1-15-7268/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-7268

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. veebruari

2016 otsus Jevgeni Borovitšjovi süüdimõistmises

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Süüdistatav Jevgeni Borovitšjov, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgeni Borovitšjovi apellatsioon Viru Maakohtu 16. veebruari 2016

otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-7268 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega tunnistati Jevgeni Borovitšjov

kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 9; 121 ja 213 lg 1 järgi ning

mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust alates 04.02.2016.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Borovitšjov, kes palub tühistada

otsus talle mõistetud karistuse osas, kuna ta on psüühiliselt haige ja vanglas ei saa

ta vastavat ravi.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel

jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata

jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust.

KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2.

jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus,

mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate

nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja

selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest,

mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool

viidatud nõuete järgimist.

5. J. Borovitšjov on vaidlustanud talle mõistetud karistuse.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et talle mõistetud karistus tuleneb kokkuleppest (lk 54-

56), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus J. Borovitšjov ja tema kaitsja

advokaat Andrei Matvejev nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga, tsiviilhagide ja menetluskulude suurusega ning jõudsid

kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 52) kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. J.

Borovitšjov vastas kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta on kokkuleppega nõus

ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet.

Ringkonnakohus leiab, et J. Borovitšjovile on iga kuriteo eest eraldi mõistetud

karistus, mida seadus selle eest ette näeb, sanktsiooni alammäära lähedaselt ning

ka liitkaristuse mõistmisel on rakendatud printsiipi, kus kergemad karistused loeti

kaetuks raskeima karistusega.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil

arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-

s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.2. Ringkonnakohus leiab, et J. Borovitšjovi puhul on kokkuleppemenetluse sätteid

järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni

on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

6. Seoses J. Borovitšjovi viidetega väidetavalt raskele tervislikule seisundile ja

nõuetekohase arstiabi puudumisele vanglas ringkonnakohus märgib, et vajadusel

tuleb see küsimus lahendada KrMS §-s 425 ettenähtud korras, mis reguleerib

süüdimõistetu ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist tema haiguse tõttu.

Käesoleva määrusega seda küsimust lahendada ei saa.

7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab

ringkonnakohus J. Borovitšjovi apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/

Mati Kartau

Kohtunik