2-15-4047/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-4047

Tsiviilasi

S.S.i hagi K.S.i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1935 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015.a otsus ja 27. jaanuari

2016.a täiendav otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.S.i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): K.S. (isikukood: XXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): S.S. (isikukood: XXXXXXXX),

seaduslik esindaja E.K. (isikukood XXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda K.S.i apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30.

oktoobri 2015.a otsuse ja 27. jaanuari 2016.a täiendava

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-4047 menetlusse võtmisest

ja tagastada apellatsioonkaebus K.S.ile.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. K.S. on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30.10.2015.a

otsuse ja 27.01.2016.a täiendav otsuse peale, millega kohus rahuldas S.S.i hagi elatise

väljamõistmiseks 16.03.2014.a kuni 15.03.2015.a summas 2173,75 eurot, 16.03.2015.a kuni

31.10.2015.a summas 1462,50 eurot ning alates 01.11.2015.a igakuiselt summas, mis moodustab

poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni S.S.i täisealiseks

saamiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et K.S.i apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30.10.2015.a otsuse ja

27.01.2016.a täiendav otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Ringkonnakohus selgitab, et lapsele elatise tasumise kohustusest ei vabasta apellanti asjaolu, et

lapse ema ei võimalda apellandil väidetavalt lapsega suhelda. Seadusest ei tulene võimalust jätta

elatis välja mõistmata või vähendada elatist ainuüksi sel põhjusel, et elatist tasuma kohustatud

vanem ei saa enda hinnangul piisavalt lapsega kohtuda või tema kasvatamises osaleda. Tartu

Maakohtu 30.10.2015.a otsus ja 27.01.2016.a täiendav otsus on jõustumise korral

täitedokumentideks, mis võimaldavad nõuda igakuise elatise ja elatise võlgnevuse sisse

sundkorras kohtutäituri vahendusel.

Kui lapse vanemad ei suuda omavahel lapsega suhtlemise korda kokku leppida, on vanemal õigus

pöörduda kohtusse avaldusega suhtluskorra kindlaks määramiseks, nagu on selgitanud ka

maakohus.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/