsMS § 413 lg 1 kohaselt

rahuldamata.

Keeruka õigusvaidluse korral, kus hageja nõude eelduseks on väga palju erinevaid asjaolusid,

tuleks eelistada asja sisulist lahendamist tagaseljaotsuse tegemisele juba ainuüksi seetõttu, et

tagaseljaotsuse korral ei ole hageja faktiväited allutatud kohtulikule kontrollile. Kostja on

hageja faktilistele asjaoludele vastuväited esitanud ning enda vastuväiteid tõendanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vastuse kohaselt puudus kostjal TsMS § 415 lg-st 1 tulenev alus kaja esitamiseks. Kostja

raamatupidajale toimetati kohtukutse kätte tähtkirjana 10. juunil 2015, kostja juhatuse liikmele

Mati Evertile toimetati kohtukutse kätte avaliku e-toimiku vahendusel 29. juunil 2015, lisaks

oli kutse alates 25. juunist 2015 e-toimikus nähtavaks tehtud ka kostja advokaadile Ahti

Kuuseväljale. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kostja käitumine on põhjustanud menetluse

venimise ning hagejale kohtukulusid.

Kui hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, puudub kohtul õigus asuda hageja taotlusele

vaatamata lahendama asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi.

Kõik eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks olid täidetud ega esinenud ühtegi TsMS § 413 lg-s 3

sätestatud alust, millisel juhul kohus tagaseljaotsust teha ei saaks või mis annaks kostjale aluse

tagaseljaotsuse peale kaja esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 19. novembri 2015 määrus tuleb tühistada

määruskaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus saab TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel teha tühistatud osas uue määruse,

millega rahuldab kaja ja taastab tsiviilasja menetluse TsMS § 417 lg 2 alusel. Menetluse

taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt

kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist (TsMS § 418 lg 1).

7. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Ringkonnakohus leiab, et menetluses

tagaseljaotsuse tegemine ei olnud lubatud ning menetlus tuleb taastada.

Maakohus võttis hageja hagiavalduse 6. mai 2015 määrusega menetlusse ning TsMS § 393 lg 1

kohaselt tuli see kostjale koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kätte toimetada.

Maakohus luges hagiavalduse 13. mail 2015 nõuetekohaselt kättetoimetatuks ja määras

hagiavaldusele vastamise tähtpäevaks 3. juuni 2015 (II kd, tl 80). Kostja 23. juuni 2015 taotluse

(I kd, tl 123) kohaselt pidi kostja hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabuma 26. juunil 2015.

Kostja palus vastamise tähtaega pikendada kuni 15. juulini 2015. Kostja ei ole märkinu, millal

on hagimaterjalid kätte saadud, ehk miks tema arvates peaks vastamise tähtaeg saabuma 26.

juunil 2015. Maakohus ei ole aga kostja taotlusele vastanud, taotlust rahuldanud ega

rahuldamata jätnud. Kostja vastas hagile taotletud tähtajaks, s.o 15. juulil 2015. Sellest

tulenevalt on ekslik maakohtu väide, et kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

8. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole 25. augusti 2015 kohtuistungile

ilmunud ega ilmumata jätmise põhjustest kohut teavitanud ning hageja taotles tagaseljaotsuse

tegemist.

TsMS § 410 ja § 413 lg-te 1 ja 3 alusel on tagaseljaotsuse tegemise eelduseks mh asjaolu, et

kostjat on asja arutamiseks määratud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt

teavitatud ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest hoiatatud.

Ringkonnakohus märgib, et kostja ning kostja esindaja olid hiljemalt 23. juunil 2015

kohtuistungi toimumisest ja ajast teadlikud. Sellele viitas kostja hagiavaldusele vastamistähtaja

pikendamise taotluses (I kd, tl 123 pöördel). Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei

piisa, et lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks (Riigikohtu

26. oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 15). Kostja teadmist kohtuistungist, kuid

sellele vaatamata istungile ilmumata jätmist võib kohus lõpplahendit tehes arvestada

menetluskulude jaotamisel ning rahalisel kindlaksmääramisel. TsMS § 169 lg 2 kohaselt tähtaja

ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud

täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse

taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

E-toimikut haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT osakonna vastuse kohaselt (II kd,

tl 79) on kostja juhatuse liige kostjale adresseeritud kohtukutse avanud. IT osakonnale esitatud

päringust ega vastusest ei nähtu, millise kohtukutset kostja juhatuse liige 29. juunil 2015 avas,

s.o kas tegu oli hagejale või kostjale adresseeritud kutsega. Samuti ei nähtu vastusest, et kostjat

oleks kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest nõuetekohaselt teavitatud. Ringkonnakohus

märgib, et hagejale adresseeritud kohtukutse (I kd, tl 119) ning kostjale adresseeritud

kohtukutse (I kd, tl 120) on oma sisult erinevad, s.t kostjale adresseeritud kohtukutse sisaldab

infot tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta, hagejale adresseeritud kutse mitte.

9. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei

ole hagile tähtaegselt vastanud (I kd, tl 172–176). Maakohus jättis 25. augusti 2015

kohtuistungil hageja taotluse rahuldamata (II kd, tl 4). Maakohus selgitas, et TsMS § 407

(protokollis on ekslikult märgitud § 447) alusel kohus võib, kuid ei pea tegema asjas

tagaseljaotsust. Arvestades asja sisu ja mahtu leidis maakohus kohtuistungil, et ei ole piisavalt

põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Asjaga sisuliselt edasi minnes on võimalik täita

kohtumenetluse TsMS §-s 2 sätestatud eesmärke.

Samal kohtuistungil 25. augustil 2015 rahuldas maakohus hageja taotluse tagaselja otsuse

tegemiseks TsMS § 410 ja § 413 alusel põhjusel, et kostja ei ole kohtuistungile ilmunud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline käitumine vastuoluline. Maakohus leidis

eelnevalt, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole põhjendatud. Vastuolulise käitumisega on

maakohus rikkunud menetlusõigust.

TsMS § 410 esimesest lausest tuleneb, et hagejal on õigus taotleda kohtuistungile ilmumata

jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist. Juhul kui hageja esitab taotluse teha

tagaseljaotsus, kuid kohus jätab selle taotluse rahuldamata, on kohtul sama paragrahvi teise

lause järgi kohustus lükata asja arutamine edasi (Riigikohtu 17. detsembri 2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-09, p 10). Seega on ekslik hageja seisukoht, et hageja poolt

tagaseljaotsuse tegemise taotlemise korral puudub kohtul õigus asuda hageja taotlusele

vaatamata lahendama asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi.

Kuivõrd käesolevas asjas leidis maakohus 28. augusti 2015 kohtuistungil, et tagaseljaotsuse

tegemine ei ole põhjendatud, ei pidanud maakohus rahuldama hageja uut taotlust

tagaseljaotsuse tegemiseks.

10. Maakohus leidis ekslikult, et kaja lahendamisel puudub vajadus hagiavalduse põhjendatuse

hindamiseks, kuna maakohus on seda hinnanud otsuses endas.

Tulenevalt TsMS § 415 lg 1 p-st 3 ning § 413 lg-st 1 tuleb tagaseljaotsuse tegemise eeldusi,

mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, kohtu omal algatusel

kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Tagaseljaotsuse regulatsiooni

eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei

ilmu kohtuistungile (Riigikohtu 6. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12,

14. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 15, 29. jaanuari 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).

Seega ei saa maakohus jätta hagi põhjendatust kaja lahendamisel hindamata üksnes põhjusel,

et asi on lahendatud tagaseljaotsusega. Kostja on nii kajas kui ka määruskaebuses kaja

rahuldamata jätmise määruse peale tuginenud põhiliselt asjaolule, et hagi ei ole algusest peale

põhjendatud.

11. Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 19. novembri 2015 määruse

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu, ei võta ringkonnakohus seisukohta kostja taotluse suhtes

tunnistada TsMS § 413 lg 1 iseseisvalt või koosmõjus TsMS § 420 lg-ga 2 põhiseadusega

vastuolus olevaks.

Kuna maakohtu määrus tühistatakse ning tsiviilasja menetlus taastatakse, jääb menetluskulude

jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Kostjal on õigus TsMS § 149 lg 5 alusel kaja rahuldamise ja menetluse taastamise tõttu esitada

avaldus kajalt tasutud kautsjoni tagastamiseks.

TsMS § 149 lg 9 kohaselt lõpeb kautsjoni tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

13. TsMS § 417 lg 4 järgi on käesolev määrus lõplik.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke