Legislator Case Law & Legislation
3-14-53264/80 AI generated

3-14-53264/80 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-53264/80
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Artemi Kurvits esitas 21. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla Tartu Halduskohus jättis 1. aprilli 2015. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ning

Legislator headnote

AI generated

3-14-53264/80 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Artemi Kurvits esitas 21. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla Tartu Halduskohus jättis 1. aprilli 2015. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ning

Keywords

AI generated
asylum application Turkish Kurd Dublin transfer to Hungary restrictive measures against Russia unreasonableness of return to Afghanistan absence of hardship reimbursement of transport costs
AI generated
3-14-53264/55
Viru Vanglas registreeriti 14.
3-20-1428/12
Artemi Kurvits esitas 28. juulil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust, et talle ei tagata hõivatust õiglaste töötingimustega (s.o vähemalt kaheksa tundi päevas), ta paigutati kambrisse koos B. Barmotiniga ning ta paigutati Viru Vangla 12. juuni 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/196 alusel lukustatud isoleeritud kambrisse. Kaebaja palus vanglalt välja nõuda eelnimetatud käskkirja, selle peale esitatud vaide ning Viru Vangla 24. juuli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/197-2. Kaebaja palus tunnistada vangla dokumendid tühisteks ning kohustada Viru Vanglat hüvitama kahju vastavalt kohtu äranägemisele. Kaebaja palus lisada praeguses asjas esitatud avalduse 10. mail 2020 kohtule esitatud avalduse juurde. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi määramiseks.
1-11-7393/147
19.06.2018 saabus Viru Maakohtule Artemi Kurvits taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3-19-1495/27
Viru Vangla karistas 27. juuni 2019. a käskkirjaga nr 6-3/410-1 kinnipeetav Artemi Kurvitsat (edaspidi kaebaja) noomitustega Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.4 ja 8.3.1.5 süülise rikkumise eest. Käskkirjas kirjeldatud asjaolude kohaselt võeti 30. mail 2019 kaebaja kambrist ära isevalmistatud treeningvahend ja kindad.
3-20-665/6
Artemi Kurvits esitas 3. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust Viru Vangla poolt televiisori viieks päevaks äravõtmise suhtes. Kaebaja viitas Viru Vangla 16. detsembri 2019. a ettekandele nr 6-20/6222-1, 14. jaanuari 2020. a distsiplinaarprotokollile nr 7-1/2148-1 ja 15. jaanuari 2020. a käskkirjale nr 6-3/32-1. Kaebaja palus kohustada Viru Vanglat tasuma kompensatsiooni kaebaja omandi ebaseadusliku võõrandamise eest ning palus määrata hüvitise kohtu äranägemisel. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-53264

Haldusasi

Artemi Kurvitsa kaebus tema ümberpaigutamiseks

Viru Vanglast Tartu Vanglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Artemi Kurvitsa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Artemi Kurvits

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artemi Kurvits esitas 21. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

tegevuse peale ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 1. aprilli 2015. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ning

riigi õigusabi taotluse rahuldamata. A. Kurvits esitas 9. aprillil 2015 menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus tagastas 22. juuni 2015. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

4. A. Kurvits esitas 9. juulil 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22. juuni 2015. a

määruse vaidlustamiseks. 12. juulil 2015 esitas kaebaja määruskaebuse täienduse.

5. Tartu Halduskohus jättis 17. augusti 2015. a määrusega esitatud määruskaebuse

käiguta ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu

tasumiseks ja määruskaebuse täiendamiseks. Kaebaja esitas 3. septembril 2015

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Tartu Halduskohus tühistas 25. septembri 2015. a määrusega Tartu Halduskohtu 22.

juuni 2015. a määruse, tagastas A. Kurvitsa määruskaebuse, jättis rahuldamata kaebaja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kaebuse

käiguta ning andis täiendava tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning

riigilõivu tasumiseks.

7. A. Kurvits esitas 15. oktoober 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.

septembri 2015. a määruse peale. Tartu Halduskohus tagastas 30. oktoobri 2015. a

määrusega osaliselt esitatud määruskaebuse ning võttis muus osas määruskaebuse

menetlusse ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. novembri 2015. a määrusega esitatud

määruskaebuse rahuldamata.

9. A. Kurvits esitas 17. novembril 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.

oktoobri 2015. a määruse peale. Tartu Halduskohus tagastas 23. novembri 2015. a

määrusega esitatud määruskaebuse.

10. Riigikohus jättis 17. detsembri 2015. a määrusega nr 3-7-1-3-798-15

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2015. a määruse peale menetlusse

võtmata.

11. Tartu Halduskohus tagastas 6. jaanuari 2016. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. A. Kurvits esitas 14. jaanuaril 2016 määruskaebuse ning

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

12. Tartu Halduskohus jättis 28. jaanuari 2016. a määrusega A. Kurvitsa menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning esitatud määruskaebuse

käiguta.

Halduskohus leidis, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul 14.

september 2015 − 13. jaanuar 2016 oli 10,17 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt

tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega oli menetlusabi

andmise majanduslik eeldus täidetud. Siiski pidas halduskohus täiendavalt vajalikuks hinnata

määruskaebuse edulootusi. Halduskohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul A. Kurvitsale

menetlusabi andmine põhjendatud, sest puudus piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine oleks edukas. Halduskohus lisas, et kohtupraktikast tuleneb, et hinnates

maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult

andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu

tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega

halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et

isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse

eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid

tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

määrus nr 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohus selgitas, et A. Kurvits esitas määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 25. septembri 2015. a määruse peale, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Pärast 25.

septembri 2015. a määrust leidsid kolm kohtuastet, et A. Kurvitsa vabastamine riigilõivu

tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ei ole põhjendatud. Seega oli A. Kurvits kohustatud

kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Tartu Halduskohtu 25. septembri 2015.

a määrus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2015. a määrusega, mistõttu

viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 28. detsember 2015. Vaidlust ei ole selle üle, et A.

Kurvits ei tasunud riigilõivu eelnimetatud tähtpäevaks. Seega tuli kohtul kaebus tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et A. Kurvitsa kaebus

on õigesti tagastatud, kohtu 6. jaanuari 2016. a määruse tühistamiseks puudub alus ning

määruskaebemenetlus ei osutu A. Kurvitsa jaoks edukaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kaebaja esitas 2. veebruaril 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määrus.

A. Kurvitsa väitel on ta esitanud rea dokumente enda maksejõuetuse kohta ning ta on jäetud

ilma õiglastest töötingimustest ja töötasust. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks

halduskohus leidis, et tal on 89,65 euro suurune sissetulek. Faktiliselt alates 14. septembrist

kuni 13. jaanuarini 2016 on ta saanud ja ära kulutanud 20,76 eurot ning veebruarist kuni

jaanuarini 2016 on ta kätte saanud üksnes 20,76 eurot. Seega on Tartu Halduskohus võtnud

aluseks Viru Vangla poolt esitatud vale informatsiooni. Kaebaja lisab, et omavoli tõttu on ta

jäetud ilma õigusest töötada ja rahalisi vahendeid teenida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja §

201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Ringkonnakohus juhib esmalt A. Kurvitsa tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud määruses

jättis halduskohus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmata, kuna halduskohtu hinnangul

oli esitatud määruskaebus perspektiivitu, hoolimata menetlusabi andmise majanduslike

eelduste olemasolust. Seega pidas halduskohus küll A. Kurvitsat maksejõuetuks, kuid ei

näinud tema määruskaebusel olevat suuri eduväljavaateid. Seetõttu ei ole käesoleva

määruskaebuse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad A. Kurvitsa väited

töötamisvõimalustest ilmajäämise, tema maksejõuetuse ning Viru Vangla poolt esitatud

ebaõige informatsiooni kohta, kuivõrd A. Kurvitsa maksejõuetus on juba halduskohtu poolt

kindlaks tehtud.

16. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmisel

lisaks maksejõuetusele hinnata ka menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohtu hinnangul

on halduskohus korrektselt hinnanud täiendavalt ka määruskaebemenetluses osalemise

perspektiivikust ning jõudnud õigele järeldusele määruskaebuse väheste eduväljavaadete osas.

Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus A. Kurvitsa riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. A. Kurvits ei ole esitatud määruskaebuses toonud välja põhjendusi, mis

annaks ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Tanel Saar

Einar Vene