1-16-1197/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-16-1197

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2016, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1197 (14244000223) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Liina Pikma Kriminaalasi K.T süüdistuses KarS §

1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.T isikukood XXX, Eesti kodan vene ik, põhiharidus, emakeel – keel, ei tööta, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud: 17.02.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 80 pm s.o. 4000 krooni tingimisi 3-aastase katseajaga. Asja läbivaatamise kuupäev 3.03.2016 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

-

-

Juhindudes KrMS § 247 § 249, § 313, § 315 § 319 kohus

O T S U S T A S:

1. Süüdi tunnistada K.T kuriteo toimepanemises KarS §

1 järgi ning mõista temale karistuseks .

6 (kuus) kuud vangistust

2. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimisi K.T suhtes kohaldamata ning täitmisele täielikult pööramata, kui ta ei pane 1- aastase (ühe) katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid. -

3. Kohustada K.T järgima KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud kontrollnõude -des 1- id Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all:

- .

Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx

- Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

- Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

- Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.

- Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

1-16-1197

- Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algus 3.03.2016 .

4. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 välja mõista K.T ´lt riigituludesse menetluskulud:

645 eurot sundraha; 156,69 + 61,44 eurot kaitsjatasu. Kokku 863,13 eurot.

5. 12-kuulise K.T´l tasuda tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016017, ning selgitus „K.T 1 1197 menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg

4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

K.T-le on süüdistus esitatud selles, et tema olles varem karistatud Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 17.02.2009 otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära (4000 krooni) tingimisi 3 aastase kateajaga, tuvastamata jäänud kuupäeval ja - kellaajal, 2014.a. septembri lõpus korteris aadressil , oma alaealise tütre juuresolekul, lõi üks xxx kord oma alaealist poega xx xx´d rusikaga vastu õla piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Seejärel K.T lõi mitu korda alaealist ´d rusikate ja jalgadega vastu jalgu, xx.xx milleg tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.

Seega pani K.T toime teise inimese löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt ja lähisuhtes oleva alaealise poja suhtes, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Hetkel kehtivas karistusseaduses tuleb nimetatud tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel).

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus

121 j K.T süüditunnistamist KarS § ärgi ning palub mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

1-16-1197

KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus K.T suhtes tingimisi kohaldamata ja seda täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.T ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja -

täidab KarS § s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx.

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuistung

Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.

Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav K.T on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb K.T süüdi tunnistada KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toi

mepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale - määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on

645 eurot (430*1,5=645).

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista K.T-lt. Menetluskulud tasuda

12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik