1-14-4939/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märtsil 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4939

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. jaanuari

2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Igor Struk (isikukood 36701120039),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Igor Struki

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. augusti 2014. a otsusega tunnistati Igor Struk süüdi KarS § 274 lg 1

– § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti

mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 7. mai 2013. a otsusega mõistetud karistusega 3

aastat 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse

kandmise alguseks loeti 17. oktoober 2012. Kinnipeetava karistusaeg lõppes 17. veebruaril

2016.

2. Viru Vangla esitas 16. detsembril 2015 Viru Maakohtule materjalid I. Struki suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016. a määrusega kohaldati I. Struki suhtes karistusjärgset

käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud. I. Strukki kohustati karistusjärgse käitumiskontrolli ajal

järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8

sätestatud kontrollkohustusi. Kohtumääruse põhjendused on lühidalt järgmised.

3.1

I. Struk on Harju Maakohtu 22. augusti 2014. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 274

lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel

loeti mõistetud karistus kaetuks varasema karistusega, s.o 3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega.

Kinnipeetav vabanes karistuse kandmisest tähtaegselt 17. veebruaril 2016. Samuti on I.

Strukki karistatud Harju Maakohtu 7. mai 2013. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Seega on I. Strukki karistatud tahtliku kuriteo eest

vähemalt kaheaastase vangistusega ja ta on talle mõistetud vangistuse ära kandnud täies

ulatuses ning teda on eelnevalt karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase

karistusega. See tähendab, et formaalsed eeldused I. Strukki suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud.

3.2

Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 14-l

korral, vangistuses viibib ta kümnendat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud

juhuslik. Toimepandud kuritegude raskusaste on varieeruv – käesolev karistus on mõistetud

katse eest kasutada vägivalda võimuesindaja vastu tema ametikohustuste täitmisel; varasemalt

on teda karistatud mh vägistamise, tahtliku tapmise ja narkootikumide käitlemise eest.

Soodusteguriks on peamiselt materiaalse kasu saamise soov. Hinnates I. Struki varasemat

elukäiku, võib järeldada, et isikul on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis ning tema

valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik mõjutada ei mõistetud reaalsete ega tingimuslike

karistustega. I. Struk ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud, mistõttu on alust

arvata, et vabanemise korral võib ta hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Selliseks

arvamuseks annab alust ka see, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.

3.3

I. Struki töökogemus vabaduses on olnud minimaalne. Iseloomustusest nähtuvalt on ta

suurema osa oma elust veetnud vangistuses. Vabaduses olles on I. Struk hankinud endale

eluks vajaliku sissetuleku kriminaalsel teel. Samuti puudub isikul vabanemisel garanteeritud

töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku. Majanduslikku seisundit mõjutavad

negatiivselt ka tasumata nõuded, mida on 7800 euro ulatuses. Vabanemisfondi on kogunenud

317 eurot. Päritoluperekonnaga on I. Strukil suhted katkenud, tema suhtlusringkond on väike

ning koosneb ka kriminaalkorras karistatud isikutest. Puudulik majanduslik toimetulekuoskus

ning toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine võib soodustada uute kuritegude toimepanemist.

Samuti on varasemalt kuritegude toimepanemist soodustanud alkoholi kuritarvitamine.

Väidetavalt I. Struk enam alkoholi ei tarvita, kuna tervis ei võimalda. Kinnipeetaval on varem

diagnoositud narkosõltuvus, mida ta ise ei tunnista ega ole olnud nõus talle pakutava

sõltuvusraviga. 1985. aastal on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millega tunnistati I.

Struk psühhopaatiliseks isiksuseks.

3.4

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ning ta kinnitas ka kohtuistungil, et tal puudub

vabanemisel kindel alaline elukoht. Isik avaldas soovi võimalusel välismaale elama minna.

Kohus möönab, et käitumiskontrolli kohaldamiseks on vajalik kindla elukoha olemasolu,

kuivõrd üheks kontrollnõudeks on kohustus elada kohtu poolt määratud kindlas elukohas.

Üksnes elukoha puudumise tõttu KarS § 871 lg 1 kohaldamata jätmine oleks aga vastuolus

selle sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna

turvalisuse tagamises. Olukorras, kus süüdimõistetul puudub vabaduses elukoht, tuleb

määrata talle esmalt kohustus see teatud aja jooksul leida. Seejuures saavad isikut elukoha

leidmisel abistada just kriminaalhooldusametnik ja kohalik omavalitsus.

4. I. Struk esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist. I. Struk ei ole karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamisega nõus, sest kuritegude eest mõistetud karistuse on ta ära

kandnud vangistustähtaja möödumisega. Eestis ei ole tal püsivat elukohta. Et mitte toime

panna uut kuritegu, peab ta vajalikuks muuta oma suhtlusringkonda ja selleks plaanib ta sõita

välismaale. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole see aga võimalik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et vaidlustatav

maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuses esitatud seisukohad ei too kaasa lahendi

tühistamist. Nõustudes täielikult maakohtu põhistustega, märgib kolleegium vastusena

kaebusele järgmist.

6. KarS § 871 lg 1 alusel võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo

eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies

ulatuses (p 1); teda on enne eelmises punktis nimetatud kuriteo toimepanemist samuti

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (p 2) ja arvestades kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi

kuritegusid (p 3).

7. Käesoleval juhul on I. Struki puhul KarS § 871 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.

I. Struk kannab praegu karistust Harju Maakohtu 22. augusti 2014. a otsuse alusel, millega

talle mõisteti KarS § 274 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate

tahtlike kuritegude toimepanemise eest KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud

vangistust. Karistuse kandmise tähtaeg saabus 17. veebruaril 2016 ja seega on I. Struk

käesoleva kaebuse lahendamise ajaks karistuse täies ulatuses ära kandnud (p 1). Enne seda on

I. Strukki karistatud mh Harju Maakohtu 24. septembri 2010. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1,

§ 184 lg 1, § 349 ja § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 alusel 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega (p 2).

Kuigi kinnipeetav ise ei pea käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks, on ringkonnakohtu

arvates täidetud ka kolmas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, st on alust

arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. I. Strukki on kriminaalkorras karistatud kokku

neljateistkümnel korral ja reaalses vangistuses viibib ta kümnendat korda. I. Struki poolt

toime pandud kuritegude ring on lai. Teda on karistatud vägistamise, huligaansuste, salajase

varguse, tahtliku tapmise, vägivallategude, varguste, omavoliliste sissetungide, narkootiliste

ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise

eest. Suurema osa oma elust on I. Struk veetnud vanglas. Vabanedes puudub I. Strukil nii

kindel elu- kui ka töökoht ning toetavad lähedased. Seega tekitab nii I. Struki varasem

kriminaalne minevik kui ka tema vabanemisjärgsed elutingimused kohtus tõsiseid kahtluseid

tema võimekuses alustada vabaduses uut, seaduskuulekat elu.

8. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine ainuüksi Eestis elukoha

puudumise tõttu oleks vastuolus KarS § 871 lg 1 mõttega, mis seisneb eelkõige uute

kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Nimetatud seisukohta on

ringkonnakohus väljendanud ka varem (vt Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 1-10-

14829). Elukohta omava süüdimõistetu suhtes on kriminaalhoolduse läbiviimine lihtsam, kuid

need isikud ei tohiks olla seetõttu ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub

elukoht. Viimasel juhul oleks elukohta mitte omavate süüdimõistetute puhul karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine võimatu. Välistatud pole olukorrad, kus ühiskonnale ohtu

kujutavad isikud teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad

seeläbi lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Sellise olukorra vältimiseks tuleks

lähtuda sotsiaalhoolekandeseaduse §-dest 1143 ja 28, mille alusel peaks kinnipeetav saama

endale elukoha. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on tal võimalus

pöörduda koostöös kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ-de poole, kelle

kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse

tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon. Kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt

valvab hooldaja kriminaalhoolduse teostamise käigus kohtuotsuses märgitud kohustuste

täitmise järele, abistab ja nõustab hooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab

talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele

katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide

lahendamisel. Tulenevalt eeltoodust on maakohus, kohustades I. Strukki ühe kuu jooksul

pärast vabanemist otsima endale elukoha, toiminud seaduslikult.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 29. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau