2-15-123313/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-123313

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-123313

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Kristel Lepiste vastu 664,84 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

664,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

OÜ Aktiva

Finants

(rk

10746479;

asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Kristel Lepiste (ik XXXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Kristel Lepiste vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kristel Lepistelt OÜ Aktiva Finants kasuks 455,94 eurot, millest

227,97 eurot on põhinõue ja 227,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 69% ulatuses Kristel Lepiste kanda ja 31% ulatuses OÜ Aktiva

Finants kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-123313 OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks

suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Kristel Lepistelt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 189,75 eurot.

4. Välja mõista Kristel Lepistelt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

189,75 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2(3)

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 23.01.2012 ja

23.04.2012 sõlmitud liitumislepingud nr 30026359 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS

§ 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste

kasutamise

tingimuste

ning

teenuspaketi

„Nutipakett 2“

tingimuste

näol

tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 23.01.2012 ja

23.04.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist ja selle täpsustusest nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (nr 36090036,

36403857, 36710338, 37084712, 37432251, 37772604 ja 38109225) eest tasumata

332,42 eurot, mis on hageja põhinõudeks. Võlgnevus arvete eest sisaldab võlgnevust

telekommunikatsiooniteenuste eest, leppetrahvi summas 225 eurot (sisuliselt nutitelefoni

Samsung Galaxy Ace S5830 maksumus, arvel nr 37772604 märgitud leppetrahv (tähtajaline

kohustus) – 225 E) ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 104,45 eurot (arvel nr 38109225

märgitud võlgnevuse sissenõudmine). Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste

p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt

võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2

esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga

on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus ca 26% võlgnevusest 395,63 eurot 01.04.2013

seisuga) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust.

Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 104,45 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult

kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele

227,97 eurot (332,42 – 104,45 = 227,97). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita

viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 227,97 eurot

viivisenõude katteks.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 455,94 euro ulatuses, millest 227,97 eurot

3(3)

on põhinõue ja 227,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~69% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

189,75 eurot (69% 275 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

189,75 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik