Legislator Case Law & Legislation
3-15-2746/12 AI generated

3-15-2746/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2746/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jüri Landberg esitas 03.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Kunda Linnavolikogu 05.10.2015. a otsuse nr 28 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-15-2746/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsuse nr 28 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

Keywords

AI generated
precautionary land acquisition lugano Convention special provisions for Luxembourg freedom of navigation standing against building permit customs legislation
AI generated
3-13-70117/21
Tallinna Linnavalitsuse 30.10.2013 korraldusega nr 1515-5 kehtestati alates 01.12.2013 korraldatud jäätmeveo teenuste hinnad Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkondades nr 6 ja 7 ning Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 (p 1) ning tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2013 korralduse nr 39-k punkt 1 ja lisa 1 ja muudeti 16.01.2013 korralduse punkti 2 ja lisa 2 pealkirja, jättes välja sõnad „Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9“ (p 2).
3-15-495/3
Maardu Linnavolikogu 27.01.2015 otsusega nr 117 (otsus nr 117) moodustati jaoskonnakomisjonid hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks valimisjaoskondades 01.03.2015 toimuvatel Riigikogu valimistel. E.T. esitas 27.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse otsuse nr 117 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et kuna Maardu linna senine linnapea Nikolai Vojeikin astus 21.11.2014 tagasi ja Maardu Linnavolikogu valis uue linnapea Georgi Bõstrovi alles 27.01.2015, st üle 2 kuu hiljem, siis on linnavolikogu muutunud tegutsemisvõimetuks ja tema õigusaktid on tühised, sh 27.01.2015 otsus nr 117, millega moodustati valimisjaoskonnad. Kuna Maardus ei ole moodustatud kehtivalt valimisjaoskonda, siis ei saa kaebaja Maardu linna elanikuna anda kehtivalt oma häält Riigikogu valmistel. Kaebajal on valijana õigus nõuda, et Riigikogu valimistel korraldaks hääletamise ja häälte kokkulugemise seaduslik valimiskomisjon, mille on moodustanud pädev organ. Vastasel korral ei ole Riigikogu valimised Maardu linnas legitiimsed. Kaebuse kohaselt on kaebaja Eesti kodanik ja Maardu linna elanik, kes on kantud Maardu valijate nimekirja. Kaebaja kavatseb osaleda 01.03.2015 valimistel. Kaebaja soovib, et tema hääl läheks valimistel arvesse. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras hääletamise korraldamise peatamist Maardu linna valimisjaoskondades.
3-20-713/35
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
3-06-760/15
1.Viljandi linna ÕVVTK komisjoni 23.02.1994.
3-12-252/21
01.12.2011 alustas Sillamäe Linnavalitsus riigihanget „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Sillamäe linnas“.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

02.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2746

Haldusasi

Jüri Landbergi kaebus Kunda Linnavolikogu

05.10.2015. a otsuse nr 28 tühistamiseks ja tekitatud

kahju summas 10 224 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Landbergi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja Jüri Landberg

Vastustaja Kunda Linnavolikogu

RESOLUTSIOON

Jätta Jüri Landbergi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Jüri Landberg esitas 03.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Kunda Linnavolikogu

05.10.2015. a otsuse nr 28 õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt oli kaebaja Kunda linnapea. 05.10.2015 avaldas linnavolikogu kaebajale

umbusaldust ja vabastas kaebaja ametist, mille kohta koostati linnavolikogu otsus nr 28. Kuna

kaebaja ametist vabastamine oli õigusvastane, palub kaebaja mõista tema kasuks välja

hüvitise 6 kuupalga ulatuses. Kaebaja tugineb avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-le 1.

Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot.

2. 13.11.2015. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja ei olnud ametnik ATS tähenduses ja tal ei

ole võimalik esitada ATS § 105 lg-s 1 toodud nõuet. Kaebajal tuli esitada oma nõue

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 kohaselt lubatud nõude või nõuetena.

Kaebajal tuli teatada, kas ja millise nõude esitab ta Kunda Linnavolikogu 05.10.2015. a otsuse

nr 28 suhtes. Kaebajal tuli täpsustada ja täiendavalt põhjendada hüvitise nõuet.

Hüvitamiskaebuse esitamise korral tuli kaebajal tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2

kohane riigilõiv 3 % summast, mille väljamõistmist taotletakse, arvestades, et 15 eurot on

kaebaja tasunud.

3. 30.11.2015. a esitas kaebaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja leidis, et tal on

õigus esitada ATS § 105 lg-s 1 toodud nõue, kuna avaliku teenistuse seaduse kohaldamisalast

on välistatud linnavalitsuse liikmed, aga mitte linnapea. Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) seletuskirjas on öeldud, et vajadusel võib selles seaduses viidata avaliku

teenistuse seadusele, sellega andis seadusandja võimaluse reguleerida kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduses reguleerimata õigussuhteid avaliku teenistuse seadusega.

Kaebaja soovib hüvitist 10 224 (6 x 1704) eurot. Kaebaja esitas nõudele riigivastutuse

seadusest tulenevad põhjendused ja kinnitas, et tegemist ei ole KOKS § 541 lg 1 p-st 3

tuleneva nõudega. Juhul, kui kohus jääb selle juurde, et kaebaja suhtes ei saa kohaldada

avaliku teenistuse seadust, esitab kaebaja tühistamiskaebuse, milles taotleb Kunda

Linnavolikogu 05.10.2015. a otsuse nr 28 tühistamist.

Kaebaja leidis, et tal ei tule tasuda riigilõivu, kuna hüvitise nõue põhineb saamata jäänud

palga nõudel ja selle eest ei võeta riigilõivu RLS § 22 lg 1 p 1 alusel.

4. Tartu Halduskohus tagastas 10.12.2015. a määrusega J. Landbergi kaebuse (resolutsiooni p

1) ja pärast kohtumääruse jõustumist riigilõivu 15 eurot J. Landbergile.

Halduskohus märkis, et ATS § 2 lg 3 p 10 kohaselt ei kohaldata avaliku teenistuse seadust

valla- või linnavalitsuse liikmele. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad linnavalitsuse koosseisu

linnapea ja valitsuse liikmed. See tähendab, et avaliku teenistuse seaduses linnavalitsuse

liikme kohta sätestatu kehtib ka linnapea suhtes. Sama tuleneb seaduse seletuskirjas toodud

põhimõttest, et avaliku teenistuse seadus reguleerib neutraalsete avalikku võimu teostavate

isikute ehk ametnike teenistussuhet. Linnapea ametikoht on vaieldamatult poliitilise

iseloomuga.

Linnavalitsuse liige (erinevalt linnapeast) võib samal ajal olla ka ametnik. Praktikas

kasutatakse sellist paralleelstruktuuri, kus sama isik on nii valla- või linnavolikogu poolt

kinnitatud valitsuse liige kui ka valitsuse poolt ametisse nimetatud ametnik. Linnapea puhul ei

ole see võimalik, kuna KOKS § 50 lg 2 kohaselt ei või vallavanem või linnapea olla

väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku

omavalitsuse ametikohal.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on küll viiteid avaliku teenistuse seadusele, kuid

puudub konkreetne viide, mis võimaldaks ATS § 105 kohaldamist linnapeale.

Kaebaja ei olnud ametnik avaliku teenistuse seaduse tähenduses ja ta ei saa esitada ATS § 105

lg-s 1 sätestatud nõuet. Kui kaebaja taotleb kohtult rahalist hüvitist, siis saab tegemist olla

ainult HKMS § 37 lg 2 p-s 4 sätestatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise

nõudega.

Kohus saaks kaebuse menetlusse võtta liitkaebusena, mis sisaldab Kunda linnavolikogu

05.10.2015. a otsuse nr 28 tühistamise ja kahju 10 224 euro hüvitamise nõudeid. Kaebaja

eesmärgid ja esitatud taotlused vajaksid küll täpsustamist (sh tühistamisnõude vajalikkuse ja

eesmärgi osas), kuid see ei ole takistuseks kaebuse menetlusse võtmisel. Kohus ei saa aga

kaebust menetlusse võtta, kuna kaebaja ei ole täitnud kohtu nõuet tasuda riigilõiv. Nõude

10 224 euro korral on riigilõivu suuruseks 306,72 eurot. Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot,

seega tulnuks kaebajal täiendavalt tasuda 291,72 eurot.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et tal ei tule riigilõivu tasuda RLS § 22 lg 1 p 1 alusel.

Eelnimetatud sättes on mõeldud töölepingu seadusest ja avaliku teenistuse seadusest

tulenevaid nõudeid. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudele

riigilõivuvabastust ei kehti.

Õigusaktides on kehtestatud mitmeid erisusi töötajate ja ametnike kaitseks. Sellega kaitstakse

töölepingu ja teenistussuhte eeldatavalt nõrgemat ja haavatavamat poolt ning lihtsustatakse

suure hulga erineva haridus- ja varandusliku tasemega isikute võimalusi kaitsta oma

igapäevast sissetulekut. Sellisteks säteteks on ka ATS § 105 ja sellega analoogiline töölepingu

seaduse § 109, mis annavad töötajale ja ametnikule võimaluse esitada kahju hüvitamise

nõue lihtsustatud korras ja RLS § 22 lg 1 p 1, mis vabastab töötajate ja ametnike

hüvitisenõuded riigilõivust. Põhjendamatu on laiendada eelnimetatud soodustusi kõigile

isikutele, kes teevad tööd ja saavad selle eest tasu.

Kaebaja ei ole välja toonud oma eesmärki kohtusse pöördumisel. Kaebusest kui tervikust

tuleneb, et kaebaja eesmärk on eeskätt hüvitise saamine. Kaebaja möönab, et Kunda

linnavolikogu otsus on jõus ja kinnitatud on juba uus linnapea. Seetõttu ei võta kohus kaebust

menetlusse osaliselt, üksnes tühistamiskaebuse osas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. J. Landberg esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus meelevaldselt ATS § 2 lg 3 p-i 10. Avaliku

teenistuse seaduse seletuskirja kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja

linnavalitsuse liikmed ning osavalla või linnaosavanemad ATS-i reguleerimisalast välja

jäetud, kuna tegemist on isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid.

Seadusandja ei ole laiendanud antud lõike punkti linnapeade ja vallavanemate osas ja leidnud

üheselt, et nad on ametnikud ja avaliku võimu teostajad. Seadusandja on kinnitanud oma tahet

piirata ATS-i kehtivust ainult valitsuse liikmete, mitte linnapeade ega vallavanemate suhtes,

kuna linnavalitsuse liige ei teosta avalikku võimu iseseisvalt, vaid läbi kollektiivse

otsustusprotsessi.

Viide KOKS § 49 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna linnapea ametkoht ei piirdu ainult

linnavalitsuse liikmeks olemisega, vaid ta on linnavalitsuse kui asutuse juht.

Halduskohtu seisukoht, et KOKS-is puudub viide, mis võimaldaks ATS § 105 kohaldamist

linnapeale, on ekslik, kuna KOKS § 54 lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust valla ja

linna ametiasutustes avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus. Avaliku

teenistuse seaduse seletuskirjas andis seaduseandja õiguse KOKS-is reguleerimata

õigussuhete reguleerimiseks ATS-i rakendamisega. Kohaliku omavalitsuse korraldamise

seadus ei reguleeri suhteid, mis on seotud linnapea ebaseadusliku vabastamisega.

Viide KOKS § 50 lg-le 2 ei ole kohane, kuna omavalitsusjuhil on volikogu nõusolekul õigus

olla ametniku ametikohal teises omavalitsuses.

Viide linnapea ametikoha poliitilisele iseloomule on mitmeti tõlgendatav. Kaebaja vabastati

linnapea, mitte linnavalitsuse liikme kohustustest. Kui linnapea on poliitiline isik, siis peaks

antud tõlgendus laienema ka abilinnapeale, nõunikele ja teistele, kuid seadusandja on

piirdunud ainult valitsuse liikmetega.

Riigivastutuse seadust ei ole võimalik rakendada, kuna kaebaja ei olnud Kunda

Linnavolikoguga avalik-õiguslikes suhetes. Volikogu kinnitab linnapea ametisse ja nende

vahel tekib teenistus- ja usaldussuhe, mis kestab kuni linnapea vabastamiseni volikogu poolt.

Kui kohus leiab, et omavalitsusjuhile ei rakendu ATS-st tulenev kaitse, siis loobub kaebaja

RVastS-st lähtuvast hüvitise nõudest, jäädes HKSM § 37 lg 2 p-st 1 tuleneva

tühistamiskaebuse juurde.

6. 05.01.2016. a määrusega võttis Tartu Halduskohus J. Landbergi esitatud määruskaebuse

menetlusse (resolutsiooni p 1), rahuldas määruskaebuse osaliselt ja muutis Tartu Halduskohtu

10.12.2015. a määruse resolutsiooni p 1 järgmiselt: 1. Tagastada kaebus kahju 10 224 euro

hüvitamise nõudes. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a määruse resolutsiooni p 2

(riigilõivu tagastamine) (resolutsiooni p 2), esitas määruskaebuse rahuldamata osas Tartu

Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 3).

Halduskohus märkis, et kaebaja esitas alternatiivselt hüvitamis- ja tühistamisnõuded ning

tasus riigilõivu 15 eurot. Määruskaebusest ja kaebaja 05.01.2016 selgitusest tuleneb, et

kaebaja soovib tühistamisnõude menetlemist igal juhul. Seega on kohtul võimalik võtta

tühistamisnõue menetlusse sõltumatult hüvitamisnõudest ja kaebust ei oleks tulnud täielikult

tagastada. Selguse huvides tühistab kohus ka otsustuse riigilõivu tagastamise kohta.

Hüvitamisnõude tagastamise osas jääb kohus oma varasema seisukoha juurde ning jätab

määruskaebuse selles osas rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et J. Landbergi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 10.12.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 10.12.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud

halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

8. ATS § 2 lg 3 p 10 alusel ei kohaldata avaliku teenistuse seadust valla- või linnavalitsuse

liikmetele. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valitsuse koosseisu vallavanem või linnapea ja

valitsuse liikmed. Seega on asjakohatu määruskaebuse esitaja seisukoht, et linnapea ei ole

valitsuse liige ja seega kehtib tema suhtes ATS. Ringkonnakohus peab sellega seoses

vajalikuks märkida ka seda, et vastasel juhul oleks tegemist ka ebavõrdse kohtlemisega, kuna

linnapea suhtes kehtiks ATS ja teiste linnavalitsuse liikmete osas mitte. Samuti on

halduskohus õigustatult viidanud ka ATS seletuskirjale, mille kohaselt ATS reguleerib

neutraalsete avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Sisuliselt on

määruskaebuse esitaja ka ise õigeks võtnud asjaolu, et linnapea on poliitiline ametikoht.

Eeltoodu alusel ei ole kaebajal võimalik esitada ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud nõuet ja seega oli

halduskohtul õigus selles osas kaebus tagastada. Kuigi halduskohus tegi kaebuse esitajale

ettepaneku esitada HKMS § 37 lg 2 p-s 4 ettenähtud nõue, tasudes ära nõutud riigilõivu. Kuna

kaebaja ei tasunud riigilõivu, siis puudus kohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega oli

halduskohus õigustatud kaebuse menetlusse võtma ainult tühistamiskaebuse osas. Ka muud

määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole aluseks halduskohtu määruse tühistamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi