3-16-293/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-293

Haldusasi

V.F.´i kaebus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja,

28.12.2015 vaide tagastamise ja 28.12.2015 Tallinna Vangla

käskkirja nr 1-1/135 peale.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 25.11.2015 on Tallinna Vanglas registreeritud V.F. ´i vaie Tallinna Vangla direktori 31.01.2013

käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra“ punktide 16.2.19 ja 12.2 kehtetuks tunnistamiseks ning

22.12.2015 vaide täpsustus. Vaide esitamise ajal kehtinud kodukorra punkti 16.2.19 kohaselt võib

kinnipeetav ühe kaupluses käimise korra ajal osta maksimaalselt 4 pakki sigarette, sigarette on lubatud

osata vaid suitsetaval isikul. Kodukorra punktis 12.2 on sätestatud, et kinnipeetavate tubakatooteid

hoitakse vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Igale suitsetavale kinnipeetavale on ette nähtud

isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid isiklikke tubakatooteid, muude ainete ja esemete hoidmine

laekas on keelatud. Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses laekast

maksimaalselt viis sigarett ilma pakita. Jalutuskäigu ajal sigarette lisaks ei väljastata. Vaide kohaselt

on üks kord päevas jalutuskäigu ajal suitsetada liiga vähe. V.F.´i arvates peaks tal olema võimalik

soetada vangla kauplusest 10 pakki sigarette ja tuletikud ning maha tuleks võtta viie sigareti piirang.

Selliselt poleks tema õigused suitsetajana piiratud, sest suitsetamine maandab stressi ja peletab igavust.

Suitsetamise piiramine süvendab vangistusega kaasnevaid kannatusi veelgi. Pideva nikotiini puuduse

all on tervis halvenenud ja halveneb veelgi. V.F. tunneb suitsetamispiirangutes pikema aja jooksul

elamise tõttu ennast nii moraalselt kui füüsiliselt alavääristatuna.

2. 28.12.2015 vaideotsusega tagastas Tallinna Vangla vaide, leides, et vaidlustatud kodukorra sätted

kehtivad juba alates 1.02.2013 ning V.F. on pidevalt vangla vahendusel sigarette soetanud, mis

tähendab, et ta oli regulatsioonist teadlik juba alates 1.02.2013. Seega sattus ta ka koheselt kodukorra

piirangute mõjusfääri. Tallinna Vangla osundab, et 17.06.2013 tellimislehe andmetele on V.F. ostnud

4 pakki sigarette, mis tähendab, et ta oli kodukorra punktis 16.2.19 sätestatud piirangutest teadlik. V.F.

esitas vaide mittetähtaegselt 25.11.2015 ning vaide esitamise tähtaja ennistamine ei ole võimalik.

3. 25.01.2016 saabus Tallinna Halduskohtule V.F.´i kaebus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013

käskkirja, 28.12.2015 vaide tagastamise ja 28.12.2015 Tallinna Vangla käskkirja nr 1-1/135 peale.

Kaebusest nähtub selgelt kaebaja tahet vaidlustada kohtumenetluses ka kaebusele lisatud Tallinna

Vangla 28.12.2015 käskkiri nr 1-1/135, millega on muuhulgas muudetud Tallinna Vangla kodukorra

punkte 16.2.19 ja 12.2 selliselt, et suitsetaval kinnipeetaval on õigus osta ühe kaupluses käimise korra

ajal 3 pakki sigarette ning suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses

laekast maksimaalselt kolm sigaretti ilma pakita. Kaebaja hinnangul ei pea viimati nimetatud käskkirja

vaidlustamiseks eraldi kohtueelset menetlust läbima. Kaebaja leiab, et on esitanud kaebuse mõistliku

aja jooksul (kolm aastat). Kaebaja palub lugeda kahjust teadasaamise hetkeks 23.11.2015, mil ta sai

teada asjaolust, mis põhjustab vastuväidet.

4. 8.03.2016 kohtule esitatud vastuses kohtunõudele Tallinna Vangla ei nõustu, et Tallinna Vangla

käskkirja nr 1-1/135 vaidlustamiseks ei eraldi kohtueelset menetlust läbima, kuivõrd nimetatud

käskkiri muudab õiguseid, mille rikkumist kaebaja on vanglale esitatud vaides väitnud. Tegemist on

eraldiseisva haldusaktiga, mida tulnuks vaidlustada eraldiseisvas menetluses hiljemalt 10.02.2016,

kuivõrd käskkiri jõustus 11.01.2016. Kui hilisema haldusaktiga muudetakse varasema haldusakti

mõningaid punkte, ei saa eeldada, et vaidlustades muudetavat haldusakti, vaidlustab isik automaatselt

ka muutmiseks antud haldusakti. 24.11.2015 vaidega ei oleks kaebaja ka saanud faktiliselt 28.12.2015

käskkirja nr 1.1/135 vaidlustada, kuna nimetatut ei olnud vangla direktor vaide esitamise ajaks veel

andnud, liiatigi ei olnud vastav käskkiri veel jõustunud. Kaebaja ei ole oma õigust selle käskkirja

vaidlustamiseks tähtaegselt kasutanud. Kaebaja ei ole vaidlustanud tähtaegselt ka 31.01.2013

käskkirja. Seetõttu on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus

kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes

siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes

ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu

peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel,

et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile

ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata

või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seejuures sama §-i lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse

põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi

kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme

või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule

kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §

11 lg 8. Riigikohus on kohtuasja 3-3-1-78-13 määruse punktis 18 osundanud järgmist: „Kolleegium

leiab siiski, et tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4

sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse

lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide

õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust.“. Eelnimetatu

tähendab, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata

vaides/taotluses esinenud puudused või ei esita vaiet/taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse

seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47

lg-st 1 tulenevalt lubatav. Riigikohus on korduvalt varasemas praktikas rõhutanud (halduskolleegiumi

28.04.2014 määrus asjas 3-3-1-78-13, p 20 ja halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning

halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9), et kohus, kontrollides

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS

§ 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku

taotlus (või vaie) kohustuslikus kohtueelses menetluses.

6. Asja materjalide alusel on selge, et kaebaja esitas vaide Tallinna Vangla direktori 31.01.2013

käskkirjale 25.11.2015. Vaidlus puudub selles, et kaebaja vaidlustab käskkirja punkte, mis kehtivad

alates 1.02.2013. Haldusmenetluseseaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule

esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast

haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Käesoleval juhul on selge, et

kaebaja tarvitab sigarette. Kaebaja ei ole vaidlustanud vaideotsusest nähtuvat asjaolu, et ta on pidevalt

sigarette vangla kauplusest ostnud. Seega oli ta ilmselgelt kauplusest soetamise ja jalutuskäigule

väljastatava viie sigareti piirangutest teadlik alates nende kehtestamisest või vähemalt esmakordselt,

kui ta ostis peale piirangute kehtestamist sigarette ja neid jalutuskäigu ajal tarvitas, so hetkest, mil ta

sattus piirangute toimealasse. Vaideotsuses on juhitud tähelepanu, et kaebaja on 17.06.2013

tellimislehe alusel ostnud 4 pakki sigarette, mis viitab ilmselgelt sellele, et kaebaja oli piirangutest

teadlik. Antud asjaoludel on ilmselge, et kaebaja on esitanud vaide vastustajale selle esitamise tähtaega

oluliselt rikkudes.

7. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja

ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. HMS § 34 lg 3 kohaselt

menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on

möödunud rohkem kui üks aasta.

Kohus nõustub vaide tagastamise dokumendis toodud põhjendusega, et vaide esitamise tähtaja

ennistamine ei olnud antud juhul tulenevalt HMS § 34 lg-le 3 võimalik, sest ilmselgelt on esialgsest

menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast möödunud rohkem kui üks aasta. Seetõttu leiab

kohus, et 25.11.2015 registreeritud vaie on tagastatud kaebajale õiguspäraselt.

8. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust 28.12.2015 Tallinna Vangla käskkirja nr 1-1/135 peale. Kohus ei saa pidada 31.01.2013

käskkirjale esitatud 25.11.2015 vaiet esitatuks ka 28.12.2015 käskkirja vaidlustamiseks. Asjaolu, et

28.12.2015 käskkirjaga muudeti vaidega vaidlustatud kodukorda ja selle punkte, ei tähenda, et

automaatselt saaks lugeda vaidlustatuks ka hiljem tehtud kodukorra muudatust. Kaebaja pidanuks

nimetatud käskkirja vaidlustamiseks esitama iseseisva vaide, mida kaebaja ei ole teinud. Seetõttu on

nimetatud käskkirja osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

9. Kuna Tallinna Vangla on tagastanud 31.01.2013 käskkirjale esitatud vaide kaebajale kohtueelses

menetluses õiguspäraselt, on antud juhul kohustuslik kohtueelne menetlus vangistusseaduse mõttes

läbimata, st vangla ei ole kaebaja vaiet sisuliselt lahendanud. Kohustuslik kohtueelne menetlus on

läbimata ka 28.12.2015 käskkirja vaidlustamiseks, kuivõrd kaebaja ei ole nimetatud käskkirja

vaidlustamiseks vaiet vanglale üldse esitanud. Seeläbi ei ole kaebaja vaidlustatud küsimustes läbinud

kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 5 ning kaebajal ei ole õigust pöörduda kaebusega

sama nõude osas halduskohtu poole. Kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Karin Kalmiste

kohtunik