3-14-53264/80 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedArtemi Kurvits esitas 21. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla Tartu Halduskohus jättis 1. aprilli 2015. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ning
Legislator headnote
AI generated3-14-53264/80 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Artemi Kurvits esitas 21. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla Tartu Halduskohus jättis 1. aprilli 2015. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
1. märts 2016, Tartu
Haldusasja number
3-14-53264
Haldusasi
Artemi Kurvitsa kaebus tema ümberpaigutamiseks
Viru Vanglast Tartu Vanglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Artemi Kurvitsa määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Artemi Kurvits
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määruse
resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Artemi Kurvits esitas 21. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
tegevuse peale ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 1. aprilli 2015. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ning
riigi õigusabi taotluse rahuldamata. A. Kurvits esitas 9. aprillil 2015 menetlusabi
taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Tartu Halduskohus tagastas 22. juuni 2015. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
4. A. Kurvits esitas 9. juulil 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22. juuni 2015. a
määruse vaidlustamiseks. 12. juulil 2015 esitas kaebaja määruskaebuse täienduse.
5. Tartu Halduskohus jättis 17. augusti 2015. a määrusega esitatud määruskaebuse
käiguta ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu
tasumiseks ja määruskaebuse täiendamiseks. Kaebaja esitas 3. septembril 2015
menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6. Tartu Halduskohus tühistas 25. septembri 2015. a määrusega Tartu Halduskohtu 22.
juuni 2015. a määruse, tagastas A. Kurvitsa määruskaebuse, jättis rahuldamata kaebaja
menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kaebuse
käiguta ning andis täiendava tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning
riigilõivu tasumiseks.
7. A. Kurvits esitas 15. oktoober 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.
septembri 2015. a määruse peale. Tartu Halduskohus tagastas 30. oktoobri 2015. a
määrusega osaliselt esitatud määruskaebuse ning võttis muus osas määruskaebuse
menetlusse ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
8. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. novembri 2015. a määrusega esitatud
määruskaebuse rahuldamata.
9. A. Kurvits esitas 17. novembril 2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.
oktoobri 2015. a määruse peale. Tartu Halduskohus tagastas 23. novembri 2015. a
määrusega esitatud määruskaebuse.
10. Riigikohus jättis 17. detsembri 2015. a määrusega nr 3-7-1-3-798-15
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2015. a määruse peale menetlusse
võtmata.
11. Tartu Halduskohus tagastas 6. jaanuari 2016. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. A. Kurvits esitas 14. jaanuaril 2016 määruskaebuse ning
menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12. Tartu Halduskohus jättis 28. jaanuari 2016. a määrusega A. Kurvitsa menetlusabi
taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning esitatud määruskaebuse
käiguta.
Halduskohus leidis, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ajavahemikul 14.
september 2015 − 13. jaanuar 2016 oli 10,17 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt
tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega oli menetlusabi
andmise majanduslik eeldus täidetud. Siiski pidas halduskohus täiendavalt vajalikuks hinnata
määruskaebuse edulootusi. Halduskohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul A. Kurvitsale
menetlusabi andmine põhjendatud, sest puudus piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses
osalemine oleks edukas. Halduskohus lisas, et kohtupraktikast tuleneb, et hinnates
maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult
andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu
tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega
halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et
isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse
eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid
tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
määrus nr 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohus selgitas, et A. Kurvits esitas määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 25. septembri 2015. a määruse peale, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja
taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Pärast 25.
septembri 2015. a määrust leidsid kolm kohtuastet, et A. Kurvitsa vabastamine riigilõivu
tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ei ole põhjendatud. Seega oli A. Kurvits kohustatud
kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Tartu Halduskohtu 25. septembri 2015.
a määrus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2015. a määrusega, mistõttu
viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 28. detsember 2015. Vaidlust ei ole selle üle, et A.
Kurvits ei tasunud riigilõivu eelnimetatud tähtpäevaks. Seega tuli kohtul kaebus tagastada
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et A. Kurvitsa kaebus
on õigesti tagastatud, kohtu 6. jaanuari 2016. a määruse tühistamiseks puudub alus ning
määruskaebemenetlus ei osutu A. Kurvitsa jaoks edukaks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. Kaebaja esitas 2. veebruaril 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu
Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määrus.
A. Kurvitsa väitel on ta esitanud rea dokumente enda maksejõuetuse kohta ning ta on jäetud
ilma õiglastest töötingimustest ja töötasust. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks
halduskohus leidis, et tal on 89,65 euro suurune sissetulek. Faktiliselt alates 14. septembrist
kuni 13. jaanuarini 2016 on ta saanud ja ära kulutanud 20,76 eurot ning veebruarist kuni
jaanuarini 2016 on ta kätte saanud üksnes 20,76 eurot. Seega on Tartu Halduskohus võtnud
aluseks Viru Vangla poolt esitatud vale informatsiooni. Kaebaja lisab, et omavoli tõttu on ta
jäetud ilma õigusest töötada ja rahalisi vahendeid teenida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja §
201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15. Ringkonnakohus juhib esmalt A. Kurvitsa tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud määruses
jättis halduskohus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmata, kuna halduskohtu hinnangul
oli esitatud määruskaebus perspektiivitu, hoolimata menetlusabi andmise majanduslike
eelduste olemasolust. Seega pidas halduskohus küll A. Kurvitsat maksejõuetuks, kuid ei
näinud tema määruskaebusel olevat suuri eduväljavaateid. Seetõttu ei ole käesoleva
määruskaebuse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad A. Kurvitsa väited
töötamisvõimalustest ilmajäämise, tema maksejõuetuse ning Viru Vangla poolt esitatud
ebaõige informatsiooni kohta, kuivõrd A. Kurvitsa maksejõuetus on juba halduskohtu poolt
kindlaks tehtud.
16. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmisel
lisaks maksejõuetusele hinnata ka menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohtu hinnangul
on halduskohus korrektselt hinnanud täiendavalt ka määruskaebemenetluses osalemise
perspektiivikust ning jõudnud õigele järeldusele määruskaebuse väheste eduväljavaadete osas.
Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus A. Kurvitsa riigilõivu tasumisest
vabastamiseks. A. Kurvits ei ole esitatud määruskaebuses toonud välja põhjendusi, mis
annaks ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 28. jaanuari 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Tanel Saar
Einar Vene