3-15-2746/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJüri Landberg esitas 03.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Kunda Linnavolikogu 05.10.2015. a otsuse nr 28 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
Legislator headnote
AI generated3-15-2746/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsuse nr 28 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
02.03.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-2746
Haldusasi
Jüri Landbergi kaebus Kunda Linnavolikogu
05.10.2015. a otsuse nr 28 tühistamiseks ja tekitatud
kahju summas 10 224 eurot väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jüri Landbergi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Kaebaja Jüri Landberg
Vastustaja Kunda Linnavolikogu
RESOLUTSIOON
Jätta Jüri Landbergi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Jüri Landberg esitas 03.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Kunda Linnavolikogu
05.10.2015. a otsuse nr 28 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
Kaebuse kohaselt oli kaebaja Kunda linnapea. 05.10.2015 avaldas linnavolikogu kaebajale
umbusaldust ja vabastas kaebaja ametist, mille kohta koostati linnavolikogu otsus nr 28. Kuna
kaebaja ametist vabastamine oli õigusvastane, palub kaebaja mõista tema kasuks välja
hüvitise 6 kuupalga ulatuses. Kaebaja tugineb avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-le 1.
Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot.
2. 13.11.2015. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja ei olnud ametnik ATS tähenduses ja tal ei
ole võimalik esitada ATS § 105 lg-s 1 toodud nõuet. Kaebajal tuli esitada oma nõue
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 kohaselt lubatud nõude või nõuetena.
Kaebajal tuli teatada, kas ja millise nõude esitab ta Kunda Linnavolikogu 05.10.2015. a otsuse
nr 28 suhtes. Kaebajal tuli täpsustada ja täiendavalt põhjendada hüvitise nõuet.
Hüvitamiskaebuse esitamise korral tuli kaebajal tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2
kohane riigilõiv 3 % summast, mille väljamõistmist taotletakse, arvestades, et 15 eurot on
kaebaja tasunud.
3. 30.11.2015. a esitas kaebaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja leidis, et tal on
õigus esitada ATS § 105 lg-s 1 toodud nõue, kuna avaliku teenistuse seaduse kohaldamisalast
on välistatud linnavalitsuse liikmed, aga mitte linnapea. Kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse (KOKS) seletuskirjas on öeldud, et vajadusel võib selles seaduses viidata avaliku
teenistuse seadusele, sellega andis seadusandja võimaluse reguleerida kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduses reguleerimata õigussuhteid avaliku teenistuse seadusega.
Kaebaja soovib hüvitist 10 224 (6 x 1704) eurot. Kaebaja esitas nõudele riigivastutuse
seadusest tulenevad põhjendused ja kinnitas, et tegemist ei ole KOKS § 541 lg 1 p-st 3
tuleneva nõudega. Juhul, kui kohus jääb selle juurde, et kaebaja suhtes ei saa kohaldada
avaliku teenistuse seadust, esitab kaebaja tühistamiskaebuse, milles taotleb Kunda
Linnavolikogu 05.10.2015. a otsuse nr 28 tühistamist.
Kaebaja leidis, et tal ei tule tasuda riigilõivu, kuna hüvitise nõue põhineb saamata jäänud
palga nõudel ja selle eest ei võeta riigilõivu RLS § 22 lg 1 p 1 alusel.
4. Tartu Halduskohus tagastas 10.12.2015. a määrusega J. Landbergi kaebuse (resolutsiooni p
1) ja pärast kohtumääruse jõustumist riigilõivu 15 eurot J. Landbergile.
Halduskohus märkis, et ATS § 2 lg 3 p 10 kohaselt ei kohaldata avaliku teenistuse seadust
valla- või linnavalitsuse liikmele. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad linnavalitsuse koosseisu
linnapea ja valitsuse liikmed. See tähendab, et avaliku teenistuse seaduses linnavalitsuse
liikme kohta sätestatu kehtib ka linnapea suhtes. Sama tuleneb seaduse seletuskirjas toodud
põhimõttest, et avaliku teenistuse seadus reguleerib neutraalsete avalikku võimu teostavate
isikute ehk ametnike teenistussuhet. Linnapea ametikoht on vaieldamatult poliitilise
iseloomuga.
Linnavalitsuse liige (erinevalt linnapeast) võib samal ajal olla ka ametnik. Praktikas
kasutatakse sellist paralleelstruktuuri, kus sama isik on nii valla- või linnavolikogu poolt
kinnitatud valitsuse liige kui ka valitsuse poolt ametisse nimetatud ametnik. Linnapea puhul ei
ole see võimalik, kuna KOKS § 50 lg 2 kohaselt ei või vallavanem või linnapea olla
väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku
omavalitsuse ametikohal.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on küll viiteid avaliku teenistuse seadusele, kuid
puudub konkreetne viide, mis võimaldaks ATS § 105 kohaldamist linnapeale.
Kaebaja ei olnud ametnik avaliku teenistuse seaduse tähenduses ja ta ei saa esitada ATS § 105
lg-s 1 sätestatud nõuet. Kui kaebaja taotleb kohtult rahalist hüvitist, siis saab tegemist olla
ainult HKMS § 37 lg 2 p-s 4 sätestatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise
nõudega.
Kohus saaks kaebuse menetlusse võtta liitkaebusena, mis sisaldab Kunda linnavolikogu
05.10.2015. a otsuse nr 28 tühistamise ja kahju 10 224 euro hüvitamise nõudeid. Kaebaja
eesmärgid ja esitatud taotlused vajaksid küll täpsustamist (sh tühistamisnõude vajalikkuse ja
eesmärgi osas), kuid see ei ole takistuseks kaebuse menetlusse võtmisel. Kohus ei saa aga
kaebust menetlusse võtta, kuna kaebaja ei ole täitnud kohtu nõuet tasuda riigilõiv. Nõude
10 224 euro korral on riigilõivu suuruseks 306,72 eurot. Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot,
seega tulnuks kaebajal täiendavalt tasuda 291,72 eurot.
Nõustuda ei saa kaebajaga, et tal ei tule riigilõivu tasuda RLS § 22 lg 1 p 1 alusel.
Eelnimetatud sättes on mõeldud töölepingu seadusest ja avaliku teenistuse seadusest
tulenevaid nõudeid. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudele
riigilõivuvabastust ei kehti.
Õigusaktides on kehtestatud mitmeid erisusi töötajate ja ametnike kaitseks. Sellega kaitstakse
töölepingu ja teenistussuhte eeldatavalt nõrgemat ja haavatavamat poolt ning lihtsustatakse
suure hulga erineva haridus- ja varandusliku tasemega isikute võimalusi kaitsta oma
igapäevast sissetulekut. Sellisteks säteteks on ka ATS § 105 ja sellega analoogiline töölepingu
seaduse § 109, mis annavad töötajale ja ametnikule võimaluse esitada kahju hüvitamise
nõue lihtsustatud korras ja RLS § 22 lg 1 p 1, mis vabastab töötajate ja ametnike
hüvitisenõuded riigilõivust. Põhjendamatu on laiendada eelnimetatud soodustusi kõigile
isikutele, kes teevad tööd ja saavad selle eest tasu.
Kaebaja ei ole välja toonud oma eesmärki kohtusse pöördumisel. Kaebusest kui tervikust
tuleneb, et kaebaja eesmärk on eeskätt hüvitise saamine. Kaebaja möönab, et Kunda
linnavolikogu otsus on jõus ja kinnitatud on juba uus linnapea. Seetõttu ei võta kohus kaebust
menetlusse osaliselt, üksnes tühistamiskaebuse osas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. J. Landberg esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a määrus
tühistada.
Määruskaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus meelevaldselt ATS § 2 lg 3 p-i 10. Avaliku
teenistuse seaduse seletuskirja kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja
linnavalitsuse liikmed ning osavalla või linnaosavanemad ATS-i reguleerimisalast välja
jäetud, kuna tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid.
Seadusandja ei ole laiendanud antud lõike punkti linnapeade ja vallavanemate osas ja leidnud
üheselt, et nad on ametnikud ja avaliku võimu teostajad. Seadusandja on kinnitanud oma tahet
piirata ATS-i kehtivust ainult valitsuse liikmete, mitte linnapeade ega vallavanemate suhtes,
kuna linnavalitsuse liige ei teosta avalikku võimu iseseisvalt, vaid läbi kollektiivse
otsustusprotsessi.
Viide KOKS § 49 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna linnapea ametkoht ei piirdu ainult
linnavalitsuse liikmeks olemisega, vaid ta on linnavalitsuse kui asutuse juht.
Halduskohtu seisukoht, et KOKS-is puudub viide, mis võimaldaks ATS § 105 kohaldamist
linnapeale, on ekslik, kuna KOKS § 54 lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust valla ja
linna ametiasutustes avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus. Avaliku
teenistuse seaduse seletuskirjas andis seaduseandja õiguse KOKS-is reguleerimata
õigussuhete reguleerimiseks ATS-i rakendamisega. Kohaliku omavalitsuse korraldamise
seadus ei reguleeri suhteid, mis on seotud linnapea ebaseadusliku vabastamisega.
Viide KOKS § 50 lg-le 2 ei ole kohane, kuna omavalitsusjuhil on volikogu nõusolekul õigus
olla ametniku ametikohal teises omavalitsuses.
Viide linnapea ametikoha poliitilisele iseloomule on mitmeti tõlgendatav. Kaebaja vabastati
linnapea, mitte linnavalitsuse liikme kohustustest. Kui linnapea on poliitiline isik, siis peaks
antud tõlgendus laienema ka abilinnapeale, nõunikele ja teistele, kuid seadusandja on
piirdunud ainult valitsuse liikmetega.
Riigivastutuse seadust ei ole võimalik rakendada, kuna kaebaja ei olnud Kunda
Linnavolikoguga avalik-õiguslikes suhetes. Volikogu kinnitab linnapea ametisse ja nende
vahel tekib teenistus- ja usaldussuhe, mis kestab kuni linnapea vabastamiseni volikogu poolt.
Kui kohus leiab, et omavalitsusjuhile ei rakendu ATS-st tulenev kaitse, siis loobub kaebaja
RVastS-st lähtuvast hüvitise nõudest, jäädes HKSM § 37 lg 2 p-st 1 tuleneva
tühistamiskaebuse juurde.
6. 05.01.2016. a määrusega võttis Tartu Halduskohus J. Landbergi esitatud määruskaebuse
menetlusse (resolutsiooni p 1), rahuldas määruskaebuse osaliselt ja muutis Tartu Halduskohtu
10.12.2015. a määruse resolutsiooni p 1 järgmiselt: 1. Tagastada kaebus kahju 10 224 euro
hüvitamise nõudes. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a määruse resolutsiooni p 2
(riigilõivu tagastamine) (resolutsiooni p 2), esitas määruskaebuse rahuldamata osas Tartu
Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 3).
Halduskohus märkis, et kaebaja esitas alternatiivselt hüvitamis- ja tühistamisnõuded ning
tasus riigilõivu 15 eurot. Määruskaebusest ja kaebaja 05.01.2016 selgitusest tuleneb, et
kaebaja soovib tühistamisnõude menetlemist igal juhul. Seega on kohtul võimalik võtta
tühistamisnõue menetlusse sõltumatult hüvitamisnõudest ja kaebust ei oleks tulnud täielikult
tagastada. Selguse huvides tühistab kohus ka otsustuse riigilõivu tagastamise kohta.
Hüvitamisnõude tagastamise osas jääb kohus oma varasema seisukoha juurde ning jätab
määruskaebuse selles osas rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et J. Landbergi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 10.12.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu
Halduskohtu 10.12.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud
halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.
8. ATS § 2 lg 3 p 10 alusel ei kohaldata avaliku teenistuse seadust valla- või linnavalitsuse
liikmetele. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valitsuse koosseisu vallavanem või linnapea ja
valitsuse liikmed. Seega on asjakohatu määruskaebuse esitaja seisukoht, et linnapea ei ole
valitsuse liige ja seega kehtib tema suhtes ATS. Ringkonnakohus peab sellega seoses
vajalikuks märkida ka seda, et vastasel juhul oleks tegemist ka ebavõrdse kohtlemisega, kuna
linnapea suhtes kehtiks ATS ja teiste linnavalitsuse liikmete osas mitte. Samuti on
halduskohus õigustatult viidanud ka ATS seletuskirjale, mille kohaselt ATS reguleerib
neutraalsete avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Sisuliselt on
määruskaebuse esitaja ka ise õigeks võtnud asjaolu, et linnapea on poliitiline ametikoht.
Eeltoodu alusel ei ole kaebajal võimalik esitada ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud nõuet ja seega oli
halduskohtul õigus selles osas kaebus tagastada. Kuigi halduskohus tegi kaebuse esitajale
ettepaneku esitada HKMS § 37 lg 2 p-s 4 ettenähtud nõue, tasudes ära nõutud riigilõivu. Kuna
kaebaja ei tasunud riigilõivu, siis puudus kohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega oli
halduskohus õigustatud kaebuse menetlusse võtma ainult tühistamiskaebuse osas. Ka muud
määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole aluseks halduskohtu määruse tühistamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Maili Lokk
Agu Timmi