3-15-3193/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-3193

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

i (Živel) kaebus Viru Vangla 18.11.2015

käskkirja nr 6-3/1499 tühistamiseks

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse ava-

likult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkae-

buse esitamise viimane päev on 30. märts 2016. Apel-

latsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menet-

luses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istun-

gil.

Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. Viru Vangla 19.08.2015 käskkirjaga nr 6-2/1301 määrati kinnipeetav tööle

finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana, vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab

kinnipeetav päevas kuni 2 tundi ja ei tõsta raskusi üle 5 kg, alates 19.08.2015 kuni

19.11.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele (tl 25).

2. Viru Vangla 18.11.2015 käskkirjaga nr 6-3/1499 (tl 8-9) tunnistati kinnipeetav

süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 21.10.2015 ja teda karistati 25 ööpäevaks

karterisse paigutamisega.

3. esitas 25.11.2015 Viru Vanglale vaide, registreeritud 25.11.2015 nr 6-12/333-1

(tl 11-11p) Viru Vangla 18.11.2015 käskkirja nr 6-3/1499 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Viru Vangla 18.12.2015 vaideotsusega nr 6-12/333-2 (tl 12-13) jäeti i

25.11.2015 vaie täies ulatuses rahuldamata.

5. 23.12.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja i kaebus Viru Vangla

18.11.2015 käskkirja nr 6-3/1499 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud

käskkiri kaalutlusvigane ja vangla on ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebaja ei ole

21.10.2015 rikkumisi toime pannud, kuna ei olnud võimeline töötama seoses

terviseprobleemidega. Määratud karistus 25 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt

karm karistus.

6. 21.01.2016 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 18-18p). Vastustaja on

seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning nii aktis endas kui 18.12.2015

vaideotsuses on piisavalt põhjalikult käsitletud rikkumisega seonduvaid asjaolusid ning

karistuse põhjendatust. Kohtule esitatud kaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid

võrreldes vaidemenetluses esitatutega. Vastustaja jääb esialgses haldusmenetluses ja

vaidemenetluses esitatud põhjenduste juurde.

Kohtu seisukoht

7. Käesolevas haldusasjas on vaidlustanud Viru Vangla 18.11.2015 käskkirja nr 6-

3/1499.

8. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt kaebaja ei allunud 21.10.2015 kell 20.50 korraldusele

asuda tööle V7 osakonna koristajana. Kaebaja tunnistati süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1

rikkumises ja teda karistati 25 ööpäevaks karterisse paigutamisega.

9. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud

töötama. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme

aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase

enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei

ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav

kinnipeetav.

10.Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 19.08.2015 käskkirjaga nr 6-

2/1301 määrati kinnipeetav tööle alates 19.08.2015 kuni 19.11.2015

tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele finants- ja majandusosakonda

majandustööde abitööliseks V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana.

Vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab kinnipeetav päevas kuni 2 tundi ja ei

tõsta raskusi üle 5 kg.

11. Nimetatud käskkirjast nähtub, et kaebajale on antud 13.08.2015 võimalus esitada enda

poolseid seisukohti enne tööle määramise käskkirja koostamist. Kinnipeetava selgituste

kohaselt tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tal võimalik töötada. Kinnipeetava

majandustöödele määramise käskkirjas on meditsiiniosakonna arst Ella Elberg teinud

17.07.2015 otsuse, mille kohaselt kinnipeetav i tervislik seisund võimaldab teha

tööd kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.

12.Kuna Viru Vangla 19.08.2015 käskkirja nr 6-2/1301 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks

kohustusliku haldusaktiga.

13. Viru Vangla Teise üksuse valvur Andres Nikunen’i 21.10.2015 ettekandest nr 6-20/7616-1

(tl 23) nähtub, et 21.10.2015 kella 20.50 paiku andis valvur kaebajale korralduse asuda

tööle koristama V7 osakonda. Kinnipeetav ei allunud antud korraldusele. Samuti ei

soovinud ta ka meditsiinitöötaja poolt ülevaatamist. Kaebaja ei põhjendanud oma tööle

mitteasumist. Nimetatud rikkumise juures viibis valvur Lauri Ojala. Kaebajat teavitati

ettekande koostamisest ning anti võimalus enda poolsete ütluste andmiseks.

14. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

Halduskohus leiab, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks

vastavalt VangS § 37 lõikele 3. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-

14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et VangS § 37 lg-s 2 on esitatud absoluutsed alused,

mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla

kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest

distsiplinaarvastutust. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes

ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et

kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

15. Kohtule esitatud tõendi (tl 27) kohaselt on meditsiiniosakond andnud kooskõlastuse

kinnipeetava tööle määramiseks koristaja ametikohale. Nimetatud tõendist nähtub, et arst

E. Elberg on 15.07.2015 otsuses leidnud kinnipeetava tervislik seisund võimaldab töötada

kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.

16. Seega kohus on tuvastanud, et kaebajale anti kehtiva tööle määramise käskkirja alusel

seaduslik korraldus asuda tööle ning see oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebajale

antud tööle asumise korraldused ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Kohtul

puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla

meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on

kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab.

17. Kohus on seisukohal, et väheusutav on kaebaja väide selle kohta, et kaebajal olid väga

tugevad neeruvalud, mille tõttu ta ei olnud võimeline töötama. Samas on leidnud

tuvastamist, et kaebaja ei soovinud meditsiinitöötaja poolt enda üle vaatamist. Kuna

kaebaja keeldus enda tervisekontrollist meditsiinitöötaja poolt, siis sellest tulenevalt lasub

kaebajal endal tõendamiskoormis. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda väidetava

halva terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel, mistõttu ei olnud tegemist

õiguspärase korralduse täitmisest keeldumisega.

18. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja hinnangul on

temale määratud karistus 25 ööpäeva kartserit ebaproportsionaalselt karm karistus.

19. Halduskohus kaebaja seisukohaga ei nõustu, sest kaebajat on varemgi karistatud

vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega seoses tööle asumisest keeldumistega (tl

31-32). Kohtule esitatud II üksuse inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas’e 22.10.2015 õiendist

(tl 24) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning

talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt

tõendite kogumist. Kohus tuvastas, et kaebaja on 22.10.2015 andnud omapoolsed

selgitused toimunu kohta (tl 24p).

20. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse

nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku

korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku

korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse

määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud

distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 24), kaebaja on

andnud selgitusi (tl 24p), menetluse käik on protokollitud (tl 21-22) ja karistus on

määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on

proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

21. Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning

tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata

kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on

tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on

kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele

suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada

vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on

tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele

asuda. Kaebus jääb rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 20.12.2015 tasutud riigilõiv summas 15

eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks

kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast

lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik