1-12-5921/324 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-12-5921

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. 2016, Tallinn, kirjalik menetlus märts

Kriminaalasja number 1-12-5921

Kohtukoosseis

Orvi Tali,

Meelika Aava ja Julia Katškovskaja

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. veebruari 2016. a millega määrus,

jäeti rahuldamata R.I , G.M i ja K.K -

kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava K.K (ik XXX; e-post: ) XXX

kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg

, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. veebruari 2016. Tühistada a määrus , millega jäeti osas

rahuldamata K.K kaitsja Aadu Lubergi taotlus kriminaalasja lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

2. K.K kaitsja Aadu Lubergi taotlus Jätta kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses

menetluse mõistliku aja möödumisega läbi vaatamata

.

3. . veebruari 2016. muutmata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 11 a määrus

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1-12-5921

ASJAOLUD JA MENETLUS

E KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses o kriminaalasi nr 1-12-5921 li K.K süüdistuses KarS §

211 lg 1 järgi; R.I, G.M i ja B.L-i süüdistuses KarS § 211 lg 1 § 22 - -

lg 3 järgi; AS Gild Financial Advisory Services süüdistuses KarS § 211 lg 2 § 22 lg 3 järgi -

üldmenetluses.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2014. a otsusega lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu B.L-i suhtes KarS § § 22 lg 3 järgi toimuv

211 lg - kriminaalmenetlus. KrMS § 274 lg 4, § 310 lg 3 alusel jäeti B.L-i suhtes esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata.

K.K karistati -

KarS § 211 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud 2 aastane vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

R.I karistati - -kuulise vangistusega.

KarS § 211 lg 1 § 22 lg 3 järgi 7 KarS § 73 lg 1, 3

alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R.I

7-kuuline ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

G.M-i karistati -

3 alusel KarS § 211 lg 1 § 22 lg 3 järgi 7 kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1, jäeti mõistetud 7 kuuline vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui G.M

- ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

AS-i GILD FAS (D.M) karistati - lg 3 KarS § 211 lg 2 § 22 järgi rahalise karistusega

50 000,00 eurot.

P T,

tsiviilhagide lahendamist puudutavas osas saadeti kriminaalasi uueks OÜ, OÜ MK ja MG arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Harju Maakohtu 11.08 .2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2 4746 kuulutati välja D.M pankrot.

4. Harju Maakohtu 11.02.2016 kohtuistungil taotlesid R.I, G.M-i ja K.K kaitsjad kriminaalasja lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. G.M ja R.I väljendasid kohtuistungil oma nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. K.K teatas eelnevalt kohtule, et on haige ja kohtuistungist osa ei võtnud.

Maakohtu seisukoht

5. Maakohus leidis, et antud juhul puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusa sellekohase taotluse rahuldamata. ja möödumisega ning jättis Maakohus viitas seejuures riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-1-1-53-15, mille punkti 14 kohaselt järeldub KrMS § 2742 lg 1 sõnastusest, et kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n ö viimane abinõu. Eelöeldu tähendab, et enne selle abinõu kasuks -

otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Kohasteks meetmeteks on senises kohtupraktikas loetud kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ja võimalust mõista süüdistatavale kergem karistus (vt nt RKKKo 3-1-1-100-09, p 18).

Seega tõlgendades KrMS §- 274 e

2 ja 2052

jõud järeldusele, et sellisel is maakohus alusel menetluse

lõpetamise eesmärgiks on eelkõige süüdistatava olukorra kergendamine kas siis temale tavapärasest kohtupraktikast erineva, kergema karistuse mõistmise teel või menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel või mõistliku menetlusaja möödumisega. Antud juhul ei olnud kohtul võimalik R.I, K.K ja G.M i olukorda selles -

menetluses kuidagi kergendada, sest nende suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja neid on karistatud vangistusega, mis on jäetud kohaldamata KarS § 73 ettenähtud korras ja käesoleval ajal on neil katseaeg.

1-12-5921

Maakohus lahendab käesolevas menetluses asja vaid nelja tsiviilhagisse puutuvas osas.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleks ühe argumendina arvestada ka kannatanu õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul.

Maakohus leidis et Harju Maakohus oma 30.05.2014. P a otsusega, milles jättis kannatanute OÜ ja MK tsiviilhagi osas seisukoha võtmata ning ei lahendanud piisava põhjalikkusega kannatanute OÜ

T ja

MG tsiviilhagi, riivas oluliselt kannatanute õigusi ning seega tuleb kohtumenetlust jätkata ning lahendada kohtuasi kannatanute tsiviilhagide osas sisuliselt.

Määruskaebus

6. Harju Maakohtu 11.02.2016. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava K.K kaitsja Aadu Luberg, kes palub tühistada maakohtu määrus täies mahus ja teha uus määrus, millega lõpetada kriminaalasja nr 1 5921 menetlus K.K suhtes seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.

Kuritegu, milles K.K toime pandud ajavahemikus süüdi tunnistati, oli süüdistuse kohaselt mai - oktoober 2007, kuriteoteate esitas K.K ise novembris 2009. Kriminaalmenetlust antud kriminaalasjas alustati Riigiprokuratuuri poolt K.K kuriteoteate alusel 18.11.2009 KarS §

211 lg 1, 2 tunnustel. Nimetatud kvalifikatsioon ja kuriteo faabula jäid peaaegu terves mahus muutmatuks kuni jõustunud kohtulahendini.

K.K kuulati esi 8.12.2009. mest korda kahtlustatavana üle 0

M kohaldamise kriteeriumid) nii Riigikohtu kui EIK praktikas on õistliku menetlusaja käsitlus ( põhjalik, lahendeid rohkelt. Kokkuvõtlikult viitab kaitsja Riigikohtu lahendile 3-1-1-43-10, milles on vi

ited kahekümnele EIK lahendile.

Kuriteost on möödas ligi 8,5 aastat, menetlustoimingust, millest K.K pidi kindlasti aru saama, et tema suhtes on uurimine

käivitunud/käivitub, on möödas enam kui 6 aastat 3 kuud.

Kogu kriminaalasja menetluse jooksul (kohtueelne + kohtulik menetlus) ei ole K.K-st ega tema kai ega tema kaitsja tsjast johtuvalt ära jäänud ükski menetlustoiming, kohtuistung. K.K ei ole menetluse jooksul esitanud ühtki ilmselgelt põhjendamatut taotlust, millest saaks järeldada menetluse tahtliku venitamise eesmärki.

Kriminaalasja materjal oli küllaltki mahukas, kuid mitte keskmisest keerulisem. Tsiviilnõuete menetlemine eraldi jõustunud lahendist kriminaalasjas johtub maakohtu eksitusest otsuse langetamisel.

K.K suhtes on jõustunud lõplik kohtulahend, millega ta on kriminaalkuriteos süüdi mõistetud. Ta elab väljaspool Eesti Vabariiki, soovib oma eluga vaadeldavas mitte kerges situatsioonis edasi minna, pühenduda perele ning toimunu võimalikult kiiresti kui mitte unustada, siis loota aja möödudes selle “tuhmumist“.

Eeltoodu pinnalt on kaitsja arvates täidetud need kriteeriumid, mis annavad aluse tõsikindlalt sedastada

: mõistlik menetlusaeg on kriminaalasjas möödunud. Seonduvalt kannatanu õiguste kaitsega, millele kaevatavas määruses rõhutakse, nendib kaitsja, et mõistliku menetlusaja instituut kui selline ei paiguta kannatanut eelisseisundisse võrreldes süüdistatavaga.

Enamgi veel, kannatanutel on läbi kogu menetluse –

– olnud võimalik oma ja ka esindajate abiga õigusi kaitsta. Kui nad ei ole seda piisavalt efektiivselt teinud, ei ole see mitte kuidagi etteheidetav K.K-le.

Prokuröri vastus määruskaebusele

7. Esmalt märkis prokurör, et kui kohus otsustaks käesolevas menetlusfaasis tsiviilhagide menetlemise lõpetamise kasuks, oleks seaduslik vastavasse määruskaebemenetlusse kaasata ka kannatanud ja/või nende esindajad. Seda põhjusel, et esitatud määruskaebus on oma sisult suunatud kannatanu õiguste piiramise otsustamisele ning riikliku süüdistaja roll on selles menetluses

1-12-5921

kannatanu kõrval episoodilise tähtsusega, sest kohtumenetluses prokuröri poolt esindatud riiklik süüdistus on päädinud jõustunud kohtulahendiga.

Seoses määruskaebuses esitatud motiividega on prokurör seisukohal, et K.K suhtes on temale ette heidetud süüdistuspunktides jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mistõttu ei toimu käesoleval hetkel süüdistatava õiguste rikkumist KrMS § 274² lg 1 mõttes. Samuti on nelja tsiviilhagi teistkordne läbivaatamine võimalik maakohtus läbi viia süüdimõistetu K.K osavõtuta ehk süüdimõistetu K.K isikut vähemkoormaval viisil. Tsiviilhagide arutamisel lähtutakse juhtudel, mis ei ole selgelt reguleeritud KrMS is, tsiviilõiguse põhimõtetest ja -

regulatsioonist. Sel põhjusel toetub prokurör tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg-le 3, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Prokurör järeldab sellest, et nimetatud aja jooksul säilib kannatanul nõudeõigus ning kriminaalmenetluses kohaldatav mõistliku menetlusaja instituut ei saa kannatanu sellist õigust piirata. Kannatanul säiliks määruskaebuse lahendamisel küll õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, kuid see oleks ilmselgelt kannatanu huve kahjustav lähenemine. Vastavat käsitlust toetavad põhipunktides ka 01.01.2017 jõustuvad KrMS § 310 muudatused. Seega toetab prokurör maakohtule uueks arutamiseks saadetud tsiviilhagide suhtes sisulise otsuse tegemist ning on seisukohal, et KrMS-

i sätete kohaselt ei ole seaduslik ega põhjendatud vastavat menetlust määruskaebuses esitatud motiividel lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. KrMS § 2742

lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

Kohtuistungil andis maakohtu kohtunik kohtume valdada arvamust netluse pooltele võimaluse a küsimuses, kas kriminaalmenetlus oleks võimalik lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel. Kohtuistungil ei viibinud aga süüdistatav K.K , mistõttu puudus maakohtul süüdistatava nõusolek tema

suhtes antud küsimuse 11.02.2016 kohtuistungil on ka kaitsja möönnud, et tal lahendamiseks.

puudub K.K kirjalik nõusolek, mida nõuavad kriminaalmenetluse sätted (tl 180 pöördel), kuid kaitsja hinnangul võimaldavad tsiviilkohtumenetluse sätted tal rääkida süüdistatava eest.

Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Harju Maakohtu 19.10.2012 määrusega anti süüdistatavad üldmenetluses 30.05.2014 otsusega mõisteti

kohtu alla ning Harju Maakohtu

K.K . Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2014 otsusega tagastati , R.I ja G.M süüdi

sama kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks nelja tsiviilhagi osas. Seega peab maakohus menetlema sama kriminaalasja üldmenetluse korras, lahendades tsiviilhagisid, milles nõutakse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist

(vt ka RKK 3-1-1- -11, p 11). Riigikohtu Ko kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalmenetluses rakendatakse neid tsiviilmenetluse eeskirju, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades (RKKKo 3-1-1-23-07, p 22). Seega tuleb maakohtul kannatanute tsiviilhagis kriminaalmenetluse (sh ka id lahendades lähtuda eeskätt sätetest

KrMS § 269 lg 21

, millele sisuliselt on maakohtu istungil korduvalt juhtinud kaitsja Jüri Leppik

prokuröri ja kohtu tähelepanu) kuna tegemist on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagidega, mitte ,

tsiviilkohtumenetlusega.

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel on võimalik

üksnes süüdistatava nõusolekul. võimalik teha otsust Seega on kohtul us selle kohta, kas kriminaalasja on võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, üksnes pärast seda, kui kohus on välja selgitanud süüdistatava nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamise kohta seoses mõistliku menetlusaja möödumisega (vt ka RKKKo 3-1-1-109-15, p 139, 140).

1-12-5921

Süüdistatav K.K maakohtu istungist osa ei võtnud ning nähtuvalt protokollist (lk

181 ja 181 pöördel) on kohus selgitanud välja vaid süüdistatava nõusoleku, kuid antud te G.M-i ja R.I

asjas on , kelle

süüdistatavaks ka K.K nõusolekut küsitud ei ole.

Eeltoodud põhjustel asub kohtukolleegium seisukohale, et kaitsja esitatud taotlusel puudub süüdistatava K.K nõusolekuta menetlusõiguslik alus. Seega ei tule kaitsja A. Lubergi taotlust tagasi lükata mitte selle põhjendamatuse, vaid lubamatuse tõttu: kohtul puudub pädevus kõnealuse taotluse sisuliseks läbivaatamiseks K.K osas olukorras, kus on jäetud välja selgitamata tema nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumise ga. Sellises

olukorras pidanuks maakohus K.K kaitsja A. Lubergi taotluse kriminaalmenetluse jätma

lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega läbi vaatamata.

Selles osas saab

ringkonnakohus kohtumäärust süüdi muuta, sest see ei raskenda statava olukorda.

9. Juhind

390 lgudes KrMS §

1 ja § st lg- 1 p 4 ringkonnakohus Harju Maakohtu st , tühistab

11.02.2016. kaitsja A. Lubergi taotlus a määruse osas, millega jäeti rahuldamata K.K kriminaalasja lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

, ning teeb ise uue

määruse, millega jätab Lubergi taotlus kriminaalasja lõpetamiseks seoses

K.K kaitsja A.

menetluse mõistliku aja möödumisega läbi vaatamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Orvi Tali Meelika Aava Julia Katškovskaja