2-13-55664/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-55664

Tsiviilasi

Sergei Ruotsi hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-

JÕESUU vastu hageja korteriomandile langeva küttekulu

tasu kindlakstegemiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Ruotsi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Sergei Ruotsi (isikukood:

XXXXXXXXXX); esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja

(kostja):

KORTERIÜHISTU

POSKA

NARVA-JÕESUU

(registrikood:

80266002);

volitatud

esindaja Irina Kuzmina

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas osaliselt.

2. Teha

asjas

uus

määrus,

millega

rahuldada

KORTERIÜHISTU

POSKA

NARVA-JÕESUU

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning

mõista KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU

kasuks Sergei Ruotsilt välja menetluskuluna lepingulise

esindaja kulu maakohtu menetluses 960 (üheksasada

kuuskümmend) eurot (ilma käibemaksuta).

3. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. Rahuldada KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-

JÕESUU avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

3.2. Mõista Sergei Ruotsilt välja KORTERIÜHISTU

POSKA 47 NARVA-JÕESUU kasuks menetluskuluna

lepingulise esindaja kulu maakohtu menetluses 960

(üheksasada kuuskümmend) eurot (ilma käibemaksuta).

3.3. Mõista Sergei Ruotsilt välja KORTERIÜHISTU

POSKA

NARVA-JÕESUU

kasuks

viivis

menetluskuludelt (960 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

3.4. Jätta Sergei Ruotsi taotlus tõendite kogumiseks

rahuldamata.

4. Sergei Ruotsi määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sergei Ruotsi (hageja) esitas 22. novembril 2013. a hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-

JÕESUU (kostja) vastu, milles palus tuvastada hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga J.

Poska tn 47-X, Narva-Jõesuu, langeva küttekulu tasu suuruseks 34,8% korteri üldpinnast ning

kohustada kostjat jätkama soojusenergia tasu arvestamist 34,8% ulatuses korteri üldpinnast.

Viru Maakohus jättis 13. novembri 2014. a otsusega (I kd, tl 122–127) hagi rahuldamata ning kostja

menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2015. a otsusega maakohtu otsuse

muutmata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 7. septembri 2015. a määrusega, millega Riigikohus jättis

hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Kostja 4. septembri 2015. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks

lepingulise esindaja kulud 36,83 tunni eest 4 419 eurot 60 senti (ilma käibemaksuta). Tegemist oli

keeruka ja mahuka asjaga. Õigusabi kulu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi

tasumise eest kohustus.

Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Puuduvad tõendid õigusabi kulu tasumise

kohta. Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ võttis endale menetluskulude kandmise riski. Kuivõrd

kostja ei ole kulusid kandnud, puudub alus nõuda nende hüvitamist hagejalt. Õigusabi osutamise

leping ei ole aluseks esindaja kulude hüvitamiseks. Hageja taotles tõendite kogumist kostja poolt

õigusabi kulu tasumise tõendamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 4. detsembri 2015. a määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1 740 eurot menetluskulude

katteks ning menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esindas kostjat TsMS § 218 sätestatud nõutele vastav

lepinguline esindaja Irina Kuzmina. Menetluskulude kindlaksmääramise eesmärki arvestades ei ole

oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne otsuse

tegemist juba tasunud või mitte. Oluline ei ole, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes

need tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi

eest tasumise kohustus (Riigikohtu 1. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01).

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1

alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kostja

lepingulise esindaja ajakulu 36,83 tundi on ilmselgelt ülehinnatud. Arvestades kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega pidas maakohus põhjendatuks ajakulu 14,5 tunni ulatuses.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot pidas maakohus mõistlikuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus

ning teha uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt esindas kostjat vastava haridustasemega Roland Harjaks, kes on märgitud

kostja lepingulise esindajana ka maa- ja ringkonnakohtu otsustes. Avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks esitas R. Harjaksi partner ühises ettevõttes Irina Kuzmina ning palus hüvitada

kulud tema poolt kostjale osutatud õigusabi eest. Vaidlustatud maakohtu määruses on märgitud, et

kostja esitas 4. septembril 2015. a menetluskulude nimekirja. Tegelikkuses ei ole kostja ei seaduslik

ega lepinguline esindaja sellist avaldust esitanud.

Seadus sätestab teisele poolele kulude hüvitamise kohustuse mitte poolele osutatud õigusabi, vaid

poole esindusteenuse eest. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuvõtmisega 2005. a kadus

seadusest mõiste „õigusabi tasumine“, mistõttu on maakohtu määrus seadusvastane. Maakohtu viide

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-112-01 on asjakohatu, lahend puudutab seaduse vana redaktsiooni.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ei maakohus 13. novembri 2014. a otsuse ega

ringkonnakohus 2. juuli 2015. a otsusega ei mõistnud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulud välja.

Maakohtu seisukoht, et ei ole oluline tuvastada, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes

need tasus (TsMS § 174 lg 4) on vastuolus seadusega. TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 kohaselt määrab

kohus menetluskulude suuruse põhjendatult vajalikus ulatuses. Kuna I. Kuzmina ei esitanud kohtule

arveid, mida ta on väidetavalt kostjale esitanud, siis ei ole tema õigusabi kulude nimekirjal tähtsust.

Põhjendamatu on hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmine. Maakohus jättis

tähelepanuta kostja ja õigusabi osutanud juristide kokkuleppe selle kohta, et kostja ei kanna

menetluskulusid hageja ja Vladimir Nikitini kohtuasjades. Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ võttis

endale menetluskulude kandmise riski mõlemas kohtuasjas. Kostja esitas oma menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse oluliselt hiljem, kui seadus ette näeb (TsMS § 176 lg 2).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrus tuleb tühistada

määruskaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2

alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna

960 eurot (ilma käibemaksuta), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates

määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

7. Ekslik on hageja väide, et kostjat esindas kohtumenetluses vaid R. Harjaks, mitte I. Kuzmina ning

et maa- ja ringkonnakohtu lahendites on kostja lepingulise esindajana märgitud R. Harjaks.

R. Harjaks on esindanud kostjat kohtuistungitel kostja seadusliku esindajana. Ka maa- ja

ringkonnakohtu lahendites on R. Harjaks märgitud kostja seadusliku esindajana. Asjaolu, et

I. Kuzmina ei ole kohtuotsustes lepingulise esindajana märgitud, ei tähenda, et ta pole kostjat

kohtumenetluses esindanud.

Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja juhatuse liige Anzela Vorobjova 2. oktoobril 2013. a

volitanud I. Kuzmina esindama kostjat õigusteenuse osutamisel (I kd, tl 55). I. Kuzmina on esitanud

TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavuse tõendamiseks haridust tõendava dokumendi (I kd, tl 58–59).

I. Kuzmina on esitanud kostja nimel kõik kirjalikud menetlusdokumendid. Volikiri I. Kuzmina nimele

on väljastatud tähtajatult, seega esitas I. Kuzmina 4. septembril 2015. a kostja menetluskulude

nimekirja kostja lepingulise esindajana. Kuivõrd I. Kuzminal oli kostja esindamiseks kehtiv volikiri

ei oma tähtsust hageja väited R. Harjaksi võimaliku seose kohta Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ-

ga.

Äriregistri andmetel oli R. Harjaks kostja juhatuse liige 13. detsembrist 2013. a kuni 19. augustini

2015. a. Seega esindas R. Harjaks kostjat maakohtu istungitel 27. mail 2014. a ja 30. septembril

2014. a kostja seadusliku esindajana. Kostja ei taotle lepingulise esindaja tasu hüvitamist istungitel

esindamise eest.

Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2015. a otsusega maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas ka menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Sellest tulenevalt on ekslik hageja seisukoht, et kohtud ei ole mõistnud

hagejalt kostja lepingulise esindaja kulusid välja. Samadel põhjustel on väär ka hageja seisukoht,

justkui oleks menetluskulude väljamõistmisel välistatud vastaspoolelt menetlusosalisele osutatud

õigusabi eest tasumise hüvitamine. Lepingulise esindaja tegevus seisnebki eeskätt õigusabi teenuse

osutamises, mille tasu ja kulude hüvitamist menetlusosaline vastaspoolelt taotleb. Lepingulise

esindaja tasu ja kulud on menetlusosalise esindaja kulu TsMS § 144 p 1 tähenduses.

Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude väljamõistmisel ning kindlaksmääramisel ei oma tähtsust,

kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab,

et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-13, 1. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Nimetatud põhimõtte

kehtimist on Riigikohus kinnitanud nii kehtiva kui ka kuni 2006. aastani kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel. Seega ei ole õige hageja arusaam, et

õigusabikulusid ei tule välja mõista, kuna kostja ei ole tegelikult õigusabikulusid kandnud.

Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, et õigusteenuse osutaja võttis endale menetluskulu

kandmise riski, ei ole tõendatud. Asjaolu, et kostjal võis olla õigusabi teenuse osutajaga

menetluskulude kandmise kohta kokkuleppe Vladimir Nikitini puudutavas vaidluses ei tähenda, et

kostjal oli samasugune või mingi muu kokkulepe menetluskulude kandmise kohta ka antud vaidluses.

Ekslik on hageja seisukoht, et kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oluliselt

hiljem, kui seadus ette näeb (TsMS § 176 lg 2). Tartu Ringkonnakohus märkis 2. juuli 2015. a otsuse

p-s 10, et kuna maakohtu lahend tsiviilasjas on tehtud ilma, et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS §

177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja

ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite

esitamiseks.

Kuivõrd hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, ei pidanud maakohus

määrama menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks enne asjas lõpplahendi

jõustumist. Lõpplahend antud tsiviilasjas jõustus Riigikohtu 7. septembri 2015. a määrusega, millega

riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja esitas menetluskulude

nimekirja 4. septembril 2015. a, seega tähtaegselt.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel

ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2015. a otsusega maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud

kostjale teenust maakohtus 19,33 tunni ulatuses ning ringkonnakohtus 17,5 tunni ulatuses. Maakohus

leidis vaidlustatud määruses, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 14,5 tunni

ulatuses, s.o 8 tunni ulatuses maakohtus osutatud teenuse eest ja 6,5 tunni ulatuses ringkonnakohtus

osutatud teenuse eest.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas põhjendamatult kostja taotluse ringkonnakohtus

osutatud teenuse eest hagejalt menetluskulude väljamõistmisel. Toimiku materjalide kohaselt ei ole

kostja ringkonnakohtu menetluses ühtegi dokumenti esitanud ega muud toimingut teinud, mille eest

saaks nõuda vastaspoolelt tasu hüvitamist. Ka ringkonnakohtu 2. juuli 2015. a otsuse p-s 5 on

märgitud, et vastustaja (s.o kostja) vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu

hinnangul on põhjendamatu mõista vastaspoolelt menetluskulu toimingute eest ja dokumentide

koostamise eest, mida kohtule ei ole esitatud. Kohus ei saa kontrollida nimetatud toimingute tegemist.

Kuivõrd hageja ei esita sisulisi vastuväiteid väljamõistetud kostja menetluskulude suurusele

maakohtus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kulusid analüüsida maakohtu poolt rahuldatud

ulatuses ning nende vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata. Ringkonnakohus loeb kostja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks maakohtu menetluses, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele, 960

eurot (ilma käibemaksuta), s.o maakohtu poolt rahuldatud ulatuses (8 tundi * 120 eurot/tund).

9. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke