2-15-243/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

1. märts 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-243

Hagi ese

S.R.a

hagi

XXXX

OÜ

vastu

töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise

töölepingu lõpetamise ja töölepingu lõpetamisest

vähem

etteteatatud

aja

eest,

töötasu,

puhkusehüvitise ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

394 eurot 21 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja S.R. (isikukood XXXX, elukoht XXXX),

hageja lepinguline esindaja Helen Pahk (Helen

Pahk Õigusbüroo, e-post oigusabi@helenpahk.ee)

• Kostja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht

XXXXX), kostja esindaja K.K. (e-post XXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus osas, milles S.R. palus

tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista XXXX OÜ-lt välja hüvitis

töölepingu lõpetamise ja töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest,

töötasu, puhkusehüvitis 359 eurot 21 senti ületavas osas ning viivis 35 eurot

ületavas osas.

2. Rahuldada S.R. hagi XXXX OÜ vastu puhkusehüvitise ja viivise saamiseks

osaliselt.

3. Mõista XXXX OÜ-lt S.R. kasuks välja puhkusehüvitis 234 (kakssada

kolmkümmend neli) 85 senti ja viivis 35 (kolmkümmend viis) eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles S.R. soovis puhkusehüvitise väljamõistmist

234 eurot 85 senti ületavas osas.

5. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2/4

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. S.R. (hageja) esitas 8. jaanuaril 2015 Tartu Maakohtule XXXX OÜ (kostja) vastu hagi,

milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, mõista kostjalt

hageja kasuks välja hüvitis töölepingu lõpetamise ja töölepingu lõpetamisest vähem

etteteatatud aja eest ning töötasu, puhkusekompensatsioon ning viivis.

11. märtsil 2015 esitatud menetlusdokumendis palus hageja kostjalt välja mõista

puhkusekompensatsiooni 359,21 eurot ja viivise töötasu kinnipidamise eest 35 eurot.

Ülejäänud nõuetest hageja loobus. Töölepingu ülesütlemisega seotud nõuetest loobus

hageja põhjusel, et asja saaks lahendada kirjalikus menetluses ja väiksemate kuludega.

Hageja väitel on kostja menetluse käigus täitnud hageja töötasu nõude ning osaliselt

puhkusekompensatsiooni nõude. 20. jaanuaril 2015 on kostja hagejale tasunud 405,29

eurot. Seega on puhkusekompensatsioon tasumata 764,5-405,29=359,21 euro ulatuses.

Hageja leiab, et kostja peaks tasuma viivist 35 eurot töötasu maksmisega viivitamise tõttu,

mis tingis hageja pangakonto arestimise ja muid ebamugavusi.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel koosnes lõpparve brutosummas 1116,54 eurot

puhkusekompensatsioonist 764,54 eurot ja novembri töötasust 352 eurot. Pärast maksude

kinnipidamist oli lõpparve netosummaks 864,43 eurot. Kostja maksis sellest hagejale

459,14 eurot 27. novembril 2014 ja 405,29 eurot 19. jaanuaril 2015. Hageja viivise

arvestus on arusaamatu. Kostja on arvestanud viiviseks lõpparve tasumisega viivitamise

eest 8,37 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel tuleb võtta vastu

hageja osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus osas, milles hageja palus tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu lõpetamise ja

töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest, töötasu, puhkusekompensatsioon 359

eurot 21 senti ületavas osas ning viivis 35 eurot ületavas osas. TsMS § 428 lg 1 p 3 ja §

429 lg 1 alusel tuleb menetlus selles osas lõpetada.

4. Kohus lähtub, arvestades eespool käsitletud nõuetest osalist loobumist, asja lahendamisel

hageja 11. märtsil 2015 esitatud nõuetest, st nõuded puhkusekompensatsiooni 359,21 euro

ja viivise 35 euro saamiseks.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale tasunud puhkusehüvitise ja novembri

töötasu eest 27. novembril 2014. a 459,14 eurot ja 2015. a jaanuaris 405,29 eurot, st kokku

864,43 eurot. Kostja väitel on ta sellega puhkusehüvitise nõude täitnud. Hageja leiab, et

puhkusehüvitisest on veel 359,21 eurot maksmata. Töölepingu seaduse § 71, § 70 lg 1 ja §

29 lg 8 kohaselt tuleb puhkusehüvitiseks maksta töötaja keskmine töötasu. Kuivõrd

puhkust antakse kalendripäevades, tuleb puhkusehüvitise arvutamisel võtta aluseks

3/4

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise

tingimused ja kord“ (edaspidi: kord) § 4. Korra § 4 lg 3 kohaselt liidetakse keskmise

kalendripäevatasu arvutamiseks arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue

kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku

kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse

nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral

töölepingu seaduse § 19 alusel. Korra § 4 lg 2 kohaselt ei arvestata ka rahvuspüha ega

riigipühi. Korra § 4 lg 5 kohaselt korrutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel

makstava

tasu

arvutamisel

keskmine

kalendripäevatasu

hüvitamisele

kuuluvate

kalendripäevade arvuga.

6. Sisuliselt kattuvad poolte väited keskmise kalendripäeva tasu suuruse kohta. Hageja väitel

on see 43,91 eurot (tl 117), kostja väitel 43,93 eurot (tl 123). Arvestades asjaolu, et

tegemist on hageja nõude aluseks oleva asjaoluga, võtab kohus aluseks hageja väidetud

tasu suuruse, mis on ka kostja väidetust väiksem. Pooled vaidlevad aga kalendripäevade

arvu üle, mille eest puhkusehüvitist tuleb maksta. Hageja leiab, et puhkusearvestust tuleks

alustada 2014. a algusest, millest tulenevalt tuleks hüvitada 24,32 kasutamata

puhkusepäeva. Kostja väitel oli hageja kuni 31. märtsini 2014 tasustamata puhkusel,

mistõttu kasutamata puhkusepäevi on tal arvestades 1. aprillist 2014 17,4. Samas ei ole

kostja esitanud oma väite kohta hageja tasustamata puhkusel viibimise kohta ühtegi

tõendit. Seega ei saa seda väidet lugeda tõendatuks. Kuivõrd töölepingust nähtub, et hageja

asus kostja juurde tööle 5. juunist 2013 (tl 8) ning pooled ei vaidle selle üle, et hageja

2013. a-l puhkas, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kasutamata puhkusepäevade

arvestus 2014. a algusest. Seega tuli lepingu lõppedes hagejale maksta puhkusehüvitis

24,32*43,91=1067,89 eurot brutosummana, st 826,76 eurot netosummana (arvestatud

maha tulumaks ja töötuskindlustusmakse).

7. Kuivõrd lõpparvet käsitleval palgalehel (tl 17) oli puhkusehüvitis toodud ära koos 2014. a

novembrikuu töötasuga, vaidlevad pooled ka selle üle, kui suure osa 27. novembril 2014. a

kostja poolt hagejale tasutud 459,14 eurost moodustas töötasu ja palju puhkusehüvitis.

Hageja väitel oli novembri töötasu brutotasuna 593,05 eurot, st netotasuna 459,14 eurot.

Kostja väitel oli hageja töötasu novembris 352 eurot brutotasuna. Kohtu hinnangul on

põhjendatud kostja käsitlus töötasu suurusest. Palgalehelt (tl 17) nähtub, et hageja

töötundide arv novembris oli 64 tunnitasuga 5,5 eurot. Töölepingu p 4 kohaselt (tl 8) on

tunnitasu 5,5 eurot brutotasu. Seega saab pidada 352 eurot (64*5,5) brutotasuks, millest

järeldub, et netotasu (arvestatud maha tulumaks ja töötuskindlustusmakse) oli 272,52

eurot. Eelnevast tulenevalt pidi kostja hagejale lõpparvena maksma novembri töötasu

272,52 eurot + puhkusehüvitise 826,76, st kokku 1099,28 eurot. Kostja on hagejale

tasunud aga 864,43 eurot. Seega on tasumata 234,85 eurot. Selles ulatuses tuleb hageja

puhkusehüvitise nõue rahuldada.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise töötasu maksmisega viivitamise eest.

Hageja on esitanud järgmise viivisearvestuse (tl 113): 11.08.2014-08.01.2015: viivis

sissenõutavaks muutunud, kuid laekumata töötasu summalt 273,46 eurot x 149p x 0,022%

= 8,96 eurot, 11.09.2014-08.01.2015: viivis sissenõutavaks muutunud, kuid laekumata

töötasu summalt 449,66 eurot x 118p x 0,022% = 11,67 eurot, 11.10.2014-08.01.2015:

viivis sissenõutavaks muutunud, kuid laekumata töötasu summalt 436,37 eurot x 88p x

0,022% = 8,44 eurot, 11.11.2014-08.01.2015: viivis sissenõutavaks muutunud, kuid

laekumata töötasu summalt 475,20 eurot x 57p x 0,022% = 5,95eurot. Hageja nõuab viivist

selle eest, et kostja viivitas hageja kohtutäituri poolt arestitud töötasu kohtutäiturile

ülekandmisega. Täitemenetluse seadustiku § 111 kohaselt tähendab nõude arestimine, et

kohustatud isik on kohustatud täitma nõude võlgniku asemel kohtutäiturile. See ei muuda

4/4

nõude sissenõutavuse kuupäeva, st arestitud osas tuleb töötasu kohtutäiturile kanda üle

samal ajal kui see tulnuks kanda töötajale. Kostja esitatud arvestuse (tl 75) ja

maksekorralduste (tl 79-81 ja 89) kohaselt kandis ta hageja arestitud töötasu kokku

summas 1634,51 eurot kohtutäituritele üle alles 8. jaanuaril 2015. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on esitanud

viivisenõude väiksemas määras (0,022% päevas) kui seadusjärgne viivisemäär (8,05%

aastas). Kohtu hinnangul võib viivist nõuda ka juhul, kui kohustus ei tule täita mitte

võlausaldajale, vaid kolmandale isikule. Seega võib hageja viivist nõuda ka juhul, kui

kostja viivitas arestitud töötasu maksmisega kohtutäiturile. Arvestades eeltoodut, asjaolu,

et töölepingu p 4.4 kohaselt tuli töötasu maksta iga kuu 10. kuupäeval, ning palgalehtedel

(tl 11-17) kajastuvaid kohtutäiturile tehtud kinnipidamisi on hageja viivisearvestus seega

kohtu hinnangul õige. Järelikult tuleb hageja nõue viivise 35 euro saamiseks rahuldada.

9. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Seda järgmistel põhjendustel.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul on hageja loobunud oma nõuetest osas,

milles ta palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt välja hüvitis

töölepingu lõpetamise ja töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest, töötasu,

puhkusekompensatsioon 359 eurot 21 senti ületavas osas ning viivis 35 eurot ületavas osas.

Töötasu, puhkusehüvitise ja viivisenõudest on hageja loobunud põhjendusel, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Asjaolu, et kostja on hageja nõuded

rahuldanud pärast hagi esitamist nähtub ka asjas esitatud tõenditest. Kostja on tasunud

hageja arestitud töötasu kohtutäituritele küll hagi esitamisega samal päeval, kuid hilisemal

kellaajal (tl 7 hagi esitamise aeg ning tl 79-81 ja 89 maksekorralduste tegemise aeg).

Samuti on kostja tasunud osa puhkusehüvitisest pärast hagi esitamist (tl 75). Seega tuleks

selles osas jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Samas on hageja

loobunud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest ja sellega seotud hüvitise

nõuetest, mille osas tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

Arvestades asjaolu, et asja menetlemisel ühe hagina ja ühes menetluses ei ole võimalik

konkreetsete nõuetega seotud menetluskulu selgelt eristada, tuleb kohtu hinnangul

olukorras, kus osaliselt on hageja oma nõuetest loobunud põhjusel, et kostja on need

rahuldanud, ja osaliselt ilma nimetatud põhjuseta, menetluskulude jaotamisel kohaldada

analoogia korras TsMS § 163, mis reguleerib menetluskulude jaotust hagi osalise

rahuldamise korral. See säte tuleb kohaldamisele nagunii ka osas, milles menetlus hageja

nõuete osas jätkus, kuna menetlusse jäänud nõuded rahuldati osaliselt. Kohus leiab, et

praegusel juhul on kõige õiglasem jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte

enda kanda, arvestades asjaolu, et tulenevalt asjas esitatud nõuete erinevusest, ei ole

võimalik kindlaks määrata kindlat proportsiooni nõuete osas, millest tulenevad kulud

tuleks jätta vastavalt hageja ja kostja kanda. Samuti ei oleks sellise proportsiooni

määramine lähtuvalt üksnes esitatud nõuete summadest põhjendatud, arvestades asjaolu, et

erinevatele nõuetele suunatud menetlustoimingute maht oli oluliselt erinev tulenevalt

hageja suuremas osas nõuetest loobumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik