2-15-19257/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-19257

Tsiviilasi

Alexander Kraynovi hagi Olena Minaieva vastu

abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Alexander Kraynov (isikukood 36305100142,

elukoht Kärberi 27-70, Tallinn)

Kostja Olena Minaieva (isikukood 47406110051,

elukoht Dobrovolskogo 35-94, Komsomolski, Poltava,

Ukraina)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.03.2016

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada Alexander Kraynovi (isikukood 36305100142) ja Olena Minaieva

(isikukood 47406110051) abielu, mis sõlmiti 09.11.2011 Tallinna

Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud dokument nr 49-32-2011/2130.

3. Pärast abielu lahutamist jätta Olena Minaieva perekonnanimeks „Minaieva“.

4. Kummagi poole kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

EDADASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

Alexander Kraynov (hageja) palub kohtul lahutada Alexander Kraynovi ja Olena Minaieva

abielu, mis sõlmiti 09.11.2011 Tallinna Perekonnaseisuametis.

Olena Minaieva palus abielu lahutada ilma tema osavõtuta.

07.03.2016 istungil märkis hageja, et soovib lahutada, kuna kostja on sõitnud Ukrainasse

umbes 2 aastat tagasi ning sellest ajast on ka abielusuhted lõppenud ning taastada ei ole neid

enam võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja

07.03.2016 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et

abielusuhteid taastada võimalik ei ole ja ta ei soovi abielu jätkamist.

Kostja on esitanud kohtule avalduse, milles nõustub abielu lahutamisega. Avalduse allkirja

õigsust on kinnitanud Pashchenko T.B., Komsomolski linna riikliku notaribüroo notar.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg

1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 66

punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal

kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud

poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik mõlema poole vastava

tahteta. Poolte abielusuhted lõppesid kaks aastat tagasi. Kohus veendus hagejat

kohtuistungil ära kuulates, et abielusuhteid taastada ja pooli lepitada ei ole võimalik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud

ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus

abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostjal oli enne abielu sõlmimist

ning abielu ajal perekonnanimeks „Minaieva“. Seega säilib kostjal abielu ajal kantud

perekonnanimi „Minaieva“.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik