2-14-13613/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-13613

Tsiviilasi

T.N.Q hagi F.Y vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.10.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

24 247,31 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

T.N.Q apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellatsioonimenetluses

apellant):

T.N.Q

(registrikood XXX, asukoht Tallinn), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Tauno Tark

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): F.Y (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat

1(9)

Reesa Paatsi ja vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann

Kohtuistungi toimumise aeg

10.02.2016

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Elmer Muna ja kostja

esindajad vandeadvokaat Reesa Paatsi ja vandeadvokaat Triin

Biesinger-Jussmann

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.10.2015 otsus jätta muutmata ja T.N.Q apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta T.N.Q kanda.

3. F.Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista T.N.Q-lt F.Y kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 2028 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Apellatsiooniastmes kantud F.Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

jätta 1419,60 euro osas rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 26.03.2014 esitas T.N.Q (hageja) maakohtule F.Y (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 21 250 eurot, viivise 1244,19 eurot ja

seadusejärgse viivise alates 27.03.2014.

2. Pooled sõlmisid 01.07.2009 töölepingu nr 1211/2007-2. 28.12.2012 kanti äriregistrisse

Y OÜ. Nii hageja kui ka Y OÜ tegevusala Eesti Majanduse Tegevusalade

Klassifikaatori järgi on programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused (620).

2(9)

Hageja ja Y OÜ on ettevõtjad ühel kaubaturul KonkS § 3 tähenduses ehk

konkurendid. 11.03.2013 edastas kostja hagejale e-kirja, kus esitas kirjaliku selgituse

kostja ja hageja vahelise töösuhte lõpetamise soovi kohta. Töölepingu p 10 nägi ette

konkurentsipiirangu, mis kehtis kuni 08.04.2013.

3. 03.06.2013 esitas hageja kostjale pretensiooni konkurentsipiirangu ja ärisaladuse

hoidmise kohustuse rikkumise kohta ja teabenõude. 10.06.2013 esitas kostja vastuse

pretensioonile. 03.07.2013 edastas hageja kostjale töölepingust tuleneva leppetrahvi

nõude, paludes leppetrahvi tasuda hiljemalt 13.07.2013. Kostja ei ole leppetrahvi

tasumise kohustust täitnud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Töösuhe lõppes kostja poolt TLS § 85 lg-le 1 ja § 98 lg-le 1 tugineva töölepingu

korralise ülesütlemise avalduse esitamisega 11.03.2013. 08.03.2013 esitas hageja

kosjale avalduse, milles teatas töölepingu p 10 sätestatud konkurentsipiirangu

ülesütlemisest alates 09.04.2013. 16.07.2013, 30.08.2013, 05.09.2013 ning 07.10.2013

on hageja edastanud kostjale tasaarvestamisavaldused. Hagis toodud asjaoludel

põhinevat leppetrahvi 21 250 eurot nõuet ei ole hageja varasemalt kostjale esitanud.

6. Töölepingu punktides 10.1, 10.2, 10.3, 10.4, 10.4.1, 10.4.2 ning 10.8 sätestatud

tingimused on kostjat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused ja tühised.

Konkurentsipiirang on sätestatud sedavõrd laialt, et piirab kostja tegevust

ebaproportsionaalselt. Hageja ei ole konkretiseerinud, millisel tegevusalal kostja poolt

tegutsemiseks tuleb pidada kostja poolt seadme vastuvõtuakti või käenduslepingu

allkirjastamist. Eelnev ei kujuta endast kostja poolset tegutsemist tarkvaraarenduse,

konsultatsioonide või punktis 10.3.3 nimetatud alal. Leppetrahv on igal juhul

ebamõistlikult suur ja TLS § 23 lg 4 alusel tühine.

7. Kostja ei ole konkurentsipiirangut ka rikkunud. Seadme vastuvõtmise kinnitus või

üürilepingu allkirjastamine ei kujuta endast konkurendi juures töötamist ega hagejaga

samal majandusalal tegutsemist. Hageja väited, et kostja oli Y OÜ-ga töö- või

käsundilaadses suhtes enne 10.04.2013, on tõendamata. Paljasõnalised on hageja

väited, et kostja on tegelenud hageja endiste töötajate värbamise ja mõjutamisega.

8. Hageja poolt nõutav leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur ning võimalikul hagi

rahuldamisel tuleks vähendada leppetrahvi minimaalseks, s.o nullini, või mõista

leppetrahv välja minimaalses võimalikus ulatuses, milleks saab olla üks päevapalk.

Konkurentsipiirangu rikkumisega ei ole mis tahes määral ohtu seatud hageja

ärisaladused. Leppetrahvi nõudmise vajalikkus maksimaalses suuruses on

põhjendamata. Hagejale ei ole tekkinud kahju. SaMa Varahaldus OÜ-ga üürilepingu

sõlmimiseks läbirääkimiste pidamist ei ole hageja tõendanud. Kostja on füüsiline isik,

kes peab üleval oma elukaaslast ning kahte alla kolmeaastast last, seega on tegemist

rahasummaga, mis kostja pere igapäevase elulise toimimise võib ohtu seada.

9. Tuleks vähendada ka viivist nullini või mõista viivis välja minimaalses võimalikus

summas. Hageja leppetrahvinõue ei ole sissenõutavaks muutunud 14.07.2013. Hageja

ei ole enne hagi esitamist esitanud kostjale leppetrahvinõuet hagis toodud

3(9)

põhjendustel. Lisaks rikastuks hageja kostja arvelt alusetult, kuna hagejale ei ole

sellises ulatuses kahju tekkinud.

Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

10. Harju Maakohus 22.10.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata, tühistas 29.04.2014

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, jättis menetluskulud hageja kanda,

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5125,98 eurot, otsustas, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, ning jättis kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 3922,70 euro osas rahuldamata.

11. On tõendatud ning puudub vaidlus, et:

a) Hageja ja kostja sõlmisid 01.07.2009 tähtajatu töölepingu nr 1211/2007-2, mille

alusel asus kostja hageja juures tööle äriüksuse juhi ametikohale, töösuhte algusega

alates 11.12.2007, töötasuga 33 000 krooni (bruto) ehk 2109,08 eurot (bruto) (I kd tl

9-17);

b) Töölepingu p-s 10 leppisid pooled kokku konkurentsipiirangus ning selle rikkumise

eest leppetrahvi maksmise kohustuses (I kd tl 13-14);

c) 28.12.2012 asutati ettevõte Y OÜ (I kd tl 18-19);

d) 08.03.2013 ütles hageja üles kostjaga sõlmitud konkurentsipiirangu, juhindudes

TLS § 25 lg-st 1, alates 09.04.2013 (I kd tl 24);

e) 11.03.2013 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 85 lg 1 ja

§ 98 alusel alates 09.04.2013 (I kd tl 22-23);

f) Kostja astus töösuhtesse Y OÜ-ga alates 10.04.2013 (I kd tl 31).

12. Töölepingu p 10.2 sätestab, et arvestades töölepingu punkti 10.1, lepivad pooled

kokku, et töölepingu kehtivuse ajal ja kuue kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist ei

tohi töötaja ilma tööandja eelneva kirjaliku loata tegeleda tööandjaga või tööandjaga

samasse gruppi kuuluva äriühinguga konkureeriva tegevusega. Töölepingu p 10.3

sätestab konkurentsipiiranguga tegevusalad. Töölepingu p 10.4 sätestab

konkurentsipiiranguga tegevused. Töölepingu p 10.8 näeb ette, et olenemata sellest,

kas tööandja otsustab töölepingu üles öelda või mitte, on töötaja töölepingu punktis

10.2 sätestatud kohustuste rikkumise korral kohustatud tasuma tööandjale leppetrahvi

kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses iga rikkumise eest. Maakohus leidis, et töölepingu

p 10 ja selle alapunktid on kehtivad tüüptingimised.

13. Maakohus tuvastas, et tõendatud ei ole kostjapoolne konkurentsipiirangu rikkumine

töölepingu p 10 tähenduses.

14. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enne 10.04.2013 töötanud Y OÜ-s või

tegutsenud hagejaga samal majandus- või kutsetegevusalal. Puudub vaidlus, et kostja

asus Y OÜ-s tööle 10.04.2013. Hageja ei ole tõendanud, et kostja omas Y OÜ-lt enne

töölepingu lõppemist üldvolitust, et esindada kolmandat isikut suhtes Elion Ettevõtted

AS-ga. Isikliku käenduslepingu sõlmimist (Elion Ettevõtted AS ja kostja vahel

07.03.2013 sõlmitud käendusleping nr 396213/K16960 (I kd tl 103-105)) ei saa

töölepingu p 10 valguses pidada konkurentsipiirangu rikkumiseks. Hageja ei saa

töösuhtes piirata kostjat tegemast oma varaga tehinguid. Lisaks ei seadnud kostja

mingilgi määral käenduslepingu allkirjastamisel ohtu hageja ärisaladust töölepingu p-

de 10.1 ja 10.2 tähenduses. Käenduslepingu sõlmimine ei kujuta endas töölepingu p-s

3 nimetatud tegevusalal töölepingu p-s 4 sätestatud vormis tegutsemist. Elion

4(9)

Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel 15.02.2013 sõlmitud raamleping nr RL 3040 (I kd tl

100-102), mida käendab muuhulgas kostja, ei kujuta endast kostja aktiivset tegevust

ega kujuta endast ühtegi töölepingu p-s 10.3 nimetatud tegevust. Y OÜ nimel on

raamlepingu allkirjastanud Q. Elion Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel 07.03.2013 sõlmitud

liisinguleping nr 396213 (I kd tl 106-110) ei ole allkirjastatud kostja poolt. Asjaolu, et

lepingul on märgitud Y OÜ kontaktina aadress XXX, ei kujuta endast kostja

tegutsemist töölepingu p 10.3 nimetatud tegevusaladel töölepingu p-s 10.4 sätestatud

vormis. Lisaks on Elion Ettevõtted AS sõlminud liisingulepingu ajal, mil hageja oli

konkurentsipiirangu hagejaga üles öelnud. Tõendamata on, et Elion Ettevõtted AS ja

Y OÜ vahel 01.03.2013 sõlmitud seadme üürilepingu nr 20947782 (I kd tl 55-56, 125-

126) ja seadme üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd tl 57-58, 127-128) on

allkirjastanud kostja. Nimetatud lepingust ja aktidest saab üksnes järeldada, et üks isik

on kolmanda isiku eest, mitte kolmanda isiku nimel, allkirjastanud lepingu ja aktid.

15. Tõendamata on, et kostja pidas Y OÜ nimel läbirääkimisi SaMa Varahaldus OÜ-ga

üürilepingu sõlmimise eesmärgil. Tunnistaja C ütlustega (II kd tl 154-155) ei ole

nimetatu tõendamist leidnud. Tunnistaja ei teadnud, mis põhjustel ja millest täpsemalt

tunnistaja ammu aega tagasi kostjaga suhtles. Tunnistaja C ei kinnitanud oma ütlustes,

et kostja esindas mingil viisil Y OÜ-d. Nimetatut ei tõenda ka ükski teine tõend. SaMa

Varahaldus OÜ poolt esitatud tõenditest (II kd tl 5-62) nähtub, et äriruumide

üürilepingu ning üürilepingu üürnikule üleandmise aktid on allkirjastanud Y OÜ nimel

Q. 16. Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 32 tunni ja 48 minuti ulatuses ehk

summas 5125,98 eurot (s.o 32,8 x 156,28) koos käibemaksuga.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 21 250

eurot, viivise 1244,19 eurot ja seadusjärgse viivise leppetrahvilt alates 27.03.2014

kuni otsuse kohase täitmiseni, või, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata

asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

18. Vale ja põhjendamata on maakohtu seisukoht, mille kohaselt puudub vaidlus, et kostja

asus Y OÜ-s tööle 10.04.2013. Hageja on korduvalt rõhutanud, et kostja oli tegelikult

käsundi- või töölaadses suhtes hageja konkurendiga juba kostja töölepingu ja

konkurentsipiirangu kehtivuse ajal. Seeläbi on maakohus jätnud ebaõigesti

tuvastamata kostja ja Y OÜ vahelise suhte olemuse töölepingu kehtivuse ajal.

19. Maakohus on valesti hinnanud Elion Ettevõtted AS ja kostja vahel 07.03.2013

sõlmitud käenduslepingut (I kd tl 103-105) ja jätnud arvestamata tähendust omavad

asjaolud. Pole vaidlust, et kostja käendas Elion Ettevõtted AS ja Y OÜ vahel sõlmitud

liisingulepingust tulenevaid Y OÜ kohustusi. See on hageja konkurendi kasuks

tegutsemine ja töölepingu punktis 10.4.1 sätestatud keelu rikkumine. Maakohus pole

arvestanud konkurentsipiirangu kaitsenormi eesmärki, s.o konkurentide

majandustegevuse soodustamise ärahoidmine. Maakohus on jätnud hindamata, et

kostja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid

kogumis.

5(9)

20. Maakohus ei ole põhjendanud, millist tähendust konkurentsipiirangu rikkumise

tuvastamisel omab ärisaladuse ohustamine ja alusetu väide, et kostja käendus ei kujuta

endast aktiivset tegevust. Ärisaladuse ohustamise küsimus pole asjakohane.

Käenduslepingu sõlmimine ja Elion Ettevõtted AS-lt seadmete vastuvõtmine on

aktiivne tegevus.

21. Vale ja vastuoluline on maakohtu väide, et liisinguleping sõlmiti ajal, „mil hageja oli

konkurentsipiirangu hagejaga üles öelnud“. Maakohus on viidanud, et liisinguleping

sõlmiti 07.03.2013 ja hageja ütles konkurentsipiirangu üles 08.03.2013. Maakohus on

jätnud ekslikult tähelepanuta hageja seisukohad, mille kohaselt konkurentsipiirangu

ülesütlemisavalduse tegemise aeg ei oma õiguslikku tähendust. Maakohus on valesti

kohaldanud materiaalõigust (TsÜS § 134 lg 1, § 135 lg 2).

22. Üllatav ja alusetu on maakohtu väide, et tõendamata on asjaolu, et Elion Ettevõtted AS

ja Y OÜ vahel 01.03.2013 sõlmitud seadme üürilepingu ja seadme üleandmise-

vastuvõtmise aktid on allkirjastanud kostja. Kostja on seda asjaolu kinnitanud.

23. Maakohus on jätnud hindamata hageja väited, mille kohaselt kostja vastuväited on

eluliselt ebausutavad. Pole eluliselt usutav, et kostja asus 10.04.2013 tööle Y OÜ

tegevjuhina ilma, et ta oleks juba eelnevalt olnud äriühinguga seotud.

24. Maakohus on kohaldanud vääralt TLS § 23 lg 1 ja tuvastanud ebaõigesti poolte

tõendamiskoormise. Töötaja on kohustatud oma tegevust selgitama ja tõendama.

Kostja ei ole kogutud tõendite ega tuvastatud asjaolude kohta esitanud ühtki selgitust.

Kostjal puudub Y OÜ heaks tehtud toimingutele mõistlik põhjendus. Tõenditest

(03.03.2013 üleandmis-vastuvõtmisaktide allkirjastamine, käendamine, 07.03.2013

sõlmitud liisingulepingusXXX.ee kontaktaadressiga kontaktisikuks olemine) nähtub,

et kostja oli enne 09.04.2013 Y OÜ-ga tihedalt seotud.

25. Maakohus on hinnanud tunnistaja C ütlusi ebaõigesti. Olukorras, kus maakohus

tuvastas, et SaMa Varahalduse OÜ käest välja nõutud tõenditest (II kd tl 5-62) nähtub,

et samad äriruumid, mis olid teemaks tunnistaja ja kostja vahelises telefonivestluses,

anti üürile Y OÜ-le, pidanuks maakohus järeldama, et kostja oli seotud Y OÜ-le

äriruumide leidmisega.

26. Töölepingu sätted pole tüüptingimused. Maakohus ei ole kontrollinud, kas kostja oli

võimeline lepingutingimuse sisu mõjutama (VÕS § 35 lg 1). Maakohus on jätnud

tähelepanuta hageja rõhutatud asjaolu, et kostja töötas hageja ettevõttes juhtival

positsioonil. Pole usutav, et kostjal polnud võimalust oma töölepingu tingimusi

mõjutada.

27. Maakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja

esitamiseks, rikkudes oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 176 lg 8 esimene

lause).

Vastustaja seisukoht

28. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

6(9)

29. Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning

tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

30. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus

tsiviilasja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse

norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.

31. Poolte vahel on vaidlus, kas 01.07.2009 sõlmitud töölepingus nr 1211/2007-2 sisalduv

konkurentsipiirang on kehtiv ja juhul, kui on, siis kas kostja on seda rikkunud. Kostja

töötas hageja juures äriüksuse juhi ametikohal ja tööleping lõppes 09.04.2013.

Töölepingu p-s 10 leppisid pooled kokku konkurentsipiirangus ning selle rikkumise

eest leppetrahvi maksmise kohustuses. Konkurentsipiirang öeldi hageja poolt üles

alates 09.04.2013 (I kd, tl 24).

32. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et

töölepingu konkurentsipiirangut sätestavad p 10 ja selle alapunktid on tüüptingimused

ja need ei ole tühised. Kolleegium ei korda TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi.

33. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte

vahel olid töölepingu konkurentsipiirangu tingimused eraldi läbi räägitud ja kostjal oli

võimalus neid mõjutada ega seda, et teiste töötajatega oleksid töölepingud sõlmitud

kostjast erineva konkurentsipiirangu kokkuleppega. Asjaolu, et kostja töötas hageja

juures äriüksuse juhi ametikohal, ei anna alust järelduseks, et temaga on töölepingu

konkurentsipiirangut puudutavad sätted eraldi läbi räägitud. Maakohus on kontrollinud

õigesti tüüptingimiste kehtivust tulenevalt nii VÕS §-st 42 kui ka TLS §-st 23. Poolte

poolt esiletoodust ja töölepingu p 10 sõnastusest ei ole alust järeldada, et

konkurentsipiirangu sätted ei ole lepingu osaks VÕS § 37 lg 3 järgi. Maakohus on

töölepingu konkurentsipiirangu kokkuleppeid õigesti tõlgendanud VÕS § 39 lg 1 järgi.

34. Hageja on kostjale ette heitnud töölepingu ja konkurentsipiirangu kehtivuse ajal

toimunud tegevusi, mis olid väidetavalt OÜ Y huvides ja konkurentsipiirangut

rikkuvad. Hageja ja OÜ Y tegutsevad samal tegevusalal, milleks on tarkvaraarendus ja

sellega seonduv. Äriregistri kohaselt on mõlema äriühingu tegevusala kood EMTAK

järgi 620 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) ja samuti tegutsevad

nad samal kaubaturul. OÜ Y on äriregistrisse kantud 28.12.2012. Seega on tegemist

hageja ja OÜ Y puhul konkurentidega.

35. Hageja väitel kinnitavad kostja konkurentsipiirangu rikkumist alljärgnevad asjaolud,

mis on tõendatud dokumentaalsete tõenditega:



Elion Ettevõtted AS ja OÜ Y vahel 07.03.2013 sõlmitud liisingulepingule nr 396213

on e-posti aadressiks märgitud XXX(I kd, lk 106).



07.03.2013 on kostja käendanud OÜ Y kohustusi Elion Ettevõtted AS ees tulenevalt

liisingulepingust 396213.

7(9)



Lenovo Arvutid poolt Elion Ettevõtted AS-le esitatud 04.03.2013 arvel nr 20155524

on OÜ Y esindajana märgitud kostja (I kd lk 109).

Eeltoodud asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust, kuid pooled vaidlevad selles, kas

need tegevused on konkurentsikeeldu rikkuvad.

36. Maakohtu otsuse kohaselt oli tõendamata, et 03.03.2013 OÜ Y ja Elion Ettevõtted AS

vahelisele seadme üleandmise-vastuvõtmise aktile (I kd, tl 127) on OÜ Y poolt alla

kirjutanud kostja. Apellant vaidlustas eeltoodud asjaolu osas maakohtu poolt tõendi

hindamise. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu järeldus on ebaõige. Kostja

on 15.04.2014 menetlusdokumendi p-s 3.3.6 õigeks võtnud, et tema on aktile alla

kirjutanud. Samas ei muuda kolleegiumi arvates eeltoodu maakohtu otsuse õiget

lõppjäreldust.

37. Hageja on esile toonud, et kostja esindas OÜ Y lepingueelsetel läbirääkimistel SaMa

Varahaldusega ruumide üürimiseks OÜ-le Y. Maakohus leidis, et eeltoodud asjaolu on

tõendamata. Apellant sellega ei nõustunud ja väitis, et tunnistaja Ci ütlustega on

läbirääkimiste pidamine tõendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt (II kd tl 155) vestles ta

kostjaga aastaid tagasi telefoni teel teemal võimalik üürisuhe aadressil Ehitajate tee

114. Üürilepingut vahendas maakler ja lepingu sõlmis keegi teine isik. Tunnistaja

täpselt ei mäletanud, millal ta kostjaga läbirääkimisi pidas. Kolleegium nõustub, et

tunnistaja umbmäärastest ütlustest ei saa järeldada, et kostja oleks üürilepingu

sõlmimiseks pidanud läbirääkimisi. SaMa Varahalduse ja OÜ Y vahel on sõlmitud

21.02.2013 üürileping Ehitajate tee 114 büroopinna kasutamiseks (II kd tl 5-61).

Tegemist on mahuka dokumendiga, mille sõlmimisele eelnevad tavapäraselt

tõenäoliselt pikemaajalised läbirääkimised. Selliste läbirääkimiste pidamist kostja ja

SaMa Varahalduse vahel tunnistaja ütlustest järeldada ei saa.

38. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas eelnevalt tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada

kostja poolt konkurentsipiirangu rikkumist. Maakohus on konkurentsipiirangu

kostjapoolset rikkumist hinnanud õigesti selle piirangu eesmärgist lähtudes, mis

tuleneb töölepingu p-st 10.1 ja mille kohaselt on konkurentsikeelu eesmärgiks hageja

ärisaladuste kaitsmine. Maakohus leidis, et hageja poolt kostjale etteheidetavad

tegevused ei ole käsitletavad tegutsemisena töölepingu p-s 10.3 toodud tegevusaladel

p-s 10.4 loetletud tegevustena. Töölepingu p 10 on tüüptingimus, mida tuleb VÕS §

39 lg 1 järgi tõlgendada. Töölepingu p 10.1, 10.2, 10.3 ja 10.4 sõnastusest järeldub, et

konkurentsipiirangut rikkuvad on ennekõike otseselt hageja ärisaladust kahjustavad

tegevused ja hagejale konkurentsi osutavad tegevused. Kostjale etteheidetavad

tegevused võivad tõenäoliselt olla seotud OÜ Y äritegevuse käivitamisele kaasaitavate

tegevustena, kuid perioodil kuni töölepingu lõpetamiseni ei saa neid ka kogumis

lugeda konkurentsipiirangut rikkuvaks. Hageja ei ole esile toonud, et perioodil kuni

09.04.2013 oleks kostja tegelenud tarkvaraarenduse või mõne muu hageja

tegevusalaga. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et OÜ Y

oleks alustanud oma äritegevust kostjaga konkureerivatel tegevusaladel enne

10.04.2013.

39. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud

menetluskulud hageja kanda.

40. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi

menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kostja esindajate menetluskulude

8(9)

nimekirja kohaselt on nad apellatsioonimenetluses kulutanud apellatsioonkaebusega

tutvumiseks 1 tunni, ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks 0,3 tundi,

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 12,8 tundi,

kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kõneteeside koostamiseks 6 tundi ja

kohtuistungil osalemiseks 2 tundi. Esindajate teenuse tunnihind on koos käibemaksuga

156 eurot ja taotletavad menetluskulud kokku 3447,80 eurot. Hageja kostja

menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

41. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Vastustajat esindasid ringkonnakohtu menetluses vandeadvokaadid Triin

Biesinger-Jussmann ja Reesa Paatsi. Kolleegium leiab, et põhjendatud on ajakulu

apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund. Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on dokumentide mahtu ja sisu arvestades

piisav 8 tundi. Arvestades, et pooltele on eelnevalt vaidlusalused asjaolud teada, siis

kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks loeb kolleegium piisavaks

3 tundi. Ringkonnakohtu istung kestis ca 1 tunni, mis on vajalik ajakulu. Kolleegium

märgib, et kahe esindaja osavõtt ei olnud asja keerukust arvestades põhjendatud ja

ajakulu määramisel lähtub kolleegium sellest, kui palju kulus menetlustoimingute

tegemiseks eelduslikult ühel advokaadil. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 13

tundi. Vastustaja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Taotlusest

tulenevalt on vastustaja esindajate teenuse tunnihind koos käibemaksuga 156 eurot.

Seega on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus 2028 eurot ja kostja

taotlusel tuleb välja mõista viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata jääb vastustaja taotlus 1419,60

euro osas.

Margo Klaar

Ele Liiv

Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)