2-13-49819/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-49819

Tsiviilasi

STORENT OÜ hagi D.K. vastu töövaidluses

Storent OÜ apellatsioonkaebuse

hind

D.K.i apellatsioonkaebuse hind

1 695 eurot 76 senti

1 695 eurot 76 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. septembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

STORENT OÜ ja D.K.i apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

/

vastustaja

(hageja):

STORENT

OÜ

(registrikood: 11682327); volitatud esindaja Jelena Lehter

Vastustaja / apellant (kostja): (isikukood:

XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada STORENT OÜ apellatsioonkaebus.

2. Jätta D.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Viru Maakohtu 1. septembri 2015. a otsus

osas, millega maakohus jättis STORENT OÜ hagi D.K.i

vastu saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest

leppetrahvi 1695 euro ja 76 sendi väljamõistmiseks

rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada STORENT

OÜ hagi D.K.i vastu täiendavalt saladuse hoidmise

kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1695 euro ja 76 sendi

väljamõistmiseks.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks:

4.1. Rahuldada STORENT OÜ hagi D.K. vastu leppetrahvi

saamiseks. Mõista D.K.ilt välja STORENT OÜ kasuks

leppetrahv 3391 eurot ja 52 senti (kolm tuhat kolmsada

üheksakümmend üks eurot ja viiskümmend kaks senti).

4.2. Jätta STORENT OÜ menetluskulud maakohtu

menetluses D.K.i kanda ja D.K.i menetluskulud tema enda

kanda.

5. Jätta

D.K.i

taotlus

tunnistaja

ärakuulamiseks

rahuldamata. Tagastada D.K.ile kohtuotsuse jõustumisel

A.S. poolt allkirjastatud dokument.

6. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud D.K.i

kanda.

7. Rahuldada STORENT OÜ avaldused maa- ja

ringkonnakohtus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Mõista D.K.ilt STORENT OÜ

kasuks

menetluskuluna

välja

1 025

(üks

tuhat

kakskümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta). Mõista

D.K.ilt

välja

STORENT

OÜ

kasuks

viivis

menetluskuludelt (1 025 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. STORENT OÜ (hageja) esitas 21. augustil 2013. a Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni

töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) avalduse D.K.i (kostja) vastu töölepingu rikkumiste eest

leppetrahvi 3 391 euro 52 sendi väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 23. septembri 2013.

a otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/1938 avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi

konkurentsipiirangu rikkumise eest 1 695 eurot 76 senti ja saladuse hoidmise kohustuse rikkumise

eest 1 695 eurot 76 senti, kokku 3 391 eurot 52 senti.

Kostja esitas 22. oktoobril 2013. a kohtule avalduse vaadata töövaidlusasi läbi hagimenetluse korras.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 8. detsembrist 2011. a hageja juures müügiesindaja –

Narva piirkonnajuhi töökohal töölepingu nr 08122011 alusel (TVK tl 13–19). Kostja ütles töölepingu

korraliselt üles 18. juuli 2013. a avaldusega ning kostja viimane tööpäev oli 23. juulil 2013. a.

Töölepingu p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hoidma saladuses talle seoses

töölepingu täitmisega teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on hagejal õigustatud huvi,

eelkõige hageja tootmis- või ärisaladust. Töölepingu p 9.1. kohaselt kohustus kostja mitte töötama

hageja konkurendi juures, mitte täitma hageja konkurendilt saadud korraldusi ja mitte tegutsema

samal majandus- või kutsetegevuse alal. Hageja konkurendid olid töölepingu p-i 1.5, järgi

ehitusmasinate ja –seadmete ning tööriistade rentimisega tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud.

Konkurentsi osutamiseks pidasid pooled töölepingu p 1.6. kohaselt kostja töötamist konkurendi

juures töölepingu alusel, kostja poolt konkurendile teenuse osutamist eraisikuna või füüsilisest isikust

ettevõtjana, samuti töötamist konkurendi juures mistahes suulise või kirjaliku tsiviilõigusliku lepingu

alusel, kostja kuulumist konkurendi juhatusse või nõukogusse ning kostja poolt töölepingu kehtivuse

ajal konkureeriva äriühingu asutamist või äriühingus osanikuna või aktsionärina osalemist.

Töölepingu p-des 8.4. ja 9.4. leppisid pooled kokku leppetrahvi suuruses juhuks, kui kostja rikub

töölepingus sätestatud saladuse hoidmise kohustust ja/või konkurentsipiirangu kokkulepet.

Kostja rikkus töölepingus sätestatud saladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu. Kostja viibis

suurema osa tööajast aadressil Kulgu 22 Narva, mis on hageja konkurendi Eurogoods OÜ aadress,

kes tegeleb tehnika rendi ja edasirentimisega. Kostja on hageja konkurendi korraldusel ja ülesandel

teinud Eurogoods OÜ poolt klientidele renditud tehnika arvestust ja koostanud arveid Eurogoods OÜ

klientidele Eurogoods OÜ nimel. Kostja on võimaldanud hagejale kuuluvat renditehnikat Eurogoods

OÜ-le kõige madalama üürihinnaga selleks, et viimane saaks seda sama tehnikat edasi üürile anda

kõrgema üürihinnaga, mh hageja klientidele. Kostja pakkus rendile isiklikku ekskavaatorit, mille

kasutamise eest esitas arved Eurogoods OÜ. Kostja on 2013. aasta mais saatnud hageja klientidele e-

kirju, pakkudes koostööd Eurogoods OÜ kaudu. Kostja on 2013. aasta juulis korduvalt saatnud

Eurogoods OÜ juhatuse liikmele e-kirju, mis sisaldasid hageja ärisaladusi sisaldavat informatsiooni.

Kostja on esitanud Eurogoods OÜ juhatuse liikmele hageja ja kliendi vahel sõlmitud rendilepingud,

hageja ja kliendi juhatuse liikme vahel sõlmitud käenduslepingu ning muid erinevaid andmeid hageja

klientide kohta. Kostja pidi tahtlikult andma kolmandale isikule oma parooli e-posti kasutamiseks.

Kostja ühe kuu keskmine töötasu oli 1 695 eurot 76 senti. Töölepingu p-de 8.4. ja 9.4. kohaselt on

hagejal õigus nõuda leppetrahvi kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3 391 eurot 52 senti.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagejale

konkurentsi osutanud ega ka rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Kostja ei ole oma arvutist

Eurogoods OÜ-le e-maile saatnud. Kostja arvutile saavad ligi ka muud isikud, paroolid olid teistele

töötajatele teada, mistõttu said ka teised hageja töötajad kostja arvuti vahendusel e-kirju saata. Ei ole

võimalik tuvastada, kes tegelikkuses arvutit kasutab. Eurogoods OÜ ja hageja ei olnud konkurendid,

vaid äripartnerid. Hagejal endal oli vaid vajalik masinapark, kuid polnud kvalifitseeritud masinate

operaatoreid ehk tööjõudu, mistõttu varustas Eurogoods OÜ hagejat masinate juhtidega ning ka

masinakütusega. Eurogoods OÜ tegevusalad on ehitamine, mullatööd ja lammutustööd. Hageja

tegevusaladeks on aga tööriistade rent. Hageja osutab teenuseid, kuid Eurogoods OÜ teeb mahutöid.

Erandjuhul rendib Eurogoods OÜ ka rasketehnikat koos operaatoriga. Eurogoods OÜ on Tamsalus

tegutsev ettevõte, kellel puudub Narvas kontor. Kulgu 22 Narva ei ole Eurogoods OÜ aadress.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 1. septembri 2015. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi konkurentsikeelu rikkumise eest 1 695 eurot 76 senti ning jättis rahuldamata hageja

nõude kostja vastu saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1 695 euro 76 sendi

väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et kostja poolt hageja tootmis- ja ärisaladuse ehk töölepingu p 1.4. alapunktides

1.4.1. – 1.4.11. määratletud informatsiooni või dokumente avaldamine kolmandale isikule ei ole

tõendatud ning seetõttu tuleb leppetrahvi 1 695 euro 76 sendi nõue töölepingust tuleneva saladuse

hoidmise kokkuleppe rikkumise eest jätta rahuldamata.

Lähtuvalt Töölepinguseaduse (TLS) § 22 lg-st 2 võivad tööandja ja töötaja leppida kokku saladuse

hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Lähtuvalt VÕS § 625 lg-st 1 peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses

käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi,

eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust.

Hageja väide, et kostja on edastanud Eurogoods OÜ juhatuse liikmele 2013. aasta juulis korduvalt

e-kirju, mis sisaldasid hageja ärisaladusi sisaldavat informatsiooni, ei ole tõendatud. Hageja poolt

töövaidluskomisjonile esitatud lepingutest (TVK tl 41–48) ei selgu, et neid oleks kellelegi saadetud.

Samuti ei selgu, et oleks kellelegi saadetud arvete nimekirja (TVK tl 49). Dokumentide saatmist

tõendab küll arvete väljavõte (TVK tl 53), kuid sellest selgub, et kostja on saatnud Eurogoods OÜ

juhatuse liikmele Eurogoods OÜ poolt klientidele väljastatavad arved (TVK tl 54–66), samas ei ole

saadetud arvetel viiteid selle kohta, et arvetel märgitud informatsioon pärineks hagejalt. Hageja ei ole

esitanud tõendeid, et arved oleks esitatud hageja klientidele, kes eelnevalt ei olnud Eurogoods OÜ

klientideks. Samuti ei selgu arvetelt, et kostja oleks arvete koostamisel kasutanud hageja poolt

kehtestatud tariife või muud hagejalt saadud infot. Asjaolu, et Eurogoods OÜ juhatuse liige kasutas

kostja arvutit enda e-kirjade saatmiseks, ei anna alust järeldada, et Eurogoods OÜ juhatuse liige

pääses ligi hageja poolt kostjale usaldatud teabele ja/või ärisaladusele.

Maakohus leidis, et kostja poolt konkurentsi osutamise keelu rikkumine on tõendatud. Maakohus

nõustus hageja väitega, et Eurogoods OÜ on hageja konkurent ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista töölepingu rikkumise eest leppetrahv 1 695 eurot 76 senti.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine ja selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamine on

reguleeritud TLS § 23 lg-tes 1 ja 2 ja § 26 lg-s 1. Töölepingu p 9.1. kohaselt kohustus kostja mitte

töötama hageja konkurendi juures, mitte täitma hageja konkurendilt saadud korraldusi ja mitte

tegutsema samal majandus- või kutsetegevuse alal. Maakohtu hinnangul oli arvete väljavõttega (TVK

tl 53) tõendatud, et kostja on koostanud arveid Eurogoods OÜ klientidele Eurogoods OÜ nimel ja

edastanud need Eurogoods OÜ-le. Väljavõttest nähtub, et kostja on saatnud Eurogoods OÜ juhatuse

liikmele Eurogoods OÜ poolt klientidele väljastatavad arved (TVK tl 54–66) töölepingu kehtivuse

ajal 4. juunil 2013. a. Samuti on kostja 6. mail 2013. a saatnud e-kirja (I kd, tl 129, tõlge tl 130),

milles palub edastada kliendile Eurogoods OÜ arve. E-kirjavahetusest (TVK tl 51–52) selgub, et

kostja on 6. mail 2013. a ja 8. mail 2013. a pidanud läbirääkimisi Eurogoods OÜ-lt töö tellija

leidmiseks, kuigi samal ajal oli kostja ka hageja töötaja. Seega on kostja eraisikuna osutanud

Eurogoods OÜ-le teenust.

Maakohus leidis, et Eurogoods OÜ tegevusalaks on ka rasketehnika rentimine. Äriregistrile esitatud

andmed tegevusala kohta on ÄS § 4 kohaselt informatiivsed ning sellega ei ole välistatud äriühingu

muud seadusega lubatud tegevusalad. Eurogoods OÜ arvetest (TVK tl 63–66) nähtub, et Eurogoods

OÜ on kostja töölepingu kehtivuse ajal andnud rendile erinevat rasketehnikat (ekskavaatorid, tõstukid

jms). Ei ole õige kostja väide, et hageja ja Eurogoods OÜ ei ole konkurendid, kuna tegemist on

lepingupartneritega. Kostja on töölepingu kehtivuse ajal koostanud arveid hagejaga samal tegevusalal

tegutsevale äriühingule Eurogoods OÜ ning pidanud hagejaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal

läbirääkimisi Eurogoods OÜ-lt tööde tellija leidmiseks. Sellega on kostja rikkunud töölepingu p-s

9.1. sätestatud konkurentsikeeldu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus

osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja

leppetrahvi nõue kostja vastu saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest summas 1 695 eurot 76

senti. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja mitmekordselt rikkunud töölepinguga ettenähtud saladuse

hoidmise kohustust. Maakohus ei andnud hinnangut elektronposti väljatrükkidele, millest nähtub et

kostja on saatnud eelmainitud lepingud oma tööalase e-posti kaudu kolmandale isikule.

6. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Vastuse kohaselt on väär hageja väide, et kostja edastas konkurendi juhatuse liikmele

dokumente ja andmeid, mis sisaldasid hageja tootmis- või ärisaladust. Kostja tööarvuti oli kontoris

ning arvutisse said minna kaastöölised. Kuivõrd kostja viibis tihti objektidel, palus ta kaastöötajatel

siseneda arvutisse ning saata välja formaalselt kostja nimelt vajalik dokumentatsioon. Hageja ei ole

kehtestanud reegleid, mis reguleeriksid arvutikasutamise tingimusi, millest töötajad peaksid lähtuma,

seega ei ole tõendatud, et kostja on rikkunud saladuse hoidmise kohustust.

Eurogoods OÜ oli oluline koostööpartner, mitte konkurent. O.M.A. S.p.a. oli ka Eurogoods OÜ

klient, kellele Eurogoods OÜ rentis veoautot, mis hagejal puudus. Vastavalt KonkS § 63 lg 1 ls 2 ei

ole ärisaladuseks avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. O.M.A. S.p.a. kontaktandmed on

saadaval äriregistris, mistõttu on tegemist avalikustatud teabega.

Kostja tegutses alati hageja parimates huvides.

7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2 ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõue kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Kostja vaidlustab ka menetluskulude enda kanda jätmist ning palub mõista hagejalt välja enda kasuks

maakohtu menetluskuludest 48 eurot. Kostja palub jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt puudus maakohtul mõjuv põhjus tunnistaja A.S. ülekuulamise taotluse

rahuldamata jätmiseks. Kostja tasus õigeaegselt tunnistajatasu ettemaksu, kuid tunnistajat üle ei

kuulatud, kuivõrd puudus tõlk. Juhul, kui kohus ei soovinud tunnistajat üle kuulata vande all, oleks

tulnud kostja tunnistajale tagada võimalus anda ütlusi kirjalikult. Menetlusnormi rikkumisega on

kohus kohelnud pooli ebavõrdselt.

Maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmisega rikkunud kaalutlusõigust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1 lähtudes oleks tulnud menetluskulud

maakohtus jätta 50% kostja ja 50% hageja kanda. Hageja kandis maakohtus menetluskulusid 1104

eurot, kostja kandis maakohtus menetluskulusid 1200 eurot. Seega peaks hageja tasuma kostjale

{(1200-1104)/2} 48 eurot.

Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja A.S. kirjaliku ütluse toimunu kohta. Kostja esitas

9. jaanuaril 2015. a taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, ent maakohus teda üle ei kuulanud. Kui

ringkonnakohus leiab, et ütlus pole piisavalt detailne ning sobiv, taotleb kostja korduvalt A.S.u

ülekuulamist TsMS § 251 lg 1 alusel.

8. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda. Vastuse kohaselt on maakohtu otsus, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja

leppetrahv 1695 eurot 76 senti konkurentsipiirangu rikkumise eest, põhjendatud ja maakohus on

jõudnud sellise järelduseni poolte kogutud tõendeid õigesti hinnates.

Maakohus jättis õigesti kostja taotluse tunnistaja ülekuulamise kohta rahuldamata TsMS § 34 alusel.

Maakohus kohustas kostjat leidma tõlki tunnistaja ütluste tõlkimiseks kuid kostja kohtunõuet ei

täitnud. Tunnistaja kuulati üle töövaidluskomisjoni istungil. Hageja palub jätta apellatsioonkaebusele

lisatud lihtkirjalik dokument pealkirjaga „tunnistaja avaldus“ tähelepanuta, kuna see ei vasta TsMS

27. peatükis tunnistaja poolt antud ütluste kohta sätestatule. Maakohus on hagi osalisel rahuldamisel

õigesti rakendanud TsMS § 163 lg 1 ja on jätnud menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse osaliselt materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu osas,

millega maakohus jättis hagi saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 1 695 euro ja

76 sendi väljamõistmiseks rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega

mõistab kostjalt TLS § 22 ja § 23; võlaõigusseaduse (VÕS) § 625 ja 158 alusel hageja kasuks

täiendavalt välja leppetrahvi 1695 eurot ja 76 senti. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt

maakohtu otsuse põhjendusi.

10. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 8. detsembril 2011 tööleping, mille p 3.1 järgi asus kostja tööle

müügiesindaja-Narva piirkonnajuhi ametikohale. Tööleping lõppes kostja 18. juuli 2013. a avalduse

alusel, hagiavalduse kohaselt oli kostja viimane tööpäev 23. juulil 2013. a. Maakohus rahuldas hageja

töölepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõude osaliselt, apellatsioonkaebuses palub hageja

rahuldada nõue täies ulatuses, kostja palub apellatsioonkaebuses jätta leppetrahvi nõue täielikult

rahuldamata.

11. Esmalt peatub ringkonnakohus hageja töölepingu p-i 9.1. rikkumisest tuleneval kahju hüvitamise

nõudel.

Nimetatud punkti kohaselt kohustus kostja mitte töötama hageja konkurendi juures ja täitma hageja

konkurendilt saadud korraldusi ning mitte tegutsema samal majandus- või kutsetegevuse alal.

Lepingu p-i 9.2. ja 1.5. järgi on hageja konkurendid ehitusmasinate ja -seadmete ning tööriistade

rentimisega tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud. Konkurentsi osutamine on defineeritud

töölepingu p-s 1.6. Töölepingu p-i 1.6.2. järgi on konkurentsi osutamiseks töötaja poolt konkurendile

teenuste osutamine eraisikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti töötamine konkurendi juures

mistahes suulise või kirjaliku tsiviilõigusliku lepingu alusel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus luges põhjendatult Eurogoods OÜ hageja konkurendiks.

Maakohus tugines Eurogoods OÜ reklaamile (TVK tl 27–30) ja leidis, et Eurogoods OÜ tegevusalaks

on mh ka rasketehnika rentimine. Samuti nähtub Eurogoods OÜ arvetest (TVK tl 63–66), et

Eurogoods OÜ andnud rendile erinevat rasketehnikat (ekskavaatorid, tõstukid jms).

Kostja vastuväidete kohaselt varustas Eurogoods OÜ hagejat tööjõu ja masinakütusega, seega oli

tegemist mitte konkurentide, vaid omavahel koostööd tegevate ettevõtetega (I kd tl 4).

Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei ole põhjendatud. Hagi on praeguses menetluses esitatud

Eurogoods OÜ tehnika rentimisest tuleneva tegevuse toetamise ja arendamise suhtes, mis otseselt

osutab hagejale konkurentsi. Kõik hageja esitatud tõendid on seotud tehnika rentimisega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte omavaheline lepinguline koostöö ei

välista seda, et lepingupool saab osutada iseseisvalt oma klientidele sama teenust, mida osutab

lepingupartner. Hageja väidetav võlgnevus Eurogoods OÜ ees ning kostja esitatud tasaarveldusaktid

(I kd tl 73 jj) näitavad küll omavaheliste suhete olemasolu, kuid ei tõenda seda, et tegemist ei olnud

konkureerivate ettevõtetega tehnika rentimisel.

12. Selleks, et hagejal oleks kostja vastu töölepingu p-i 9 rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue,

pidi kostja töötama Eurogoods OÜ kui hageja konkurendi juures ning täitma Eurogoods OÜ-lt saadud

korraldusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja esitatud 4. juuni 2013 e-kirja järgi on kostja saatnud välja hulgaliselt Eurogoods OÜ arveid

(TVK tl 53), tegemist on Eurogoods OÜ klientidele Eurogoods OÜ nimel esitatavate arvetega (TVK

tl 54–66). Samuti on kostja 6. mail 2013. a saatnud e-kirja (I kd, tl 129, tõlge tl 130), milles palub

edastada kliendile Eurogoods OÜ arve. Kostja ei ole nimetatud e-kirjade sisu kohta vastuväiteid

esitanud, olles seisukohal, et kostja arvutile, mille kaudu kirjad on saadetud, pääsevad juurde ka

kõrvalised isikud (I kd tl, 4). Hageja väitel oli igal töötajal salastatud parool tööalasesse e-posti

sisenemiseks. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja nimetanud isikuid,

kellele ta oma isikliku parooli on edastanud. Kostja viited J.R. on paljasõnalised, kostja ei ole ka

selgitanud, kas J.R. teadis kostja e-kirjade juurdepääsuks vajalikku parooli.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnormi ega kohelnud pooli ebavõrdselt jättes

taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus kohustas kostjat leidma tõlk tunnistaja ütluste

tõlkimiseks (I kd, tl 143), kostjat esindas menetlus advokaat, kostja ei täitnud kohtunõuet.

Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas ka ringkonnakohtule dokumendi, millel puudub eestikeelne

tõlge.

Kostja enda maakohtule avaldatud seisukoht, mille kohaselt saatis tema arvutist kirju välja

Eurogoods OÜ ainuosanik ja juhatuse liige A.S., kinnitab pigem vastupidist: seda, et kostja osutas

teenust Eurogoods OÜ-le. E-kirjavahetusest (TVK tl 51–52) selgub, et kostja on 6. mail 2013. a ja 8.

mail 2013. a pidanud läbirääkimisi Eurogoods OÜ-le tellija leidmiseks, kuigi samal ajal oli kostja ka

hageja töötaja. Seega on kostja eraisikuna osutanud Eurogoods OÜ-le teenust ning rikkunud

töölepingu p-i 9.1.

13. Järgnevalt peatub ringkonnakohus hageja töölepingu p-i 8. 1. rikkumisest tuleneval leppetrahvi

nõudel. Nimetatud punktiga kohustus kostja hoidma saladuses talle seoses töölepingu täitmisega

teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on hagejal õigustatud huvi, eelkõige hoidma

hageja tootmis- või ärisaladust. TLS § 22 lg 1 kohaselt võib tööandja vastavalt VÕS §- s 625

sätestatule ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust, määrata, millise teabe kohta

kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.

Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei anna asjaolu, et Eurogoods

OÜ juhatuse liige kasutas kostja arvutit enda e-kirjade saatmiseks, alust järeldada, et Eurogoods OÜ

juhatuse liige pääses ligi hageja poolt kostjale usaldatud teabele ja/või ärisaladusele. A.S. selgitas

töövaidluskomisjonile, et ta kasutas kostja arvutit arvete saatmiseks, sest tal endal ei olnud arvutit

töökohal, kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Töölepingu p 8.2. kohaselt oli hageja tootmis- ja

ärisaladus defineeritud töölepingu p-s 1.4., nimetatud punkt sisaldab mh töötajate kasutusse antud

sala- ja turvakoode (p 1.4.9.).

Tööandja ärisaladuseks on töölepingu p-i 1.4.1. järgi klientide, koostööpartnerite, hankijate ja

allhankijate nimetused, nende majanduslik olukord, raamatupidamislikud näitajad, struktuur,

sisemine töökorraldus ja omanike andmed, samuti mistahes muu neid puudutav informatsioon.

Vastuoluline on kostja vastuses apellatsioonkaebusele edastatud seisukoht, mille kohaselt siis, kui

hagejal tekkis märkimisväärne võlgnevus Eurogoods OÜ ees (ca 20 000 eurot) ning pooled soovisid

jätkata partnerlust, edastati kostja lauaarvutist hageja võlgnike andmeid eesmärgiga, et

koostööpartnerid pingutavad koos selle nimel, et võlgnevus kätte saada. Hageja, kelleks on seadmete

rentimisega tegelev äriühing, võlgnikud on üldjuhul isikud, kellega hagejal on lepinguline suhe, seega

töölepingu p-s 1.4.1. loetletud isikud. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui ainuüksi Eurogoods

OÜ juhatuse liikmele hageja poolt kostjale tööülesannete täitmiseks antud arvuti kasutamise

võimaldamine ei pruugi olla saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, on praegusel juhul kasutatud

arvutit teabe saatmiseks, mis on hõlmatud töölepingu p-ga 1.4. Töölepingu p-i 8.3. järgi puudub

töötajal saladuse hoidmise kohustus, kui on olemas tööandja kirjalik luba teabe avalikustamiseks või

kui töötaja kohustus teabe avalikustamiseks tuleneb seadusest. Kostja ei ole hageja loale tuginenud.

14. Hageja on menetluses viidanud esitatud kostja 4. juuli 2013 e-kirjade ärakirjadele ning arvete

edastamise e-kirja ärakirjale (tvk lk 4; II kd, üldine viide kohtuistungil II kd tl 13 jj). Maakohus ei ole

nimetatud e-kirjade puudumisele asja materjalide juures tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus

nõudis hagejalt TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel e-kirjade esitamist.

Kostja 4. juulil 2013 saadetud kirjast nähtuvad äriühingu andmed. Kostja väide, et tegemist on ilma

vaevata internetist leitavate andmetega, võib-olla küll õige, kuid kostja ei ole vaielnud vastu sellele,

et ta edastas hageja kliendi andmeid ning sellele, et teises e-kirjas edastatud lepingud sisaldasid hageja

klientide andmeid. Üldjuhul ongi äriühingute andmed avalikult kättesaadavad, praegusel juhul on

hageja etteheide aga suunatud sellele, et kostja edastas nende äriühingute andmeid, kes olid hageja

kliendid. Sellele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

Konkurentsipiirang oli töölepingu p 9.3. kohaselt sõlmitud töölepingu kehtivuse ajaks. Saladuse

hoidmise kohustuse kehtivuse suhtes sarnane säte töölepingus puudub, kuid praegusel juhul on

vaidluse all kostja tegevus töölepingu kehtivuse ajal, seega tuleneb kohustus pooltevahelisest

lepingust.

Poolte vahel ei ole vaidlust leppetrahvi suuruse kujunemise üle. Leppetrahvi nõuet ei mõjuta ka

asjaolu, et hageja ei ole kostjale töö suhtes etteheiteid teinud ning see, et kostja esitas ise avalduse

töölepingu lõpetamise kohta (kostja avaldus, I kd, tl 4). Leppetrahvi nõude kehtivust ei mõjuta ka, et

asjaolu, et nõue esitati mõned nädalad pärast töösuhte lõpetamist.

Ringkonnakohus tagastab kohtuotsuse jõustumisel kostja esitatud A.S. poolt allkirjastatud venekeelse

dokumendi. Tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 lg 2 mõttes.

15. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi täieliku

rahuldamisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus määrab

hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses 1 025 eurot (ilma

käibemaksuta), s.h 225 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 800 eurot (ilma käibemaksuta)

lepingulise esindaja tasu, ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu maakohtus 920

eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv apellatsioonkaebuselt 225 eurot ning lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus 440 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1 585 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS

§ 138 lg-te 1 ja 2 järgi on menetluskuluks muuhulgas ka riigilõiv ning kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv. Lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramisel lähtub

ringkonnakohus TsMS § 175 lg-st 1, hinnates kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 80 eurot ilma käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik.

Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades on põhjendatud ja vajalik

hageja lepingulise esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 800 eurot (ilma käibemaksuta)

ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus vähendab 4. detsembri 2014. a

kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu, kuna istungi protokollist nähtuvalt

kestis istung 2 tundi 10 minutit ning põhjendatuks ei saa pidada istungiks ettevalmistamise kulu 3

tunni ulatuses. Ringkonnakohus jätab põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata 10. veebruari

2015. a istungiks ettevalmistumise ja istungil esindamise kulu, kohtukõne koostamise kulu ning

seisukoha koostamise kulu. 10. veebruari 2015. a istung lükati edasi ning istungil selgus, et hageja

esindajal puudus kehtiv volikiri. Kohtukõne teese pole kohtule esitatud, mistõttu selle toimingu eest

vastaspoolelt kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Hageja taotles TsMS § 177 lg 5 alusel hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt viivise seaduses

kehtestatud määras väljamõistmist ning kohus rahuldab nimetatud taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke