3-15-2934/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2934 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 22. oktoobri 2015. a vastuskirja nr 1.12-8/14-00545/139 õigusvastasuse tuvastamise ja kaebaja 15. septembri 2015. a taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Väinamere Liinid OÜ, esindaja adv Kristel Valk Vastustaja – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Ivar Siska Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Väinamere Liinid OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Väinamere Liinid OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-15-2934 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandusja taristuministri 03.10.2014 käskkirjaga nr 14-0311 kvalifitseeriti riigihankes „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (viitenumber 156229) Väinamere Liinid OÜ ning ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping.

2. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis 11.12.2014 ühispakkujatega TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping hankelepingu.

3. Väinamere Liinid OÜ pöördus 15.09.2015 majandusja taristuministri ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poole taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks. Väinamere Liinid OÜ hinnangul tuleneb alus hankemenetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-st 2. Hankemenetluse uuendamine on vajalik, sest Kaitsepolitseiameti

3-15-2934 2(4) avaldatud teabe põhjal on ühispakkujad esitanud hankemenetluses pakkumuse, mille täitmine on seotud altkäemaksu andmisega.

4. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuskirjaga nr 1.12- 8/14-00545/139 teavitati taotluse esitajat, et läbi viidud riigihanke viitenumbriga 156229 menetlus on lõppenud riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 p 1 alusel 11.12.2014. RHS ei sedasta alust hankemenetluse uuendamiseks. Riigihange on läbi viidud õiguspäraselt, menetluse läbiviimist on kontrollinud riikliku järelevalve käigus Rahandusministeerium, otsuste ja toimingute õiguspärasust on kontrollinud erinevad kohtuastmed. Seega on ühispakkujatega OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ sõlmitud avaliku teenindamise leping jätkuvalt kehtiv, puuduvad mistahes tühisuse alused. Hankemenetluse lõppemise ajal ei olnud avaldatud karistusregistris karistusandmeid ühispakkujate ega nende seaduslike esindajate kohta. RHS § 38 lg 1 kohaselt puudus alus nende pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Menetlusest kõrvaldamise aluseks ei saa süütuse presumptsiooni (PS § 22) kohaselt olla pelgalt kahtlustus või tulevikus teatavaks saavad asjaolud. RHS § 38 lg-s 2 sätestatud alused on dispositiivsed ja hankija on pakkujate vastavust neile tingimustele kontrollinud. Taotluses näidatud AK ja AK ei ole ühispakkujate seaduslikud esindajad. HMS-s sätestatud menetluse uuendamise alused ei ole riigihankemenetluses kohaldatavad (HMS § 2 lg 2). Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud ühispakkujate vastavus kvalifitseerimise tingimustele ja hankija otsuste õiguspärasus. Laevaehituslepingud on sõlmitud ja laevade ehitustööd jätkuvad Tallinna Sadam AS kinnitusel plaanipäraselt. RHS § 69 lg-s 11 sätestatud hankelepingu tühisuse alused ei ole praegusel juhul kohaldatavad. Hankemenetluse läbiviimisel ei ole rikutud riigihanke korraldamise aluspõhimõtteid.

5. Väinamere Liinid OÜ esitas 23.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tuvastada Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuse nr 1.12- 8/14-00545/139 õigusvastasus ning kohustada Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi vaatama Väinamere Liinid OÜ 15.09.2015 taotluse uuesti läbi.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 26.11.2015 määrusega kaebuse. Riigihankemenetluse uuendamist HMS alusel ei ole võimalik taotleda, kuna HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine RHS tähenduses haldusmenetlus HMS tähenduses. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus taotlusele on küll välja antud haldusmenetluses, kuid kaebaja poolt taotletavaid toiminguid (ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 38 lg 2 p 1 alusel ning hankelepingu tühisuse tuvastamine) ei saa läbi viia HMS sätetest lähtudes, kuna HMS riigihankemenetlusele ei kohaldu. Ka kaebaja ise tugineb oma kaebuse põhistuses üksnes RHS-st tulenevatele rikkumistele. Hankija tegevuse vaidlustamine on sätestatud ammendavalt RHS §-s 117. RHS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene isikule õigust nõuda hanke läbiviimist. RHS-s sätestatud õiguskaitsevahendid on suunatud vaid teostatud hanke läbiviimise õiguspärasuse kontrollile. RHS § 38 lg 1 p 1 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaalvõi väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema eluvõi asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Sama paragrahvi lõige 2 p 1 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on kutsevõi ametiliidu aukohtu otsusega või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutsevõi

3-15-2934 3(4) ametialaste käitumisreeglite vastu. Selliste asjaolude kohta puuduvad andmed. AS Tallinna Sadam ise riigihankes ei osalenud, ent puuduvad andmed ka tema või tema juhatuse liikmete karistatuse kohta. Ka kaebaja ise kinnitab, et tegemist on käesoleval hetkel vaid AK-le ja AK- le esitatud kahtlustusega, mitte jõustunud kohtulahendiga. Väited AS Tallinna Sadam endiste juhatuse liikmete poolt altkäemaksu võtmise kohta on vastuolus PS §-ga 22. Puuduvad RHS § 69 lg-s 11 toodu alused ning hankija ei ole rikkunud hankemenetluse aluspõhimõtteid. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2015 määrusega jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud ühispakkujate vastavus kvalifitseerimistingimustele. Kui kohus tuvastaks Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.10.2015 vastuskirja nr 1.12-8/14-00545/139 õigusvastasuse, ei saavuta kaebaja sellega kaebuses nimetatud eesmärki, milleks on ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 38 lg 2 p 1 alusel ning hankelepingu tühisuse tuvastamine. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumil puudub alus kaebuses välja toodud ning 15.09.2015 taotluses nimetatud asjaoludel käesoleval ajal hankemenetluse tulemuste ümberhindamiseks. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

7. Väinamere Liinid OÜ esitas 15.12.2015 määruskaebuse halduskohtu 26.11.2015 määruse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus ei pidanud 28.12.2015 määrusega põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Väinamere Liinid OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.11.2015 määrus tühistada. Kaebajale ei olnud vaidlustuse esitamise ajal altkäemaksu võtmine teada. See juhtum avalikustati 26.08.2015. Kaebaja esitas vastustajale taotluse nimetatud ajast arvates vähem kui ühe kuu jooksul. Kuna on oht, et hankeleping on tühine vastuolu tõttu avaliku korra ja heade kommetega, peab vastustaja võtma kasutusele meetmed, et pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ei oleks rikutud RHS üldpõhimõtteid. Arvestada tuleb sellega, et hankeleping sõlmiti kümneks aastaks. Halduskohus juhindus RHS § 38 lg 1 p 1 formaalsetest nõuetest, ent Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lg 2 p d näeb ette, et lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui ostja suudab seda mis tahes viisil tõestada. Direktiiv 2014/24/EL, mille ülevõtmise tähtaeg on küll alles märtsis 2016, võimaldab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada ka juhul, kui ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab ettevõtja aususe küsitavaks. Altkäemaksu võtsid vahetult ühispakkujate nõukogu liikmed. Altkäemaksu võtmise fakt on piisav, et ette heita ühispakkujatele ametialaste käitumisreeglite rikkumist selliselt, et ühispakkujate ausus on küsitav. Hankija on rikkunud hanke aluspõhimõtteid, sõlmides hankelepingu isikuga, kelle pakkumus sisaldab altkäemaksu võtmise tõttu tühist lepingut parvlaevade ostmiseks. Lubamatu on olukord, kus haldusorgan on teadlik sellest, et on sõlminud avaliku korra ja heade kommetega vastuolus oleva hankelepingu, kuid seda teades jätkab hankelepingu täitmist. Vastustajal on praeguses olukorras kohustus keelduda hankelepingu edasisest täitmisest ning nõuda lepingu tagasitäitmist ja tagastada ühispakkujatele saadu.

9. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu määrusega ja jääb oma 22.10.2015 kirja seisukohtade juurde.

3-15-2934 4(4) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu õiguspärase määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel korrata.

11. Kaebajal oli võimalik tugineda pärast ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse peale esitatud vaidlustuse läbivaatamist või sellele vaidlustusmenetlusele järgnenud kohtumenetlust teada saadud asjaoludele ka teistmismenetluses. Kaebaja teistmisavaldust ei võtnud Riigikohus 10.12.2015 määrusega menetlusse. Ilmnenud asjaolu asjassepuutumatust kinnitab Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2015 otsuse nr 3-3-1-50-15 p 17.

12. RHS § 38 lg 1 p 1 ei saa mõista nii, et see võimaldaks hankemenetlusest kõrvaldada ka pakkuja, kelle või kelle juhtorgani liikmete suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Säte eeldab jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu. Pakkuja nõukogu liikmed ei ole ka tema seaduslikud esindajad. Direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lg 2 punkti d ei saa mõista nii, et see hõlmaks ka ettevõtja poolt kuriteo toimepanemise kahtluse. Vastasel korral kaotaks sama lõike punkt c („/.../ vastavalt asjaomase riigi õigusnormidele res judicata jõudu omava kohtuotsusega tema ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud“) tähenduse. Ka direktiiv nõuab, et rikkumise oleks toime pannud ettevõtja, mitte tema nõukogu liige.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets